J.B.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1960-k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks vaatama J.B. poolt esitatud taotlus endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E tagastamiseks uuesti läbi ning Tallinna linna tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses viivitamisega vara tagastamise menetluse läbiviimisel
Menetlusosalised
Kaebaja – J.B., volitatud esindaja Ivo Nurga Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inken Logberg Kolmas isik – Turukaubanduse AS
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.01.2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 27.04.1998.a otsusega nr 9954 (tl 33) otsustati lugeda Tallinnas, endine Israeli tänav 4, endisel kinnistul nr 817 E asunud krunt suurusega 397 m2 omandireformi objektiks, loeti tõendtuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal N. N.le ja tunnistati vara osas õigustatud subjektiks Ivo Nurga. Alates 22.03.2013 on sama vara tagastamise õigustatud subjektiks Ivo nurga õde J.B. (neiupõlvenimega N.) (edaspidi kaebaja). Nõudeõigus läks üle nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel 22.03.2013 (toimik 10829 lk 130-131). Samal kuupäeval vormistas kaebaja Ivo Nurgale volikirja asjaajamiseks ja enda esindamiseks Israeli tn 4 kinnistu 817 E aluse maa/maaüksuse tagastamise menetluses.
2.Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldusega nr 1960-k (tl 27-28) „Keldrimäe tn 5 maa osaline tagastamine, endise kinnistu nr 817 E osaline mittetagastamine ja mittetagastatava osa eest kompensatsiooni määramine„ (edaspidi korraldus nr 1960-k) otsustati kaebajale tagastada
õigusvastaselt võõrandatud maa Tallinnas, Kesklinna linnaosas asukohaga Keldrimäe tn 5, pindalaga 376 m2, sihtotstarbega ärimaa. Korralduse punktis 3 on märgitud, et tagastataval maaüksusel paikneb müügipaviljon (ehitusregistri kood 101026949), mis kuulub Turukaubanduse Aktsiaseltsile ning ei ole maareformi seaduse § 6 lg-st 2 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §st 14 tulenevalt mittetagastamise aluseks. Korralduse punkti 7 kohaselt otsustati jätta tagastamata Tallinnas, Kesklinna linnaosas endine Israeli tn 4, endise kinnistu nr 817 E maa suurusega 21 m2, kuna õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevad teisele isikule kuuluvad rajatised: Tallinna Linnavalitsuse 27.03.2002 korraldusega nr 903-k määrati Keldrimäe tänav, Gildi tänav ja Jakobi tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajalik maa pindalaga 16894 m2. Harju maavanema 25.07.2005 korraldusega nr 1237-k anti nimetatud maa Tallinna linna munitsipaalomandisse (katastritunnus 78401:111:0012, kinnistatud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas, kinnistusregistriosa nr 24984601). Korralduse järgnevate punktide kohaselt otsustati alustada tagastamisele mittekuuluva 21 m2 maa-ala kompenseerimise menetlust ja määrata kaebajale kompenseeritava maa eest kompensatsioon 95% ulatuses summas 160 eurot. Korralduse punktiga 14 loeti endise kinnistu nr 817 E maa tagastamise taotlus lahendatuks. Korralduse preambulis märgitakse, et vara tagastamisel lähtuti mh Tallinna Linnavaraameti poolt 02.08.2016 koostatud katastriüksuse plaanist (töö nr TS-1/16) ning toimiku 10829 materjalidest.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 24.05.2017 kaebaja kaebus korralduse nr 1960-k tühistamiseks, korralduse õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks ning Tallinna linnavalitsuse kohustamiseks haldusaktide välja andmiseks.
4.01.06.2017 kohtumäärusega võttis kohus võttis kaebuse menetlusse ning tõlgendas kaebaja nõudeid HKMS § 2 lg 4 järgi lähtuvalt kaebaja tahtest. Tulenevalt 01.06.2017 kohtumäärusest on kohtu menetluses alljärgnevad kaebaja nõuded: tühistada Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldus nr 1960-k ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja poolt esitatud taotlus endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E tagastamiseks uuesti läbi ning tuvastada Tallinna linna tegevuse õigusvastasus seoses viivitamisega vara tagastamise menetluse läbiviimisel.
5.27.09.2017 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse Turukaubanduse AS-i kolmanda isikuna, kuna vaidlustatud korralduse punktist 3 tulenevalt asub vaidlusalusel tagastataval maaüksusel kolmandale isikule kuuluv müügipaviljon (ehitisregistri kood 101026949).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E endised asukohapiirid ei paikne korralduse nr 1960-k preambuli lõpus nimetatud katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) märgitud kohas. Need paiknevad osaliselt Keldrimäe 9/Lastekodu 12 aadressi ja katastritunnust 78401:111:0066 kandval naaberkinnistul (kinnistusregistri registriosa nr 26701201, omanikuks Turukaubanduse AS), samuti maa-alal, mille suhtes on Maa-amet esitanud riigi reservmaa taotluse, kusjuures ei paikne endise Israeli 4 kinnistu 817 endised asukohapiirid ka mitte Keldrimäe tänava 21 m2 suuruses osas. Kaebaja on võtnud endise kinnistu ajalooliste piiride ligilähedase ajaloolise asukoha määramisel aluseks Tallinna linnale kuuluvas Linnaarhiivis ja Tallinna linnaplaneerimise ja ehitiste arhiivis säilitatava asjakohase kaardi- ja plaanimaterjali. Endise kinnistu 817 E endiste (ajalooliste) piiride ligilähedane õige asukoht on näidatud kaebuse lisades 71, 20 ja 21 (tl 19, 24, 84, 85) toodud aluskaartidel. Nimetatud kaartide näol on tegemist tänapäevast seisu kajastavate Maa-ameti ja Tallinna planeeringute registri kaardirakenduste kaartidega, mida kaebaja on kasutanud aluskaardina endise kinnistu piiride määramiseks tänapäevases linnaruumis. Kaebaja on maaüksuse endise asukoha nimetatud kaartidel märgistanud kaardirakenduste tööriistade abil punast värvi nelinurkse kujundiga. Ülejäänud punased jooned, mis on kaebaja poolt kaartidele tõmmatud, 2(12)
omavad selgitavat tähendust sellele, kuidas on endise kinnistu asukoht tänases linnaruumis tuletatud. Endiste piiride kindlakstegemise abimaterjalideks olid naaberkinnistute piiride asukohad (lisad 13-19 ja 22-27; tl 77-105). Mõningased erinevused mõõtudes, mis on toodud lisades 71, 20 ja 21 (tl 19, 24, 84, 85) nimetatud kaartidel, tulenevad konkreetse kaardirakenduse tööriistasüsteemi määramise võimekusest. Samas on erinevused väga väikesed ning on endise kinnistu piiride määramise seisukohalt ebaolulise tähendusega. Viidatud lisades toodud endise kinnistu 817 E asukoht vastab kõige ligilähedasemalt asjakohastes arhiivimaterjalides ehk ajaloolistes kaardi- ja plaanimaterjalides toodud andmetele.
7.Tallinna Linnavaraameti poolt koostatud Keldrimäe 5 katastriüksuse plaan ja sellel toodud uue katastriüksuse piirid erinevad endise kinnistu 817 E ajaloolistest piiridest, plaan kajastab täiesti uut maaüksust ja selle piire, mis erineb endise kinnistu piiridest kuni 110 m2 võrra, so vähemalt 25 %. Tänase linnaruumi kaardimaterjalide ja faktilise olukorra kohaselt asub endise Israeli 4 kinnistu 817 E maaüksuse ajaloolistes piirides kokku neli hoonet, mis hõlmavad tagastatava maa pindalast ca 60%. Ülejäänud osa endisest kinnistust on korralduse p 6.2 järgi määratud juurdepääsuteeks Keldimäe 9// Lastekodu 12 krundile ja sellel asuvatele hoonetele. Korralduse reaalseks tagajärjeks on olukord, kus maa formaalselt küll tagastatakse, kuid maal asub kokku neli Turukaubanduse AS-le kuuluvat hoonet ja hoonete alla mitte jääv osa maast on määratud juurdepääsuteeks. Tagastamise korralduse alusel sellise olukorra loomine on ilmselges vastuolus maa tagastamise korralduse ja omandireformi mõttega.
8.Korraldusest ei selgu, kas endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E maaüksuse maa-ala suurusega 397 m2 tagastatakse täielikult endistes asukohapiirides või mitte ning millisel õiguslikul alusel toimub selle maa tagastamine ja p-s 1 sätestatud tingimuste seadmine. Samuti ei selgu korraldusest, kas või millise haldusaktiga on korralduse p-des 1 ja 2 nimetatud tagastatava maa asukohapiirid ORAS § 12 lg 71 toodud tähtaega (30.06.2016) arvestades kindlaks määratud ja kinnitatud.
9.Käesolevas asjas esineb õigusvastaselt võõrandatud endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E maaüksuse täielikult või osaliselt endistes piirides tagastamise ja Keldrimäe 5 maaüksuse riigi maakatastrisse kandmise võimatus kuna: a) endise kinnistu 817 E endistes piirides asuvad teisele isikule kuuluvad hooned (kokku neli hoonet), mis on sinna ehitatud pärast õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse vastuvõtmist: need hooned ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 14 lg 1 ja 3 nimetatud ehitised. Tallinna linna initsiatiivil ja kinnitusel on nimetatud neljale hoonele antud aadressitunnused (tl 38). Endise kinnistu 817 E maaüksuse ajaloolisele tegelikkusele ligilähedasem asukoht Maa-ameti ortofotol on tähistatud punaste joontega tõmmatud nelinurgana suurusega 397,59 m2 (tl 24); b) Tallinna linn ei teostanud omandireformi kohustatud subjektile ettenähtud toiminguid hiljemalt ORAS § 12 lg 71 ettenähtud tähtaja jooksul, ega ole seda tähtaega enne tähtaja lõppemist pikendanud; 3) Tallinna linn esitas Keldrimäe 5 katastriüksuse plaani koos piiriprotokolli eelnõuga (millel piirid ei olnud samuti vastavuses kinnistu 814 E endiste asukohapiiridega) õigustatud subjektile allkirjastamiseks alles 19.01.2017 (tl 42), st ca kuu peale korralduse 1960-k vastu võtmist. See plaan ei ole koostatud 02.08.2016.a, see on koostatud mitte varem kui 14.12.2016.a (tl 42-46). Plaan ei ole Tallinna linna poolt kinnitatud ühegi haldusaktiga. Kuna plaani koostamisel ja vormistamisel pole järgitud seaduse nõudeid, siis on Maa-amet keeldunud rahuldamast Tallinna linna avaldust Keldrimäe 5 katastriüksuse maakatastrisse kandmisest (lisad 9 ja 31, tl 48 ja 120-121). Puudused on võimalik kõrvaldada üksnes MaaRS § 6 lg 1 nõuetele vastava uue katastriüksuse plaani koostamise ja tagastataval maal asuvate nelja hoone kõrvaldamisega või maa tagastamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamisega.
10.Korraldus 1960-k on tühine, seega ka täies ulatuses õigusvastane. Korralduse tühisuse/õigusvastasuse tuvastamine ning korralduse tühistamine on vajalik kuna kaebus on suunatud plaanitava ja tulevikus esitatava varalise kahju hüvitamise nõude ettevalmistamisele. Kui korral3(12)
duse alusel kantakse maatükk maakatastrisse ja kinnistusraamatusse, siis tähendaks see olukorda, kus endise kinnistu 817 E elamumaast saaks teistele isikutele kuuluvate hoonete alune ja nendele ligipääsu võimaldav ärimaa ning kaebajal puuduks võimalus oma omandiõiguse vabaks teostamiseks ja maa kasutamiseks ärimaana, kusjuures lasuks kaebajal kohustus tasuda sellest hoolimata sama maa pealt maamaksu ärimaa tariifide alusel ning taluda teiste isikute majandushuvidest tulenevaid asjaõiguslikke piiranguid.
11.Kohtule esitatud ja e-toimikusse üles laetud toimiku 10829 sisu on segi nagu pudru ja kapsad, dokumendi valiku ja esitamislaadi ehk järjestusega on üritatud luua selline konteksti moonutus, mis ei ole koosõlas tagastamise menetluse asjaolude ja nende kahe toimiku 10829 materjalidega, millega kaebaja tutvus enne kaebuse esitamist. Toimikus puuduvad osaliselt materjalid, mille kaebaja on tagastamise menetluses esitanud. Vastustaja seisukoht
12.Tallinna linn (edaspidi vastustaja) ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohtule esitatud korralduse nr 1960-k tühistamise ainsaks motiiviks on kaebaja mittenõustumine tagastatava maaüksuse kaardimaterjali alusel määratud asukohaga, mis justkui ei kattu üksüheselt õigusvastaselt võõrandatud kinnistu endiste piiridega. Võttes aluseks Maa-ameti geoportaali andmed selgub, et tagastamisele kuuluv õigusvastaselt võõrandatud maa, asukohaga Keldrimäe tn 5 paikneb maakatastrisse kantud ja kinnistatud kruntide vahel. Tallinna linnal puudub igasugune võimalus ja õiguslik alus muuta tagastatava maatüki piire. Keldrimäe tn 5 maatükk on piiratud Keldrimäe tn 9//Lastekodu tn 12 katastritunnus 78401:111:0066, Mardi tn 9, katastritunnus 78401:101:0266 ja kahe transpordimaaga: Mardi tn T3, katastritunnus 78401:101:0684 ning Gildi tänav//Jakobi tänav//Keldrimäe tänav, katastritunnus 78401:111:0012. Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi viidatud kinnistamisotsust. Õigusvastaselt võõrandatud kinnistu suurus oli 397,59 m2, millest tagastatakse 376 m2. Suuremas ulatuses tagastamine ei ole kirjeldatud põhjustel võimalik. Kaebus on perspektiivitu. Korralduse tühistamine tekitab olukorra, kus tagastamise protsess pikeneb veelgi.
13.Kaebaja on väitnud, et tagastataval maatükil asuvad Turukaubanduse AS-ile kuuluvad hooned. Paraku ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit maatükile püstitatud putkade omandiõiguse kohta. Ehitisregister ei ole kaebaja poolt viidatud aadressile registreerinud ühtegi ehitus- ega kasutusluba, samuti ei ole võimalik registrist leida omandikirjet nimetatud rajatistele. MaaRS § 121 annab selge regulatsiooni, kuidas toimub maa tagastamine, kui sellel asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus. Samuti sätestab ORAS § 18, millistel tingimustel on võimalikud tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga perioodil, kui toimub tagastamise menetlus.
14.Kaebaja on 24.03.2013 e- kirjaga teatanud Tallinna Linnavaraametile et on omandanud endise Israeli tn 4 (endine kinnistu 817 E) maaüksuse tagastamise nõudeõiguse. 27.03.2013 on Tallinna Linnavaraamet pöördunud ametiabi saamise korras Tallinna Linnaplaneerimise ametisse, et saada seoses maa osalise tagastamise ja kompenseerimise ettevalmistamisega vajalikku teavet maal asuvate kioski ja müügipaviljoni osas. 05.04.2013 on Tallinna Linnaplaneerimise amet määranud tagastatava maa sihtotstarbeks ärimaa ja see tugineb Tallinna Linnavalitsuse 8.12.2004 korraldusel nr 2563-k „Tallinna Keskturu planeeringu vastuvõtmine“. 19.02.2014 on kaebajale saadetud Tallinna Linnaplaneerimise ameti e-kiri, milles on üksikasjalikult selgitatud hoonete ja rajatiste õigusliku alusel olemasolu ja ehitusjärelevalve teostamise vajadust. 2015 aasta jooksul on kaebaja pidanud Tallinna linnaga läbirääkimisi tagastatava maa sihtotstarbe muutmise võimaluste ja vajaduse üle. 15.12.2015 kirjas on kaebajale selgitatud ja põhjendatud tehtud otsuse tagamaid. 19.12.2016 kirjaga on Tallinna Linnavaraamet selgitanud, miks ei ole võimalik tänases olukorras kinnistu piire 100 % täpsusega määrata. Samuti näeb maareformi
4(12)
seaduse § 6 ette võimaluse, et tagastamise täpsus võib olla +/- 8%. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebaja väited et Tallinna Linnavalitsus on tagastamisega viivitanud.
15.Vaidlustatud korralduse vastu võtmise hetkeks oli Tallinna linn teinud kõik vajalikud toimingud, et viia lõpule õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse tagastamine, kogunud vajalikud tõendid, teinud nõutavad järelepärimised. Eelnimetatud tegevuste kordamine ajalises nihkes ei anna uusi vastuseid ega loo uusi olukordi, mis annaksid õigusliku aluse lahendada tagastamine erinevalt korraldusest nr 1960-k. Kolmanda isiku seisukoht
16.Kolmas isik menetluses oma seisukohta ei avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuse seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks kaebaja etteheiteid seonduvalt kohtule esitatud toimiku 10829 ülesehituse ja toimikus sisalduvate materjalidega. Kaebaja ei ole ka esile toonud, et toimiku materjalide juures puuduvad olulised tõendid, mis omavad tähtsust käesoleva haldusasja lahendamisel. Kaebajal oli võimalik esitada kohtule need enda poolt koostatud seisukohad, mis on väidetavalt toimikust puudu. Kaebaja on vastavat õigust kohtumenetluses ka kasutanud.
18.Kaebaja on esitanud kaebuse korralduse nr 1960-k (tl 27-28) tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaatama kaebaja taotlus endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E tagastamiseks uuesti läbi. Lisaks soovib kaebaja, et kohus tuvastaks Tallinna linna tegevuse õigusvastasuse seoses viivitamisega vara tagastamise menetluse läbi viimisel. Kaebaja hinnangul on korraldus nr 1960-k õigusvastane tulenevalt asjaolust, et: a) endise Israeli 4 kinnistu 817 E asukoha piirid ei paikne korraldusele lisatud katastriüksuse plaanil (töö TS1/16) (tl 43) nimetatud asukohas. Kaebaja leiab, et endise kinnistu ajalooliste piiride ligilähedane asukoht vastavalt arhiivides säilitatava asjakohase plaani- ja kaardimaterjali alusel on toodud kaebuse lisades 71 (teabenõude lisa 5), 20 ja 21 (tl 19, 24, 84, 85); b) korralduse tagajärjel tekib olukord, kus maa küll formaalselt tagastatakse, kuid sellel asuvad neli Turukaubanduse AS-ile kuuluvat hoonet ning nende hoonete alla mitte jääv osa maast on määratud juurdepääsuteeks. Kaebaja leiab, et sellise olukorra tekkimine on vastuolus maa tagastamise ja omandireformi mõttega, ning korralduse tühistamisele järgnevas menetluses tuleb koostada uus MaaRS § 6 lg 1 nõuetele vastav katastriüksuse plaan ning kõrvaldada tagastaval maal asuvad neli hoonet. Olukorras, kus see ei ole võimalik, leiab kaebaja, et talle tuleb hüvitada maa tagastamata jätmisega tekitatud kahju. Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas: a) endise Israeli 4 kinnistu 817 E asukoha piirid on korralduse nr 1960-k lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) määratud õigesti; b) kas vastustaja on õigesti tagastanud õigusvastaselt võõrandatud maa olukorras, kus sellel paiknes(id) Turukaubanduse AS-le kuuluv(ad) hoone(d) või oleks vastustaja pidanud tagastamisele eelnevas menetluses korraldama ehitiste kõrvaldamise; c) kas vastustajal on kohustus lahendada vara tagastamise küsimus teisiti; c) kas vastustaja on maa tagastamisega õigusvastaselt viivitanud. Kohus hindab esmalt, kas kaebaja nõue korralduse nr 1960-k tühistamiseks on põhjendatud ning lahendab seejärel kohustamisnõude vara tagastamise küsimuse uueks lahendamiseks ning vara tagastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude.
5(12)
19.Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1960-k tühistamise nõue. Kaebaja leiab, et tagastatav Keldrimäe tn 5 (endine Israeli tn 4, endine kinnistu nr 817 E) maaüksus on katastriüksuse plaanil (töö nr TS-1/16) märgitud ebaõigele asukohale. Kaebaja on enda väidete kinnituseks esitanud kohtule plaanid (tl 19, 24, 84 ja 85), millele märgitud endise Israeli tn 4 kinnistu 187 E piirid kajastavad endise kinnistu asukohta kõige täpsemalt. Võrreldes kaebaja poolt koostatud maaüksuse plaane korralduse 1960-k lisaks oleva katastriüksuse plaaniga nähtub, et maa tagastamisel kaebaja poolt soovitud piirides oleks tagastamisele kuuluv kinnistu hoonestatud oluliselt suuremas ulatuses võrreldes situatsiooniga, mis on kajastatud vaidlustatud korralduse lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16). Kuivõrd kaebaja leiab, et tagastamisele kuuluvalt maalt tuleb tagastamise eelselt kõrvaldada kõik sellel paiknevad ehitised, siis võtab kohus esmalt seisukoha küsimuses, kas kaebajal on õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ilma sellel paiknevate ehitisteta ning hindab seejärel tagastatava maa asukohaga seonduva.
20.Kaebaja leiab, et korralduse nr 1960-k õigusvastasuse tingib asjaolu, et tagastamisele kuuluval maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned. 20.1 Korralduse 1960-k punkti 3 kohaselt puudub vaidlus selles, et tagastamisele kuuluval maaüksusel paikneb müügipaviljon (ehitisregistri kood 101026949), mis kuulub Turukaubanduse AS-le. Korralduse järgi ei ole nimetatud ehitis MaaRS § 6 lg-st 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 14 tulenevalt mittetagastamise aluseks. Katastriüksuse plaani lisaks oleva piiriprotokolli (tl 45) kohaselt on nimetatud ehitise puhul tegemist detailplaneeringu järgi lammutamisele kuuluva ehitisega. Piiriprotokolli ja korralduse nr 1960-k sõnastuse kohaselt tagastamisele kuuluval maatükil teisi hooneid ei asu. Samas, nagu nähtub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.11.2012 kirjast (toimik 10829 lk 124126) paiknes tagastataval Keldrimäe tn 5 maatükil nimetatud kuupäeva seisuga osaliselt kolm ehitist: müügipaviljon (ehitusregistri kood 101026949), kiosk ja puitkarkassil paviljon. Kirjas märgitakse, et kioski ja puitkarkassil paviljoni rajamise kohta Tallinna Linnaarhiivis andmed puuduvad. Kuivõrd tagastamisele kuuluva maaüksuse plaani ei ole kohalik omavalitsus hilisemalt muutnud, siis järeldab kohus, et korralduse nr 1960-k lisaks oleval katastriüksuse plaanil (TS-1/16) on jätkuvalt kajastatud viidatud kirjas toodud ehitised. Plaani analüüsimise tulemusel ei saa jõuda järeldusele, et sellel paikneb ainult üks ehitis. Kohtu hinnangul on oluline, et 26.11.2012 kirjast tulenevalt on kõigi plaanil kajastatud ehitiste puhul tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Samas nähtub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.02.2014 kirjast nr 1-11/13/1106 (toimik 10829 lk 157), et viimased kaks ehitist on Turukaubanduse AS poolt kõrvaldatud ning tagastamisele kuuluval maatükil paikneb üksnes osaliselt müügipaviljon. Seega on katastriüksuse plaanil kajastatu ja vastustaja poolt avaldatu omavahelises vastuolus. Samas ei ole vastustaja enda poolt käesolevas haldusasjas esitatud vastustes seadnud kahtluse alla väidet, et tagastamisele kuuluval kinnistul paikneb tegelikkuses rohkem ehitisi, kui on näidatud korralduse punktis 3. Muutumatu on aga olnud vastustaja seisukoht nii maa tagastamise menetluses kui ka kohtumenetluses küsimuses, et tagastamisele kuuluval maatükil asuvate ehitiste näol on tegemist ebaseaduslike ehitistega. Kohus lähtub nimetatud andmetest kuivõrd asjaolule, et tegemist võiks olla õiguslikul alusel püstitatud ehitistega ei ole vastu vaielnud ka kaebaja ega Turukaubanduse AS. Käesolevas vaidluses ei ole oluline niivõrd ehitiste arv, kuivõrd asjaolu, et ehitised ei ole püstitatud õiguslikul alusel.
6(12)
20.2 MaaRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu- ja maakorralduse nõuetest ei tulene teisiti, lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või täielikult, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned ja rajatised, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises. MaaRS § 6 lg 3 tähenduses on hoone või rajatis selle seaduse tähenduses aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis. AÕSRS § 14 lg 1 sätestab, et maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse AÕSRS § 13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Viidatud sätetest tulenevalt takistab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist üksnes selliste ehitiste olemasolu, mis on rajatud õiguslikul alusel. MaaRS § 6 lg 2 p-st 3 ja lg-st 3, § 20 lg-st 1, § 22 lg-st 1 ja AÕSRS §-st 14 tulenevalt saab ehitise omanik maad erastada üksnes õiguslikul alusel püstitatud ehitise juurde. Vara tagastamise menetluses on tuvastatud, et tagastamisele kuuluval Keldrimäe tn 5 katastriüksusel (töö TS-1/16) ei paikne tagastamise hetkel ühtegi õiguslikul alusel püstitatud ehitist. Asjaolule, et tagastataval maatükil võiksid paikneda õiguslikul alusel püstitatud ehitised, ei ole vaielnud vastu ka väidetava(te) ehitis(t)e omanik Turukaubanduse AS. Kohus kaasas Turukaubanduse AS-il käesoleva haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, millest tulenevalt oli kaasatud isikul võimalik tutvuda käesoleva kohtuasja materjalidega ning soovi korral korraldus nr 1960-k vaidlustada. Turukaubanduse AS korraldust nr 1960-k ei vaidlustanud, millest kohus järeldab, et ta nõustub korralduse punktis 3 tuvastatuga ning maa tagastamisega kaebajale katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) toodud piirides. Turukaubanduse AS ei saa enam nõuda korralduse tühistamist põhjusel, et sellel paiknevad talle kuluvad ehitised. 20.3 Kuivõrd eelpool viidatud õigusnormidest tulenevalt takistab võõrandatud maa tagastamist üksnes õiguslikul alusel püstitatud ehitiste olemasolu ning maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis ei ole, AÕSRS §-is 14 lg 3 sätestatule tuginedes aluseks selle maa suhtes MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätete kohaldamisele, s. t maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis ehk ebaseaduslik ehitis ei saa olla maa mittetagastamise aluseks, siis ei olnud maa tagastamine kaebajale takistatud ning vastustaja on maa kaebajale õigesti tagastanud koos sellel paiknevate õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt maa tagastamist ilma sellel paiknevate ehitisteta. 20.4 Seega ei olnud vastustajal kohustust kõrvaldada enne maa tagastamise otsustamist maatükilt sellele püstitatud ebaseaduslikke ehitisi. Vastava nõude saab esitada kaebaja Turukaubanduse AS-i vastu AÕSRS § 14 lg 2 alusel. Samuti saab kaebaja nõuda ehitiste eemaldamisega seotud kulutuste hüvitamist juhul, kui Turukaubanduse AS ei ole kaebaja võimalikku nõuet täitnud. Viidatud nõudeid ei saa kaebaja aga esitada vastustaja vastu. 20.5 Eeltoodust tulenevalt ei ole korraldus nr 1960-k õigusvastane põhjusel, et maa tagastamise hetkel paiknes sellel õigusliku aluseta püstitatud ehitis või ehitised. Nimetatu tähendab omakorda, et kaebaja õigusi ei riku endise kinnistu tagastamine korralduse lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) toodud piirides. Kaebaja olukord ei oleks teistsugune ka siis, kui lähtuda maa tagastamisel kaebaja poolt esitatud plaanidest. Ka maa tagastamisel kaebaja poolt näidatud piirides oleks kinnistu jätkuvalt hoonestatud, sh oleks see hoonestatud oluliselt suuremas ulatuses. Seejuures ei saa välistada, et tagastamisele kuuluvale kinnistule jääks osaliselt ehitise osa, mis on püstitatud õiguslikul alusel.
7(12)
Kui kaebaja leidis, et ta ei soovi saada tagasi maad koos sellel paiknevate ehitistega, oleks tal olnud võimalik loobuda maa tagastamisest ja taotleda selle kompenseerimist. Kuivõrd kaebaja maa tagastamisest ei loobunud, siis oli vastustaja seotud kaebaja avaldusega.
21.Järgnevalt vastab kohus kaebaja väidetele seonduvalt endise kinnistu asukohaga korralduse lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16). 21.1 Nagu nähtub toimiku 10829 materjalidest, siis on katastriüksuse plaan TS-1/16 koostatud plaani- ja kaardimaterjalide alusel ning poolte vahel puudub nimetatud küsimuses vaidlus. Kaebaja on nõustunud katastriüksuse moodustamisega plaani- ja kaardimaterjali alusel ning on oma 14.12.2016 Tallinna Linnavaraametile saadetud kirjas teavitanud vastustajat, et puudub vajadus katastriüksuse moodustamise töö tellimiseks maamõõdufirmalt (toimik 10829 lk 185). Seega taandub küsimus sellele, kas olemasolevaid plaani- ja kaardimaterjale kasutades on tagastatav Keldrimäe 5 maaüksus määratud õigele asukohale ja õigetes piirides või on põhjendatud kaebaja kahtlus, et linnaarhiivis säilinud materjalide kohaselt on endise kinnistu asukoht määratud ebaõigesti ning see paikneb pigem kaebaja poolt näidatud asukohas. 21.2 MaaRS §-st 3 tulenevalt on maareformi üheks eesmärgiks endistele omanikele õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine või kompenseerimine. Sama seaduse § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu- ja maakorralduse nõuetest või kokkulepetest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaanimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Planeeringu- või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni 8+/- protsenti, kuid mitte rohkem, kui 5 ha. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg 5 kohaselt võib maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaalomandisse andmisel ja riigi omandisse andmisel katastriüksusi moodustada plaani- ja kaardimaterjalide alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Katastriüksus moodustatakse katastripidaja määratud ning vajadusel linna- või vallavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjali (krundiplaan, krundijaotusplaan, maadearvestusplaan, fotoplaan, ortofoto, digitaalkaart või muu) alus. Sobiva plaani- või kaardimaterjaliga varustab kohalikku omavalitsust katastripidaja. Maa tagastamisel või erastamisel määrab kohalik omavalitsus plaanil või kaardil maaüksuse piiri ja pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli. Vabariigi Valitsuse 29.04.1997.a määrusega nr 88 on kinnitatud „Plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord“ ( edaspidi määrus nr 88). Viidatud määruse punkti 3 kohaselt moodustatakse katastriüksus plaani- või kaardimaterjalide alusel, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel. 21.3 Eeltoodust tuleneb, et kui omandireformi läbiviimise käigus õigustatud subjekt ei nõustu plaani- ja kaardimaterjalide alusel määratud katastriüksuse asukoha ja piiridega, tuleb tal andmete kahtluse alla seadmiseks tellida katastriüksuse moodustamine katastrimõõdistamise teel. Viidatud õigusnormidest ei tulene, et õigustatud subjekt võiks laskuda kohaliku omavalitsusega pikaajalisse diskussiooni sellest, kuidas kasutada ja tõlgendada katastriüksuse moodustamisel ajaloolisi plaani- ja kaardimaterjale. Seega, kui kaebaja leidis, et vastustaja valduses olevate plaani- ja kaardimaterjalide alusel koostatud katastriüksuse plaan ei ole õige, oleks ta pidanud tellima katastriüksuse moodustamise katastrimõõdistamise teel ning pöörduma vastavate tööde tellimiseks maamõõdufirma poole. Sellisel juhul oleks viidud läbi katastriüksuse mõõdistamine ning katastriüksuse kaart oleks kajastanud mõõdistamise tulemusi. Vastustaja on oma 01.12.2016 kirjas nr 4.1-1/6289-5 juhtinud nimetatud võimalusele kaebaja tähelepanu (toimik 8(12)
10829 lk 183) ning selgitanud kaebajale, et kui kaebaja on otsustanud vastavad tööd tellida, on ta kohustatud teavitama Tallinna Linnavaraametit sellest 15.12.2016. Kaebaja vastavaid töid ei tellinud vaid tugines jätkuvalt väitele, mille kohaselt oleks kohalik omavalistus pidanud katastriüksuse moodustamise tulemusel jõudma katastriüksuse plaanil kajastatust erinevale järeldusele. Seega ei saa kaebaja korralduse nr 1960-k vaidlustamisel enam tugineda asjaolule, et katastriüksuse piirid on määratud ebaõigesti. Eeltoodust tulenevalt on korralduses nr 1960-k õigesti tuginetud korralduse lisaks olevale katastriüksuse plaanile (töö TS-1/16). Korraldus ei ole õigusvastane põhjusel, et kaebaja leiab, et plaanil kajastatud katastriüksuse asukoht ei ole määratud selle õigele asukohale. 21.4 Kohus leiab, et kaebaja väited ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Korralduse eelnõu Keldrimäe tn 5 maa osaliseks tagastamiseks ja osaliseks kompenseerimiseks koos asendiplaanidega saadeti kaebajale esmakordselt tutvumiseks 2013.aastal ning kaebaja on avaldanud plaani osas oma seisukohta 14.08.2013 (toimik 10829 lk 141). Teistkordselt saadeti korralduse eelnõu koos kavandatava katastriüksuse plaaniga (töö nr TS-1/16) kaebajale 05.08.2016. (tl 165-166). Toimiku 10829 materjalidest nähtuvalt on vastustaja positsioon endise kinnistu 817 E piiride ja asukoha osas olnud muutumatu juba vähemalt alates 2007. aastast. Seda kinnitab Tallinna Maa-ameti 28.03.2007 kiri nr 6-6/1272 ( toimik 10829 lk 30-32), Keldrimäe tn 5 maaüksuse asendiplaan 13.05.2011 (toimik 10829 lk 69 ja 79) (edastatud kaebajale 01.07.2011 kirjaga nr 2.2-1/5828, toimik 10829 lk 73) jne. Kaebaja on õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse paiknemise seadunud kahtluse alla alles alates detsembrist 2016 (toimik 10829 lk 162). Kaebaja taotlusel on kohalik omavalitsus, Harju Maavalitsus ja Maa-amet kaebaja väiteid tagastamisele kuuluva kinnistu asukohta puudutavas osas korduvalt kontrollinud, sh on kaebaja väiteid kontrollitud ka korralduse nr 1960-k vastuvõtmise järgselt. Kontrolli tulemusel on kõik kontrolli läbi viinud ametkonnad jõudnud ühesele järeldusele, et endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E maaüksuse kohta koostatud asendiplaan töö TS -1/16 kajastab endise kinnistu asukohta õigesti ning katastriplaani koostamisel on lähtutud endiste kinnistute ajaloolistest aluskaartidest ning endiste kinnistute materjalidest. Tallinna Linnavaraameti 01.12.2016 kirjas (toimik 10829 lk 183) selgitati kaebajale, et katastriüksuse plaani koostamisel on lähtutud endiste kinnistute ajaloolistest aluskaartidest ning kõigist ametis olevatest endiste kinnistute materjalidest. Sama kirjaga tehti kaebajale ettepanek tellida Keldrimäe tn 5 maaüksuse moodustamine litsentsi omavalt maamõõtjalt. Tallinna Linnavaraameti 19.12.2016 kirjas 4.1-1/6289-10 (toimik 10829 lk 162) selgitati kaebajale täiendavalt plaani- ja kaardimaterjali alusel koostatud katastriüksuse plaani (töö nr TS-1/16) koostamise metoodikat. Kaebajale selgitati, et arvestades, et Maa-ameti kaardiserverist kuvatavad erinevad kaardikihid on omavahelises nihkes, siis ei saa neid väljavõtteid võtta ametlike dokumentidena ( kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed). Maaüksuse piiride määramisel on endiste (ajalooliste) kinnistute plaanidest tehtud koopia, mis on skanneeritud ning võetud taustaks Maa-ameti väljastatud katastripiiride kihile arvestatud linnaruumis säilinud endiste piiride ja tänavakoordinaatidega. Selgitamaks, et taustaks võetud endiste kinnistute plaan ei oleks moonutatud, on mõõdetud endiste kinnistute piiride joonte pikkusi põhja-lõuna ning lääneida suunaliselt plaani üla- ja alaosa äärtes (moonutused on kõige suuremad plaani äärtes) ja võrreldud plaanil kirjas olevate joonte pikkuste väärtustega (erinevus oli kuni +/-5m). Seejärel on endise kinnistu piirid digitaliseeritud ehk endise kinnistu piirinurkadele on määratud koordinaadid. Vastuses on viidatud, et määruse nr 88 punktist 4 tulenevalt võib mõõtkavas M1:2000 plaani erinevus olla +/-2 m.
9(12)
Kaebaja 9.12 2016 taotluse alusel kontrollis tagastatava kinnistu asukoha õigsust Maa-amet. Oma 13.01.2017 vastuskirjas (toimik 10829 lk 207-208) nõustub Maa-amet Tallinna Linnavaraamaeti 19.12.2016 kirjaga kaebajale edastatud asukohaskeemil näidatud tagastatava Keldrimäe tn 5 asukohaga. Maa-amet selgitab, et ajalooliste kaartide tõlgendamisel tuleb arvestada mitmeid erinevaid tegureid. Mida rohkem ajas tagasi, seda ebatäpsemaks lähevad kaartidel objektide omavahelised kaugused, nurgad ja pindalad, võrreldes tänapäevase tehnoloogia abil mõõdistatud andmete ja nendest toodetud kaartidega. Nõukogude Liidu perioodist pärit kaarte iseloomustavad ka tahtlikud moonutused ja informatsiooni varjamine. Objektide omavahelised suhted ja paiknemine võivad vanematel kaartidel erineda tegelikkusest üsna suures ulatuses ja pigem tuleks neid kaarte kasutada selleks, et hinnata selleaegset situatsiooni ja objektide olemasolu ning rohkem kriitiliselt suhtuda objekti asukoha täpse koordinaadi lugemisele kaardi pealt. Viidatud kirjas on kaebajale mh selgitatud ajalooliste kaartide digitaliseerimise ning Maa-ameti ajalooliste kaartide koostamise põhimõtteid. Kaebaja väidete kontrollimisel teostati kahe ajaloolise kaardi väljavõttele uuesti situatsiooni järgi koolutamine ning tehtud töö põhjal jõuti järeldusele, et arvestades kaartide mõõtkava ning kaardistamise täpsust ning tuginedes koolutamise protsessi iseärasustele, ei saa väita, et Tallinna Linnavaraameti määratud Israeli tn 4 maa asukoht on määratud valesti. Täiendavalt on Maa-amet oma positsiooni selgitanud 18.04.2017 kirjas nr 6-1/17/950-5 (toimik 10829 lk nummerdamata). Maa-amet on selgitanud, et kaebajale on maa tagastatud endistes piirides, va Keldrimäe tänava ja selle teenindamiseks vajaliku maa alla jääv 21m2 suurune osa. Seega ei rakendu ka MaaRS-is sätestatud kuni +/- 8%. Tagastamata jääv osa kompenseeritakse kaebajale. Harju Maavanem on oma 15.13.2017 vastuses kaebaja avaldusele järelevalvemenetluse algatamiseks (toimik 10829 lk 281-282) leidnud, et puudub alus Israeli tn 4 kinnistu 817 E maaüksuse kohta järelevalvemenetluse algatamiseks. 21.5 Määruse nr 88 punktist 4 tulenevalt moodustatakse katastriüksus katastripidaja poolt määratud ning omavalitsusega kooskõlastatud plaani- ja kaardimaterjalide alusel. Kohus ei saa kaebuse põhjenduste kontrollimisel sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse, vaid saab üksnes kontrollida kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasust katastriüksuse plaani koostamisel. Kohtul puudub alus kahelda Tallinna linnavalitsuse, Maa-ameti ja Harju Maavanema põhjenduste ja järelduste õigsuses. Kohus loeb usutavaks, et ajalooliste kaartidel kajastatud objektide omavahelised suhted ja paiknemine võivad vanematel kaartidel erineda tegelikkusest üsna suures ulatuses, millest tulenevalt ei saa olla õiged kaebaja poolt viidatud kaartide analüüsimise tulemusel tehtud järeldused. Muuhulgas on kaebajale korduvalt selgitatud, et Maa-ameti kaardiserveris kuvatavad erinevad kaardikihid on omavahel nihkes ning neid ei saa võtta ametlike dokumentidena ( toimik 1089 lk 189). Maa-amet on oma 13.01.2017 (toimik 1089 lk 208) vastuses kaebajale põhjendatult selgitanud, miks ei pruugi ajaloolistel kaartidel kajastatud andmed olla täpsed. Asjaolu, et kaebaja jõuab oma mõõdistamise metoodikat kasutades erinevate kaardimaterjalide võrdluse tulemusel vastustajast ning Maa-ametist erinevale tulemusele, ei veena kohut selles, et katastriüksuse kaardistamisel ja endise kinnistu 817 E asukoha määramisel on eksitud. Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt on korralduses nr 1960-k põhjendamatult tuginetud korralduse lisaks olevale katastriüksuse plaanile (töö TS1/16). Korraldus ei ole õigusvastane põhjusel, et kaebaja leiab, et plaanil kajastatud katastriüksuse asukoht ei ole määratud selle õigele asukohale. 21.6 Seoses õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega on vastustaja juhtinud õigesti tähelepanu asjaolule, et tagastava maa piiride määramisel on põhjendatult arvestatud asjaoluga, et viidatud maa anti juba 25.07.2005 korraldusega nr 1237-k Tallinna linna munitsipaalomandisse. Kaebaja viidatud korraldust ei vaidlustanud ning ei saa seega enam nõuda maa tagastamist viidatud ulatuses. Samuti on vastustaja põhjendatult märkinud, et olukorras, kus kaebaja soovis maa tagastamist tema poolt soovitud piirides, oleks ta pidanud vaidlustama tagastava maaga piirnevate maaüksuste (Keldrimäe tn9//Lastekodu 12 katastritunnus 78401:111:0066, Mardi tn 9
10(12)
katastritunnus 78401:101:0684ning Gildi tänav//Jakobi tänav//Keldrimäe tänav, katastriüksus 78401:11:0012) kinnistusraamatusse kandmise aluseks olevad haldusaktid ning taotlema kinnistusraamatu kannete parandamist. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu ei saanud vastustaja maa kaebajale tagastamise menetluses muuta juba tekkinud omandisuhteid. Vastustaja on kogu tagastamise menetluse vältel taganud kaebajale võimaluse saada tagasi maa piirides, nagu see on toodud katastriüksuse plaanil. 21.7 Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei selgu korraldusest see, kas maa tagastatakse endistes piirides ning millisel alusel maa tagastamine toimub. Korralduse nr 1960-k puntist 1 nähtub, et õigusvastaselt võõrandatud maast tagastatakse 376 m2 ning kompenseeritakse 21 m2. Seega ei ole korralduse kohaselt võimalik maa tagastamine kogu ulatuses ja endisaegsetes piirides. Korralduses on õiguspäraselt viidatud asjakohastele maareformi läbiviimist reguleerivatele õigusnormidele. Samuti ei ole õige kaebaja käsitlus põhjustest, miks on maatükk maakatastris registreerimata. Nagu nähtub katastripidaja nõudest menetluses nr 17031707767 (tl 12), siis on katastriüksuse registreerimine takerdunud tingituna asjaolust, et kaebaja on taotlenud vastava menetluse peatamist ( mille osas puudus katastripidajal menetluses seisukoht) ning piiriprotokollil puudub kaebaja allkiri. Seega on menetlus lõpule viimata tulenevalt kaebajast tulenevatest asjaoludest, mitte seetõttu, et katastriüksuse plaani koostamisel on rikutud seaduse nõudeid.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane ja kaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab rahuldamata kaebaja nõude korralduse nr 1960-k tühistamiseks.
23.Kaebaja on esitanud nõude kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E tagastamiseks uuesti läbi. Kaebaja soovib kohustamisnõude kaudu jõuda kaevatavas korralduses nr 1960-k sätestatust erinevale tulemusele. Kuivõrd kohus jõudis käesoleva otsuse eelmises punktis järeldusele, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane, siis on kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue põhjendamata ning kohus jätab kaebaja kohustamisnõude rahuldamata. Kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on tühistamisnõude rahuldamine. Olukorras, kus kohus jõudis järeldusele, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane ja kehtiv, ei teki haldusorganil kohustust vaadata kaebaja taotlus vara tagastamiseks uuesti läbi.
24.Järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõude osas. Kaebaja palub tuvastada, et vastustaja on õigusvastaselt viivitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse läbi viimisel. Kaebaja leiab, et vara tagastamise menetlus oleks pidanud olema lõppenud ORAS 12 lg 71 sätestatud tähtajaks, st 30.06.2016. HKMS § 6 lg 2 ja § 37 lg 3 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda ka haldusorgani tegevusetuse või viivituse kindlakstegemist. HKMS § 45 lg 2 viimase lause järgi ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Tuvastamiskaebuse esitamiseks on kohtupraktikas põhjendatud huvina aktsepteeritud kavatsust esitada kahju hüvitamise kaebus. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-88-09). Kohus leiab, et kaebaja nõude põhjendusi arvestades ei oleks kahju hüvitamise nõudel ilmselgelt perspektiivi. Kaebaja põhjendab tuvastamisnõude esitamist sooviga esitada tulevikus vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõude sisustamisel tugineb kaebaja samadele väidetele, mil11(12)
lele ta tugineb korralduse nr 1960-k tühistamise nõude puhul. Seega leiab kaebaja, et hiljemalt seisuga 30.06.2016 oleks vastustaja pidanud otsustama kaebajale maa tagastamise kaebaja poolt soovitud piirides ja ilma sellel paiknevate ehitisteta. Kaebaja ei väida, et talle tekib maa tagastamisega viivitamisel kahju ka olukorras, kus maa tagastatakse korralduses nr 1960-k toodud tingimustel. Seega sõltub kaebaja poolt kavandatava kahju hüvitamise nõude perspektiivikus korralduse nr 1960-k kehtivusest. Olukorras, kus korraldus nr 1960-k on õiguspärane ja kehtiv, on kaebaja kahju hüvitamise nõue perspektiivitu. Kohus asus käesolevas otsuses seisukohale, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd korraldus on õiguspärane ja kehtiv, siis ei saa kaebaja nõuda vastustajalt sellise kahju hüvitamist, mis on tekkinud kaebaja poolt soovitud tingimustele vastava maatüki tagastamisega viivitamisel. Ehkki kaebaja ei saa viidatud põhjustel nõuda vastustajalt ka sellise kahju hüvitamist, mis on seotud vastustaja poolt maatüki kasutada andmisega kolmandale isikule märgib, kohus täiendavalt, et selline kahju ei kuuluks hüvitamisele ka juhul, kui nõude esitamine ei sõltuks korralduse nr 1960-k õiguspärasusest. Selline kahju oleks käsitletav puhtmajandusliku kahjuna. Tsiviilõiguses peetakse puhtmajandusliku kahju hüvitamist deliktiõiguse järgi erandlikuks. Riigikohus on oma lahendi nr 3-3-1-64-13 punktis 35 selgitanud, et omandireformi normid kaitsevad õigustatud subjektide õigust vara tagasi saada või saada selle eest kompensatsiooni, mitte aga selle varaga edaspidi teenitavat võimalikku tulu. Ka taotluste lahendamiseks ettenähtud tähtaegade eesmärgiks on tagada taotlejatele võimalikult kiire ja efektiivne haldusmenetlus. Need pole kehtestatud selleks, et kindlustada taotlejate võimalusi teenida tagasi saadud vara kasutamisega edaspidi tulu. Viidatud lahendis toodud printsiibid oleksid kohaldatavad ka kaebaja poolt esitatava nõude puhul seonduvalt maatüki kasutada andmisega ning kavandatav kahju hüvitamise nõue oleks igal juhul perspektiivitu. Seega puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, millest tulenevalt jätab kohus nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUD
25.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsuse tehakse kaebaja kahjuks, mille tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jätab kohus vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
26.Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 108 lg 8 järgi tema vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmanda isiku Turukaubanduse AS-i vastaspool on kaebaja. Kolmas isik menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.