lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2578/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2578/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1304
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 80 lg 1Töökeel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-2578/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2578

Määruse kuupäev ja koht

13. detsember 2017, Tartu

Kohtunik

Maare Aloe

Kohtuasi

XXX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega

Resolutsioon

Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Saata kohtumäärus XXX ja Tartu Vanglale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.XXX esitas Tartu Halduskohtule 26.11.2017 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, milles põhjendab, et tema õigusi rikub 01.10.2017 jõustunud seadus, mis piirab Tartu Vanglas suitsetamist. Piirang ületab vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset. Erinevalt teistest isikutest, kes töötavad vanglas, ei saa XXX teostada oma õigust suitsetamisele väljaspool vangla piire. XXX viitab haldusasjale nr 3-17-1449, millest võttis kaebuse ja esmase õiguskaitse esitamisel eeskuju. XXX palub tunnistada justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 31 põhiseadusega vastuolus olevaks ja mõju peatada. XXX palub peatada Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (TVK), mis keelab suitsetamise alates 01.10.2017. XXX on esitanud Tartu Vanglale taotluse suitsetamise lubamiseks ja vaide TVK peale. Seega on käimas vaidemenetlus, mille käigus saab XXX esitada esialgse õiguskaitse taotluse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Halduskohus 04.12.2017 määruses tagastas XXX kaebuse, jättis XXX esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus palus XXX esialgse õiguskaitse taotlust põhistada ning tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus.
3.07.12.2017 tasuti esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv ning 08.12.2017 saabus kohtusse XXX puuduste kõrvaldamise avaldus. Taotleja soovib esialgset õiguskaitset, et saaks jätkata suitsetamist. Kui vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis on tal võimalik suitsetamist uuesti alustada, kuid olematuks ei saa teha, et vaidluse ajal ei saa taotleja suitsetada. Suitsetaval isikul tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud. Kuna taotleja on 20 aastat suitsetanud, on organism sellega harjunud ja see võib võõrutusnähte suurendada. Taotleja palub võimalusel saata talle vastus vene keeles.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 12.12.2017 seisukoha, milles palub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. XXX on end määratlenud suitsetajana ning tal on isiklike asjade lattu paigutatud 99 sigaretti. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla üksnes soov saavutada endale teistsugust olukorda või asjaolu, et suitsetamise keeld on XXX vastumeelne ja rikub tema hinnangul ta õigusi. Seda, et suitsetamiskeeld võiks talle pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua, ei nähtu. Kuigi XXX on loetlenud üles hulgaliselt suitsetamisest loobumisega kaasnevaid võõrutusnähte, ei ole ta märkinud, et mõni neist tal esineks. Esialgse õiguskaitse vajadust sarnastel asjaoludel ei ole näinud ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruses nr 317-1449. XXX ei ole suitsetamiskeeluga kaasnevate terviseprobleemide tõttu vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud. Mõistagi on suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks ebameeldiv ja võib põhjustada mõningaid vaevusi. Arvestades nimetatud asjaolu ning seda, et alates vanglasse saabumisest on tal olnud võimalik suitsetada vaid kolm sigaretti päevas ja käesolevaks ajaks ei ole ta saanud suitsetada juba rohkem kui kaks kuud, on ebausutav, et mittesuitsetamine saaks XXX selliseid tagajärgi põhjustada, mille vältimiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruses nr 3-17-1449 asus seisukohale, et suitsetamisest loobumise positiivsed küljed kaaluvad üles vabaduse suitsetada. Asjakohatu on väide, et tal puudub erinevalt vanglaametnikest võimalus väljaspool vangla territooriumi suitsetada. Kohtu seisukoht
5.Kohus mõistab lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et XXX palub esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel peatada TVK kehtivus suitsetamise keelamist puudutavas osas ning HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid, kuna taotleja soovib jätkata suitsetamist. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vanglas registreeriti 24.11.2017 XXX vaie nr 1-11/612-1, milles ta soovib vaidlustada TVK-d, mis keelas suitsetamise alates 01.10.2017. 11.12.2017 registreeriti Tartu Vanglas XXX vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlus nr 1-11/612-3, milles XXX märgib muu hulgas, et tema eesmärgiks on suitsetamise jätkamine. Seetõttu loeb kohus lubatavaks mõlemad XXX taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud.
6.Kuna XXX on lähtudes HKMS § 249 lg-st 2 esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitanud vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
7.Kohus ei vaidle vastu, et kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX on loetlenud, millised võõrutusnähud suitsetamisest loobumisel võivad esineda, kuid ei ole märkinud, millised võõrutusnähud temal isiklikult on ilmnenud. Samuti ei ole XXX pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud võõrutusnähtude tõttu Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, et võõrutusnähtusid leevendada, mistõttu puuduvad

tõendid, et taotlejal üldse mingid võõrutusnähud esinevad. Lisaks, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.

8.Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
9.Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
10.Asjakohatu on taotleja väide, et tal puudub erinevalt vanglas töötavatest isikutest võimalus väljaspool vangla territooriumi suitsetada. Lähtudes vangistusseaduse §-st 2 ja § 41 lg-st 2 on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kelle vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kinnipeetava liikumisvabadust piiratakse kooskõlas õigusaktidega ning see ei ole võrreldav vanglas töötavate isikute õigusega oma liikumisvabadust vabalt teostada.
11.XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Taotleja palub võimalusel talle kohtumäärus saata vene keeles. Kohus selgitab, et kuivõrd HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles, taotleja on käesolevas kohtumenetluses ning ka haldusasjas nr 3-17-2425 osalenud eesti keeles, sh esitanud kohtule eestikeelseid avaldusi, ning ei ole varasemalt dokumentide tõlkimist nõudnud, ei pea kohus XXX taotlust põhjendatuks. Kui XXX soovib endiselt käesoleva määruse vene keelde tõlkimist, tuleb tal kohtule esitada selleks täiendav põhjendatud taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja