lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2486/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2486/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1451
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 2, 81Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

01.02.2018, Tartu 3-17-2486

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raido Tominga kaebus Tartu Vangla tegevusele (suitsetamise keelamine) Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määrus Raido Tominga määruskaebus

Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Raido Toming

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas 19.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tunnistada kehtetuks justiitsministri 06.10.2016. a määruse nr 21, millega muudeti Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 82 ja § 641 p 3 ja 31. Määruskaebuse esitaja taotles Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 (millega muudeti Tartu Vangla kodukorra p-i 2.3) tühistamist ja esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse esitaja palus esimesel võimaluse teada anda, kuhu tasuda riigilõiv ja kui palju.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Halduskohus jättis 23.11.2017. a määrusega (tl 17-18) esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot.
3.Määruskaebuse esitaja märkis Tartu Halduskohtusse 27.11.2017 saabunud puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 24-25), et riigilõiv 15 eurot on tasutud ning põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust.
4.Tartu Halduskohus jättis 20.12.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse justiitsministri 06.10.2016. a määruse 21 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse (seoses Tartu Vanglas suitsetamise keeluga) käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 12 päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 kehtestatud kodukorra p 2.3 tühistamise osas on määruskaebuse esitajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, sest Justiitsministeerium jättis 01.12.2017. a vaideotsusega kodukorra p-le 2.3 esitatud vaide rahuldamata. Halduskohus selgitas, kuhu riigilõiv tasuda, ja et pärast riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või arved riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida. Maksejõuetuse korral tuleb kohtule esitada menetlusabi taotlus. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning märkis, et puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus kaebus tagastada. Lisaks selgitas halduskohus määruskaebuse esitajale, et kaebuse tõhusaks kaitseks tuleks koos tühistamisnõudega käskkirjaga nr 1-1/49 muudetud kodukorra p 2.3 vaidlustamiseks esitada ka kohtule nõue kohustada vanglat väljastama laos olevad suitsud ja suitsetamist võimaldavad vahendid ning võimaldama poest osta sigarette ja süütamisvahendeid. Ainuüksi tühistamisnõude esitamine ei aita saavutada eesmärki. Kohustamisnõude osas on aga vajalik läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus palus määruskaebuse esitajal kohut teavitada, kui määruskaebuse esitaja on vanglale vastava taotluse esitanud. Lisaks märkis halduskohus, et kaebajal on võimalik taotleda tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusvastasuse tõttu.
5.Määruskaebuse esitaja sai halduskohtu 20.12.2017. a määruse kätte 21.12.2017.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 30.12.2017 halduskohtule avalduse (tl 66), milles nõudis Tartu Vangla kohustamist väljastada määruskaebuse esitajale sigarette, müüma sigarette ja süütamisvahendeid vangla kauplusest ning võimaldada suitsetada vangla territooriumil. Määruskaebuse esitaja märkis, et esitas vanglale 27.12.2017 taotluse suitsude kätte andmiseks, suitsetamiseks ja sigarettide ja süütamisvahendite ostmiseks kauplusest.
7.Tartu Halduskohus tagastas 04.01.2018. a määrusega (tl 68-68p) kaebuse (resolutsiooni p 1) ja saatis määruse kaebajale (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kuna määruskaebuse esitaja sai halduskohtu 20.12.2017. a määruse kätte 21.12.2017, pidi ta puudused kõrvaldama hiljemalt 02.01.2018. Määruskaebuse esitaja vastas küll 02.01.2018, aga jättis puudused kõrvaldamata. Kuna määruskaebuse esitaja jättis riigilõivu tasumata, ei ole võimalik tühistamisnõuet kodukorra p 2.3 osas menetleda. Määruskaebuse esitaja esitatud kohustamisnõude osas aga tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus tagastas kohustamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et soovib riigilõivu tasuda ning soovis teada, kuhu kanda raha ja millises ulatuses. Halduskohus selgitas 20.12.2017. a määruses riigilõivu tasumise korda ja tähtaega. Määruskaebuse esitaja ei ole riigilõivu kaebuselt tasunud. Puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse osas, mis puudutab kaebust kodukorra p 2.3 tühistamiseks.

8.Määruskaebuse esitaja esitas 17.01.2018 Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja väidab, et väikese arusaamatuse pärast jäi tal riigilõiv tasumata. Määruskaebuse esitaja ei olnud teadlik, et kaebuse pealt peab tasuma eraldi riigilõivu. Määruskaebuse esitaja viitab asjaolule, et ta pole jurist ja on raske dokumentidest aru saada ja neid vigadeta esitada. Tegemist on inimliku eksitusega. Määruskaebuse esitaja palub menetlust jätkata. Riigilõiv on tasutud 17.01.2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
10.Esmalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse (I) ja seejärel lahendab määruskaebuse (II). I
11.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määruse osas, millega halduskohus tagastas puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kaebuse osas, mis puudutab kaebust kodukorra p 2.3 tühistamiseks. Seega vaidlustab määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määruse resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja tühistamiskaebuse.
12.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. II
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja esitanud ühtegi mõjutavat põhjust, millest tingituna ta ei saanud määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja

väide, et tal puudub juristi haridus ning et tal on keeruline aru saada ja vormistada korrektselt oma dokumente, ei anna praegusel juhul alust määruskaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on 20.12.2017. a määruse resolutsioonis selgelt märkinud, et jätab kaebuse käiguta ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas 20.12.2017. a määruse punktides 32-35 põhjalikult kaebuselt riigilõivu tasumise korda. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja palus kaebuses teatada, kuhu kanda riigilõiv ja millises summas. Määruse põhjendustes on halduskohus eraldi rõhutanud riigilõivu tasumise kohustust ning asjaolu, et puudused tuleb kõrvaldada 12 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 20.12.2017. a määruses arusaadavalt selgitanud riigilõivu tasumise korda ning selgelt välja toonud, et tähtaegset puuduste kõrvaldamisel võib kohus kaebuse tagastada. Seega pidi määruskaebuse esitajale oleme arusaadav, et kui ta jätab riigilõivu selleks ettenähtud tähtajaks maksmata, võib kohus kaebuse tagastada.

15.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et halduskohus on käesolevas haldusasjas ka 23.11.2017 andnud käiguta jätmise määruse. Halduskohus jättis 23.11.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas 23.11.2017. a määruses riigilõivu tasumise korda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, andis tähtaja esialgse õiguskaitse vajaduse kestvuse selgitamiseks ning vajaduse põhjendamiseks. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja tasus riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt ning põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust ja täpsustas kestvust. Seega on määruskaebuse esitaja samas haldusasjas kõrvaldanud haldusasjas puudusi vastavalt halduskohtu juhistele. Ka 20.12.2017. a määruses selgitas halduskohus määruskaebusele esitajale, et kaebuselt on tasumata riigilõiv ja tegemist on puudusega, mida saab kõrvaldada. Tähtaegadest kinnipidamine on vajalik menetluses stabiilsuse tagamiseks ning tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandlikel juhtudel. Määruskaebuse esitaja väide, et riigilõivu tasumata jätmisel on tegemist inimliku eksitusega, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
16.Määruskaebuse esitaja ei tasunud halduskohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu ega esitanud halduskohtule menetlusabi taotlust ega taotlust, millest nähtuvalt oleks määruskaebuse esitaja palunud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. HKMS § 104 lg 2 sätestab, et riigilõivu määratud tähtajaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
17.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
18.Määruskaebuse esitaja märgib 17.01.2018. a määruskaebuses, et riigilõiv on tasutud 17.01.2018. Seega on riigilõiv kaebuselt tasutud pärast seda, kui halduskohus kaebuse tagastas. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus jättis määruskaebuse kaebuse tagastamata jätmise määruse peale rahuldamata, on määruskaebuse esitajal võimalik 17.01.2018 tasutud riigilõiv tagasi saada. Kui määruskaebuse esitaja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb määruskaebuse esitajal esitada vastavalt HKMS § 104 lg-le 8 taotlus riigilõivu tagastamiseks. Kui riigilõivu ei tasunud määruskaebuse esitaja, tuleb määruskaebuse esitajal riigilõivu tagastamise taotluses märkida, kelle nimele ja arvelduskontole riigilõiv tagastada. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 104 lg 81 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja