3-17-1537/13 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2.19.07.2017 koostatud kaebuses (tl 1-12) palus kaebaja, et halduskohus tühistaks nii 24.04.2017 käskkirja nr 6-3/404-1 kui 15.05.2017 käskkirja nr 6-3/484-1 väites, et need on õigusvastased, kaalutlusvigased ja ebaproportsionaalsed. Vastavaid seisukohti põhjendas ta asjaoluga, et mõlemad distsiplinaarmenetlused viidi läbi ametniku poolt, kes andis välja ka käskkirja ja koostas hiljem vaideotsuse. Ühtlasi leidis kaebaja, et VangS § 64 lg 1 ja VSKE on vastuolus PS §-dest 3, 4 ja 14 tulenevate seaduslikkuse, õigusselguse, võimude lahususe ja hea halduse põhimõtetega osades, mille kohaselt on distsiplinaarmenetluse läbiviija ja karistuse määraja üks ja sama isik ja üksuse juht tema korraldusel toimivate ametnike otsuste läbivaataja. Veel märkis kaebaja ära, et menetleja on võtnud kõikides asjades ütlusi üksnes valvuritelt ja jätnud need võtmata teistel kinnipeetavatelt, mistõttu on menetlused olnud ühekülgsed, sisuliselt ei viidagi neid läbi ja toimub konveiertüüpi karistamine. PS §-st 19 tulenevale eneseteostusõigusele viidates pidas ta arusaamatuks, mismoodi saab tema rahumeelne tegevus või tegevusetus seada ohtu vangla julgeoleku või mõjutada teiste kinnipeetavate käitumist ja leidis, et ka põhjendamatu tööst keeldumise puhul on vangistuse eesmärgid saavutatavad teiste vahendite kui kuude kaupa kartseris hoidmisega. TTOS § 14 lg 5 p-le 4 tuginedes selgitas ta, et keeldus tööle asumast põlvede, alaselja ja südame reaalsete probleemide tõttu, milliseid vangla meelevaldselt eirab, ei pidanud enda töövõimelisusele hinnangu andmist meditsiiniõe poolt pädevaks ning lisas, et tööle määramisele kooskõlastuse andmise asemel oleks arst pidanud saatma ta eriarsti vastuvõtule. Lisaks eitas kaebaja ka käskkirjades märgitud süütegude toime panemist märkides ära, et valvur ei andnudki talle korraldust ajalehest katte aknalt ära võtmiseks, voodivarustuse karseri laost toomiseks ja T-särgi lattu panemiseks, ei võtnud omaks teadlikku suhtlemist karseris oleva kinnipeetavaga ning väitis, et käskkirjadest nähtuv ainult kahe vanglaametniku nime figureerimine viitab isiklikule vihavaenule.

9.Kaebaja on oma seletuses eitanud aknale kinnitatud katte eemaldamiseks, kartseris viibiva kinnipeetavaga suhtlemise lõpetamiseks ja antud korralduste saamist. Esimesena nimetatu osas väitis ta, et valvur palus lihtsalt ajaleht aknalt ära võtta seda korralduseks nimetamata ja mittetäitmise tagajärgedest hoiatamata. Teise osas võttis küll omaks, et rääkis sektsioonis inimestega ja jutuga võis ühineda ka keegi kartserist, kuid ei näinud oma käitumises mingi õigusakti sätte rikkumist ning väitis,et märkusi tehti talle valvuri poolt kaugelt ranges/mittekonkreetses vormis, tema ei saanud aga kõigest aru ja palus pöörduda järgmine kord korrektselt. Korralduse saamist eitab ta sarnaselt ka voodivarustuse laost ära toomist ja riietust puudutavates osades. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et vangistusalastest õigusaktidest ei tulene vanglateenistuse ametnike poolt kinnipeetavatele antavate korralduste suhtes mingeid kindlaid sisu ja vorminõudeid. VangS § 1321 lg 1, 2 ja 3 on sätestatud üksnes see, et korraldus võib olla nii suuline kui kirjalik, peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega ning kui korralduse saaja ei saa sellest aru, peab ta ise andjalt selgitusi küsima. Käesoleval juhul viitavad kaebaja 19.04.2017 seletuskirja selgitused, et ta sai valvuri poolt ajalehest katte aknalt eemaldamise kohta öeldust suurepäraselt aru, kuna esitas talle põhjendused, miks oli katte aknale paigutamine vajalik. Nähtub ka see, et korraldus jäi tema poolt täitmata, sest katte võttis aknalt ära valvur. Kartserirežiimil oleva kinnipeetavaga suhtlemist kinnitab lisaks sellekohasele ettekandele videosalvestise vaatluse kohta koostatud protokoll ning kaebaja pole ka ise suhtlemist eitanud. Voodivarustuse toomise osas viitab aga kaebaja seletuses kui ettekandes kirjeldatu selgelt, et tema ja valvuri vahel toimus sellekohane sõnavahetus ja voodivarustust ta koheselt kambrisse ei toonud. T-särgi seljast võtmise kohta mitme ametniku poolt antud korralduste olemasolu ja sellele vastu vaidlemist on lisaks vanemvalvuri ettekandes sisalduvale kirjeldanud kaebaja ka ise nii oma kaebuse vastavas osas kui 15.05.2017 seletuskirjas. Kohtul puudub tõsiselt võetav alus kahelda vanglateenistuse ametnike ettekannete tõele vastavuses ning ühelgi nimetatud juhtudest polnud tegemist tühise korraldusega. See tähendab aga, et sõltumata sellest, kas kaebaja pidas korraldusi õigeks ja seaduslikuks, tuli tal need ilma vastu vaidlemata ära täita.