lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1255/31

Omandireform › Vara tagastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1255/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Vara tagastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MaaRS § 14 lg 3, 4, 5Maa tagastamine ja kompenseerimine mitme õigustatud subjekti vahelMaaRS § 31 lg 2Välisriigi omandisse antav maaHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineORAS § 12 lg 2Üürilepingu kehtivus tagastatud elamusHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1255

Haldusasi

XX kaebus Kuusalu Vallavalitsuse korralduse nr 235 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Mihkel Leesment Vastustaja – Kuusalu vald, volitatud esindaja Peeter Raudsepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kuusalu valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14.11.2017 kohtuistungil

12.05.2016

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kuusalu valla apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 11.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1255.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 14.07.20263-21-895/60Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
HKMS § 212
HKMS § 215
HKMS § 213
HKMS § 223

3-16-1255 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 25.01.1995 otsusega nr 6074 loeti omandireformi objektiks Kuusalu vallas asuv Haldisaare A-89 maaüksus suurusega 6,61 ha ning tunnistati YY, CC, EE ja XX omandireformi õigustatud subjektiks igaüks 1⁄4 maa osas. YY ja CC palusid enda osa arvestada XX kasuks. EE loovutas oma nõudeõiguse 1995. aastal OO-le, kes loovutas selle 2005. aastal TT-le, kes omakorda loovutas selle 2010. aastal JJ-le. XX ja OO sõlmisid 02.09.1999 kokkuleppe, mille kohaselt kuulus esimesele tagastamisele 3⁄4 ja teisele 1⁄4 Haldisaare maatükist. Kuusalu Vallavalitsus lõpetas 25.03.2010 korraldusega nr 263 YY-le ja CC-le maa tagastamise menetluse. XX esitas 01.11.2011 Kuusalu Vallavalitsusele avalduse maa tagastamiseks nõudeõigusest (1,6525 ha) suuremas osas (4,9575 ha) vastavalt 02.09.1999 sõlmitud kokkuleppele. Kuusalu Vallavalitsus kinnitas 12.05.2016 korraldusega nr 235 XX nõudeõiguse osast suurema 1,1075 ha õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks ja riigile tasutava võla suuruseks 256 eurot. Korralduse kohaselt on vallavalitsuse 09.01.2014 korralduse nr 9 alusel XX juba tasunud nõudeõigusest suurema osa (2,1975 ha) eest 508,50 eurot. XX-le tagastatakse 3⁄4 maast, millest 1⁄4 osas on tal nõudeõigus. Kuna maa pindala on 6,61 ha, tuleb XX-l tasuda kokku 3,305 ha nõudeõigusest suurema osa eest. Kuna ta on tasunud juba 2,1975 ha eest, jääb tasuda veel 1,1075 ha eest. Kuusalu Vallavalitsuse 16.06.2016 korraldusega nr 327 tagastati Haldimetsa maaüksus 3⁄4 osas XX-le.
2.XX esitas 27.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse 12.05.2016 korralduse tühistamiseks. Kuna kahe õigustatud subjekti osas tagastamise menetlus lõpetati, on ülejäänud kahe subjekti osas nõudeõigus 1⁄2. Seega pidi kaebaja riigile võla tasuma üksnes 1⁄4 mõttelises osas. Isegi juhul, kui kaebajal oli nõudeõigus vaid 1⁄4 tagastatavale maale, puudub tal maareformi seaduse (MaaRS) § 14 lg-st 5 tulenevalt kohustus riigile tasu maksta. Võla eesmärk on kompenseerida riigile summa, mida riik peab maksma teistele õigustatud isikutele kompensatsiooniks. Käesoleval juhul teised õigustatud subjektid puuduvad. Kahe subjekti osas lõpetati tagastamise menetlus kompensatsiooni maksmata. Vastustaja tugines korralduse andmisel MaaRS § 14 lg-le 4, mis ei ole asjakohane, sest kõnealune maa ei ole kaasomandis.
3.Kuusalu vald palus jätta kaebus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.11.2016 otsusega kaebuse ning tühistas Kuusalu Vallavalitsuse 12.05.2016 korralduse nr 235. Kaebaja leiab ekslikult, et tema nõudeõigus oli 1⁄2 tagastamisele kuuluvast maast. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 25.01.1995 otsusega nr 6074 tunnistati kaebaja õigustatud subjektiks 1⁄4 maa osas vanaisa pärijana.

2(5)

3-16-1255 Õige on kaebaja väide, et MaaRS § 14 lg 4 ei kuulu kohaldamisele, sest Haldisaare maaüksus ei olnud kaasomandis. Kohaldamisele oleks kuulunud MaaRS § 14 lg 3. MaaRS seletuskirjas tuuakse välja, et maa tagastamise õigustatud subjektidel on õigus nõudeõiguse osas suuremas ulatuses maa tagastamisele ka juhul, kui mõne maa tagastamise õigustatud subjekti nõudeõiguse osa ulatuses on maa tagastamise menetlus lõpetatud toimingutähtaja möödalaskmise tõttu. Maareformi üldpõhimõtete kohaselt tagastatakse kogu maa, kui selleks on soovijaid. MaaRS § 14 lg 5 sätestab, et õigustatud subjekt, kellele maa tagastati tema nõudeõiguse osast suuremas osas, on kohustatud riigile tasuma võla selle maa eest, mille ulatuses tema osa suurenes. Võlg on teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summa. Antud juhul jäi maa tagastamise menetlusse alles kaks subjekti. Seega ei ole MaaRS § 14 lg 5 sätteks, mille alusel oleks kaebaja kohustatud võlga tasuma.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.Kuusalu vald palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 11.11.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Õige on kohtuotsuse seisukoht, et korralduses oleks pidanud MaaRS § 14 lg 4 asemel viitama sama paragrahvi lõikele 3. See eksimus ei too aga kaasa korralduse õigusvastasust. Arusaamatu on kohtu järeldus MaaRS § 14 lg 5 kohta. Kohus leidis, et riigile ei pea nõudeõigusest suurema osa eest tasu maksma, kui kompensatsiooni ei ole tasutud. Maa-amet on seisukohal, et maksustamine peab olema ühetaoline ning kui subjekt on saanud õiguse tagastada maa nõudeõigusest suuremas osas, tuleb selle eest tasuda olenemata sellest, et teiste subjektide osas lõpetati menetlus kompensatsiooni maksmata. Maa tagastamise kokkuleppe sõlmimine ei tähenda, et isikud loovutaksid omavahel nõudeõigusi. Kui mingite subjektide osas tagastamise menetlus lõpetatakse, ei tähenda see, et nende isikute nõudeõigus läheb teistele õigustatud subjektidele üle. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p 19 ap 4 alusel määrab maakonna komisjon oma otsusega kindlaks õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluva mõttelise osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist. Määruse nr 39 p 599 kohaselt, kui õigustatud subjektile tagastatakse maa nõudeõiguse osast suuremas ulatuses, siis on võla suuruseks p 568 kohaselt määratud kompensatsioon. Määruse nr 36 pdest 5610, 568, 569 ja 591 tuleneb, et kohalik omavalitsus ei saa maa tagastamise korraldust võtta vastu enne, kui õigustatud subjekt on tasunud maa nõudeõigusest suurema osa riigile. Kaebaja tasus temale vaidlustatud korraldusega ette nähtud summa, mille tulemusel talle maa tagastati.
6.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on põhjendatud. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuses paljasõnalise väite riigi senise tagastamispraktika kohta. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ei ole tegemist maa jagamisega. Tagastamisele kuuluv maa on õigustatud subjektidelt ülekohtuselt ära võetud ning tagastamise eesmärgiks on ülekohtu heastamine. Halduskohus jõudis MaaRS § 14 lg-t 5 tõlgendades õigele järeldusele. Võla määramise ja tasumise eesmärgiks on kompenseerida summa, mida riik peab maksma teistele õigustatud subjektidele. Antud juhul ei olnud see eeldus täidetud.

3(5)

3-16-1255

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohtus on vaidlus MaaRS § 14 lg 5 kahe esimese lause tõlgendamise üle. Normi sõnastus on järgmine: Õigustatud subjekt, kellele maa tagastati tema nõudeõiguse osast suuremas osas, on kohustatud riigile tasuma võla selle maa eest, mille ulatuses tema osa suurenes. Võlg on teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summa.
8.Kaebaja tunnistati õigustatud subjektiks 1⁄4 maa osas, kuid talle kuulus tagastamisele 3⁄4 maast. Nõudeõigusest suuremas ulatuses sai kaebajale maad tagastada, sest eelnevalt oli maa tagastamise menetlus lõpetatud kahe õigustatud subjekti osas, kellele kompensatsiooni ei makstud. Järele jäi kaks õigustatud subjekti, kelle vahel jagunes tagastamisele kuuluva maa proportsioon 02.09.1999 sõlmitud kokkuleppe alusel. Seega tagastati maa kahele õigustatud subjektile ning mingit kompensatsiooni riik tasuma ei pidanud.
9.Halduskohus leidis otsuses, et MaaRS § 14 lg-t 5 ei saa kohaldada, sest maa tagastamise menetlusse jäi alles kaks õigustatud subjekti, kellele ka maa tagastati. Ringkonnakohus ei nõustu selle tõlgendusega. MaaRS § 14 lg 5 kohaldamisel ei ole oluline, kui palju õigustatud subjekte on menetluses alles selleks hetkeks, kui maa tagastamist otsustama hakatakse. Säte räägib õigustatud subjekti nõudeõigusest ning see on antud juhul kindlaks määratud Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 25.01.1995 otsusega nr 6074. Kaebaja tunnistati õigustatud subjektiks 1⁄4 maa osas ning suurema osa tagastamisel on tegemist nõudeõiguse osast suuremas osas tagastamisega MaaRS § 14 lg 5 tähenduses.
10.Küsimus taandub eelkõige sellele, kas olukorras, kus riik ei ole tagastamisest kõrvale jäänud õigustatud subjektidele kompensatsiooni maksnud, saab rääkida võlast, mille maa nõudeõigusest suuremas ulatuses tagasi saanud õigustatud isikud peaksid riigile tasuma. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja käsitlusega. Asjaolu, et MaaRS § 14 lg 5 määratleb võla suuruse teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summana, ei tähenda, et võla tekkimiseks peaks riik olema selle kulu reaalselt kandnud. Kuigi omandireformi, sh maareformi eesmärgiks on tehtud ülekohtu heastamine, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et maareformi puhul ei saa rääkida maa jagamisest riigi poolt. Kogu reformimata maa oli ja on riigi omandis ning kui maad ei tagastata ega erastata, jääbki see riigi omandisse (MaaRS § 31 lg 2). Ülekohtu heastamisest saab kaebaja puhul rääkida vaid 1⁄4 maa osas, sest selles ulatuses on ta tunnistatud õigustatud subjektiks. Kaebajale ei tulene ühestki normist subjektiivset õigust saada samadel alustelt tagasi ka maa, mis tema nõudeõigust ületab. Kuigi MaaRS võimaldab maad tagasi saada nõudeõigusest suuremas ulatuses, ei pea see toimuma tasuta. ORAS § 12 lg 2, mille kohaselt peab kogu vara tagasi saanud isik kompenseerima teistele isikutele nende osa seaduses sätestatud korras, ei välista riigi nõudeõigust.
11.Kuigi MaaRS § 14 lg 5 sõnastus on ebaselge ning mõiste „võlg“ eksitav, nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et normi tuleb tõlgendada viisil, mis ei tooks kaasa õigustatud subjektide ebavõrdset kohtlemist. Võrdse kohtlemise põhimõttega on kooskõlas tõlgendus, mille järgi tuleb nõudeõigusest suuremas ulatuses maa tagastamisel maa eest tasuda kõigil õigustatud subjektidel. Seejuures on tasu suuruseks summa, mida riik oleks maksnud, kui selle maa eest oleks tasutud kompensatsiooni. MaaRS § 14 lg 5 esmaseks eesmärgiks on järelikult nõudeõigusest enam tagastatud maa eest tasu küsimine, mitte aga riigi fiskaalsete huvide kaitse.

4(5)

3-16-1255

12.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 11.11.2016 otsuse ja jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (riigilõiv 15 eurot ning esindajakulu halduskohtus 405 eurot ja ringkonnakohtus 315 eurot). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium