Inge Hirmo kaebus Räpina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuste nr 27 ja 28 tühistamiseks ning Tiit Kala kaebus Räpina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuse nr 29 tühistamiseks Kaebaja I – Tiit Kala Kaebaja II – Inge Hirmo Vastustaja – Räpina vald, esindaja Kalle Laht
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tiit Kala ja Inge Hirmo kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. märtsil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tuginedes revisjonikomisjoni esimehe valimiseks läbiviidud hääletamistulemuste protokollile tunnistas Räpina Vallavolikogu 5. novembri 2013. a otsusega nr 40 Inge Hirmo valituks revisjonikomisjoni esimeheks (tl 74).
2.Seoses Kaido Palu 7. märtsil 2016 Räpina vallavanemaks valimisega ning tema volikogu liikme volituste peatumisega otsustas Räpina Vallavolikogu 14. märtsi 2016. a otsusega nr 12 tunnistada Tiit Kala valituks Räpina Vallavolikogu esimeheks (tl 70).
3.Lähtudes Räpina Vallavolikogu aseesimehe valimiseks läbiviidud hääletustulemuste protokollist tunnistati Räpina Vallavolikogu 14. märtsi 2016. a otsusega nr 13 I. Hirmo valituks Räpina Vallavolikogu aseesimeheks (tl 72).
4.Räpina Vallavolikogu liikmed Teet Helm, Vilja Kvetkovski, Miia-Kersti Sultsmann, Anne Kaldoja, Vello Kasearu, Ülo Tuuling, Mait Meensalu, Toomas Heering ja Allan Kolpakov esitasid 21. juunil 2017 toimunud volikogu istungil umbusaldusavalduse Räpina Vallavolikogu esimehele T. Kalale ning volikogu aseesimehele ja revisjonikomisjoni esimehele I. Hirmole (tl 68, protokoll tl-d 46-49).
5.Räpina Vallavolikogu otsustas 28. juuni 2017. a istungil umbusalduse avaldamise eelnõud vastu võtta otsustena nr 27, 28 ja 29 (protokoll tl-d 12-12p) ning avaldas otsusega nr 27 umbusaldust vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehele I. Hirmole (tl 9), otsusega nr 28 umbusaldust vallavolikogu aseesimehele I. Hirmole (tl 10) ning otsusega nr 29 umbusaldust vallavolikogu esimehele T. Kalale (tl 29).
6.Räpina Vallavolikogu tunnistas 12. juuli 2017. a otsusega nr 30 Räpina Vallavolikogu esimeheks valituks Teet Helmi, otsusega nr 31 Räpina Vallavolikogu aseesimeheks valituks Anne Kaldoja ja otsusega nr 32 revisjonikomisjoni esimeheks valituks Vello Kasearu (tl-d 20-22).
7.T. Kala ja I. Hirmo esitasid 27. juulil 2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Räpina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuste nr 27, 28, 29 ja 12. juuli 2017. a otsuste nr 30, 31, 32 kehtetuks tunnistamiseks (tl-d 2-4, 32, 36).
8.Tartu Halduskohus tagastas 6. septembri 2017. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o Räpina Vallavolikogu 12. juuli 2017. a otsuste nr 30, 31, 32 tühistamise nõuetes, ning võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse (tl-d 38-41).
9.Räpina vald esitas 2. oktoobril 2017 vastuse kaebusele (tl-d 45-45p).
10.I. Hirmo esitas 2. novembril 2017 täiendavad seisukohad, milles muuhulgas märkis, et palub kohtul tühistada Räpina Vallavolikogu 26. juuni 2017. a otsused nr 28 ja 29 ning mõista Räpina Vallavalitsuselt välja volikogu aseesimehele ja revisjonikomisjoni esimehele ette nähtud hüvitis ajavahemikul 26. juuni – 15. oktoober 2017 (tl-d 77-78).
11.T. Kala täiendavad seisukohad saabusid kohtusse 3. novembril 2017 (tl 81).
12.Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2017. a määrusega rahuldamata I. Hirmo taotluse kaebuse muutmiseks (tl-d 84-85).
3-17-1572
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.I. Hirmo taotleb Räpina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuste nr 27 ja 28 tühistamist ja hüvitise väljamõistmist ning T. Kala taotleb Räpina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuse nr 29 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt: 1) Räpina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a istungi jaoks saabus umbusaldusavalduse eelnõu nädal aega lühema tähtajaga kui valla põhimäärus ette näeb. Põhimäärust järgiv eelnõu esitamise tähtaeg oleks pidanud olema 14. juuni 2017. 2) Teade umbusaldusavalduste eelnõudest jõudis puudutatud isikuteni 22, 23 ja 24. juunil, mil on aasta suurimate pühade aeg. Ei revisjonikomisjoni, volikogu esimees ega aseesimees ei saanud seetõttu umbusaldusavalduse küsimusega tegemiseks piisavalt aega, ka ei jõudnud revisjonikomisjon tema vastu tõstatatud kriitikale vastuse andmiseks kokku tulla. 3) Lähtudes Räpina valla põhimääruse § 12 lg-st 1 võib eeldada, et kui umbusaldusavaldus loeti ette 21. juunil 2017, siis volikogu istung toimub augustis. Volikogu saab küll otsustada erakorralise istungi kokkukutsumise üle, aga otsust, mille kohaselt kutsub volikogu juunis erakorralise istungi uuesti kokku, ei tehtud ja seda võimalust volikogus ka ei arutatud. Puudusid igasugused takistused, mis välistaksid umbusalduse avalduse menetlemise volikogu tavalises töökorras. 4) Räpina Vallavolikogu menetlustähtaegu mittejärgivad otsused rikuvad õiguspärast ootust, mille järgi igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus võetakse vastu seadustele ja määrustele vastavalt ning õigusakti vastuvõtmisel järgitakse protseduurireegleid. Ei saa nõustuda väitega, et omavalitsuse sisesuhete korraldamiseks valminud eelnõu ei vaja aega korrektseks, põhimääruses sätestatud menetluseks. Tähtajad õigusaktide tegemisel on muuhulgas mõeldud selleks, et kõik valla elanikud saaksid soovi korral seisukoha välja öelda.
14.Räpina vald vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Antud juhul puudus vajadus järgida Räpina valla põhimääruse § 16 lg 2 esimeses lauses sätestatut, mille kohaselt esitatakse õigusakti eelnõu kirjalikult valla kantseleisse paberkandjal või elektroonselt hiljemalt 15 päeva enne istungi algust. Vallasekretäri poolt koostatud ja
22.juunil 2017 volikogu liikmetele saadetud otsuse eelnõude puhul on tegemist volikogu kui omavalitsuse üksuse ühe organi sisesuhte korraldamisega, mis ei eelda menetlust, mille käigus peavad kooskõlastuse või arvamuse andma nii volikogu komisjon(id) kui ka vallavalitsus. Selliste eelnõude menetluste õiguslik regulatsioon on toodud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 46 ja kuna eelnõud valmistas ette vallasekretär, siis selline vajadus puudus. 2) Kaebusaluses menetluses ei ole kõrvale kaldutud haldusmenetluse põhimõtetest, samas oli üks kaebajatest rollis, milles tal endal oli peamine võimalus menetluskäiku suunata ja seega ei pea vastustaja esitatud kaebust põhjendatuks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Räpina Vallavolikogu avaldas vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehele ja vallavolikogu aseesimehele I. Hirmole umbusaldust otsustega nr 27 ja nr 28 ning otsusega nr 29 umbusaldust vallavolikogu esimehele T. Kalale. I. Hirmo on käesolevas asjas esitanud kaebuse Räpina
3-17-1572 Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuste nr 27 ja 28 tühistamiseks ning T. Kala kaebuse Räpina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuse nr 29 tühistamiseks. Kohus jättis 12. detsembri 2017. a määrusega rahuldamata I. Hirmo kaebuse muutmise taotluse Räpina vallalt hüvitise väljamõistmiseks. See kohtumäärus on jõustunud ning seetõttu kohus kahjunõudel ei peatu.
16.Kaebajad leiavad, et volikogu istungi jaoks saabus umbusaldusavalduse eelnõu nädal aega lühema tähtajaga kui valla põhimäärus ette näeb, seetõttu ei jõudnud revisjonikomisjon tema vastu tõstatatud kriitikale vastuse andmiseks kokku tulla. Samuti ei saanud revisjonikomisjoni ja volikogu esimees ega aseesimees umbusaldusavalduse küsimusega tegelemiseks piisavalt aega.
17.Räpina valla põhimääruse (edaspidi põhimäärus) § 16 lg 2 ls 1 sätestab, et õigusakti eelnõu esitatakse kirjalikult valla kantseleisse paberkandjal või elektroonselt hiljemalt 15 päeva enne istungi algust. Vastustaja leiab, et puudus vajadus järgida 15 päeva nõuet, kuna vallasekretäri poolt koostatud ja volikogu liikmetele saadetud otsuste eelnõude puhul on tegemist volikogu sisesuhte korraldamisega, mis ei eelda menetlust, mille käigus peavad kooskõlastuse või arvamuse andma nii volikogu komisjon(id) kui ka vallavalitsus. Selliste eelnõude menetluste õiguslik regulatsioon on toodud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) ja kuna eelnõud valmistas ette vallasekretär, siis selline vajadus puudus. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul ei tule kohaldamisele põhimääruse § 16 sätted, kuna umbusalduse avaldamise otsuste puhul ei ole tegemist volikogu õigusaktidega (eelkõige on volikogu õigusaktide puhul tegemist nt volikogu määrustega). KOKS § 46 lg-test 1 ja 11 nähtub, et umbusaldusavaldus on vähemalt neljandiku volikogu koosseisust poliitilist tahet väljendav dokument, mis käivitab umbusaldusmenetluse volikogus. Ka ei nähtu põhimääruse §-st 1, et umbusaldusmenetlus oleks põhimääruse reguleerimisalas.
18.Umbusaldusmenetlust kohaliku omavalitsuse volikogus reguleerib KOKS § 46. Selle sätte lg 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehe, volikogu aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme vastu. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Tegemist on eripärase poliitiliselt ametikohalt vabastamise alusega ning teenistussuhte lõppemisel umbusalduse tõttu ei kohaldu teenistussuhteid reguleerivad avaliku teenistuse seaduse sätted. Umbusalduse avaldamine on küll volikogu kaalutlusotsus, kuid kohtulik kontroll nende kaalutluste üle, miks volikogu otsustas isikut umbusaldada, on väga piiratud, sest tegemist on volikogu enamuse poliitilise tahtega, mitte aga objektiivselt tuvastatud asjaolude ning erinevate õiguslike huvide kaalumise tulemus.
19.Eelnevast tulenevalt piirdub umbusalduse avaldamise volikogu otsuse kohtulik kontroll üksnes umbusalduse avaldamise algatamist ning volikogus otsuse tegemist reguleerivate menetlusnormide järgimise kontrollimisega. Küsimus volikogu erakorralise istungi korraldamise otstarbekusest ainuüksi umbusaldusavalduse lahendamiseks ei allu halduskohtu poolsele kontrollile.
20.KOKS § 46 lg 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et umbusalduse algatasid 9 volikogu liiget, seega oli täidetud neljandiku volikogu koosseisu nõue.
3-17-1572
21.KOKS § 46 lg-d 11 ja 2 sätestavad, et umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Asja materjalidest nähtub, et Räpina Vallavolikogu 21. juuni 2017. a istungil enne päevakorra kinnitamist luges volikogu liige T. Helm ette avalduse, millega 9 volikogu liiget avaldasid umbusaldust volikogu esimehele ja volikogu aseesimehele, kes oli ühtlasi ka revisjonikomisjoni esimees (tl-d 46, 68). Volikogu istungi protokollist nähtub, et see avaldus võeti teadmiseks. Samuti nähtub istungi protokollist, et istungist võtsid osa mõlemad kaebajad, kusjuures istungit juhatas kaebaja I (tl-d 46, 66). Volikogu otsuse eelnõu „Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamine“ seletuskirjast nähtub, et eelnõu esitatakse 22. juunil 2017 (tl 51). Samal päeval plaaniti esitada ka otsuse eelnõu „Vallavolikogu aseesimehele umbusalduse avaldamine“ (tl 52) ja „Revisjonikomisjoni esimehele umbusalduse avaldamine“ (tl 53). Asja materjalidega on tõendatud ka see, et 22. juunil 2017 edastati teade 28. juuni 2017 volikogu istungi toimumisest, ning see teade sisaldas ka päevakorra projekti ja eelnõusid, millega oli võimalik eelnevalt tutvuda (tl 64). Seega teavitati kaebajaid nende suhtes umbusaldushääletuse läbi viimisest enne vastava volikogu istungi toimumist. Kaebajad on kaebuses selgitanud, et umbusaldushääletuste otsuste eelnõud muutusid dokumendihaldussüsteemis kättesaadavaks 22. juunist 2017, mil on aasta suurimate pühade aeg. Kohtu hinnangul ei olnud volikogu istungist ette teatamise tähtaeg ebamõistlikult lühike ning see, et kaebajad said info enne võidupüha ja jaanipäeva, ei kujuta endast rikkumist. Esitatud umbusaldusavalduste tekst ei ole mahukas ega sisu poolest keeruline, mistõttu ei nõudnuks sellega tutvumine ja sellele vastamine kaebajatelt kuigi palju aega.
22.Isikul on õigus võtta osa umbusaldusavalduse arutamiseks määratud vallavolikogu istungist ning võtta seal sõna, kuid seejuures ei eelda umbusalduse avaldamine ärakuulamisõiguse tagamist haldusmenetluse seaduse tähenduses. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad võtsid mõlemad 28. juuni 2017. a volikogu istungist osa (tl-d 12, 67) ning neil oli istungil võimalus umbusaldusavaldustele vastata (tl 12p). Umbusaldusavaldusele vastamine on ärakuulamisõigust kasutada sooviva isiku poolt oma menetlusliku õiguse realiseerimine.
23.Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna umbusalduse algatamine ja kaebajate umbusaldamine toimus seaduses sätestatud korda järgides.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.