lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1498/14

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1498/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1498/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1498

Haldusasi

AR kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja – AR Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlusosalised

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 määrus AR määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

RESOLUTSIOON

Jätta AR määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1498 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AR esitas 18.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3; täiendatud puuduste kõrvaldamise korras 26.08.2017 ja 19.10.2017, tl 12 ja 21), milles palus kohtul tuvastada, et politseiametnik andis talle korralduse mitte siseneda tema üüritud korterisse, ning hüvitada talle selle korraldusega tekitatud mittevaraline ja varaline kahju, sh hotellis viibimise kulud. Kaebuse kohaselt avastasid kaebaja ja tema elukaaslane 05.04.2017, et nende kodu ukselukk oli ära vahetatud. Kohale kutsutud politseiametnik RP selgitas pärast juhtimiskeskuse ja mitmete teiste ametnikega konsulteerimist, et kaebajal ja tema elukaaslasel ei ole õigust korterisse siseneda (sisse tungida) ega ukselukku vahetada. Lukuabi teenuse osutaja teavitas kaebajat, et politsei on neid hoiatanud, et ust ei tohi puutuda. Politseiametniku korraldus oli ebaseaduslik ning põhjustas kaebajale mittevaralist ja varalist kahju. Kaebaja ja tema elukaaslane olid sunnitud elama hotellis, ehkki neil oli makstud üür eluruumi kasutamiseks kuni 15.04.2017. Kaebaja eesmärk on politsei ebaseadusliku tegevuse tuvastamine ning sellega tekitatud kahju eest hüvitise saamine.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-17-1498 Kaebusele oli lisatud Harju Maakohtu 12.04.2017 määrus nr 2-17-5550 (tl 4-5p), millega anti kaebajale riigi õigusabi õigusnõustamiseks, s.o võimaluste väljaselgitamiseks kaebaja probleemi lahendamiseks ja asja perspektiivi kindlakstegemiseks. Määrusest nähtub, et kaebaja on taotlenud riigi õigusabi andmist põhjusel, et üürileandja on vahetanud tema üürikorteri luku ning konfiskeerinud tema ja tema korterikaaslase asjad.

2.Kaebaja esitas 19.10.2017 halduskohtule riigi õigusabi taotluse (tl 21) tsiviilasjas nr 2-17-5550 osutatud õigusabi jätkamiseks tema esindamiseks haldusasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Samuti esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 21).
3.Tallinna Halduskohus tagastas 27.10.2017 määrusega kaebuse ja menetlusabi taotluse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) rikkunud tema õigusi. Samuti ei ole kaebaja toonud välja põhjuslikku seost PPA õigusvastase tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel. Kaebajale on tekkinud kahju seoses sellega, et talle ei olnud tagatud sissepääs tema ja tema elukaaslase üüritud korterisse ja ta pidi viibima hotellis. Korterisse pääsemine oli takistatud põhjusel, et korteri välisukse lukk oli ära vahetatud. Kohtule esitatud tõenditest ja kaebusest nähtuvalt ei ole korteri lukk ära vahetatud PPA tegevuse tulemusena ning PPA ametniku korraldus ei ole kaebajale kahju tekitanud. PPA ametnik ei vahetanud korteri välisukse lukku ega takistanud kaebajal korterisse sisse pääsemast. Seega ei olnud hotellis viibimine tingitud PPA tegevusest ning PPA ei ole tekitanud kaebajale kahju. Üürnike vaidlused üürileandjaga on tsiviilvaidlused, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse ja mille lahendamiseks võib pöörduda hagiga maakohtusse. Tuvastamiskaebuse menetlemine kahju hüvitamise eelkaebusena ei ole lubatav, sest võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2). Kaebuse asjaolude ning kohtule esitatud seisukohtade ja materjalide põhjal ei ole usutav, et PPA on tekitanud kaebajale kaebuses kirjeldatud põhjusel kahju. Kuna kohus tagastab kaebuse, tuleb tagastada ka menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata, sest taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5). Kuna hüvitamiskaebus on perspektiivitu, ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav. Kaebajal on tsiviilõiguslik probleem, sest üürisuhetest tulenevad vaidlused on tsiviilasjad.
4.AR esitas halduskohtu määruse peale 15.11.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2017 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.AR palub määruskaebuses (tl 29-29p) halduskohtu 27.10.2017 määruse tühistada. Halduskohtu hinnang, et hüvitamiskaebus on perspektiivitu, on spekulatiivne ja ebaõige. Kaebaja on selgitanud, et PPA rikkus tema õigusi sellega, et andis talle ebaseadusliku korralduse, millega keelas tal ukseluku vahetamise ja eluruumi sisenemise. Ebaõige on kohtu hinnang, et sissepääs korterisse oli takistatud ukseluku vahetamisega. Reaalne takistus eluruumi pääsemiseks ei olnud ukselukk, vaid politsei korraldus – ilma korralduseta oleks kaebaja eluruumi sisse tunginud. Kaebaja järgis politseiametniku korraldust, mis osutus hiljem ebaseaduslikuks. Asjakohatud on halduskohtu viited tsiviilkohtumenetlusele, sest need menetlused ei välista üksteist. Kaebajal on õigus taotleda õigusabi ja menetlusabi ka halduskohtus. 2(4)

3-17-1498

6.Politsei- ja Piirivalveamet palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta see rahuldamata. PPA ei ole käitunud õigusvastaselt ega tekitanud kaebajale kahju. Kaebus on perspektiivitu. PPA ei ole teinud kaebajale takistusi eluruumi pääsemiseks. Korteri ukseluku vahetas ära korteri omanik, mitte PPA. Politseiametnikel ei ole õigust lõhkuda korteri ukselukku, kui kohal on korteri omanik, kes väidab, et üürileping on üürnikuga lõpetatud, ning üürnikul pole ette näidata kehtivat üürilepingut. Lisaks käis politseiametnik omanikuga korteris ja veendus, et korter oli tühi ja seal polnud üürnike asju. Üürnikud ei soovinud minna koos politseiga lattu oma asjadele järele ning pidid minema sinna hiljem korteri omanikuga kokku lepitud ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus märgib esmalt, et halduskohtul tulnuks käsitada tuvastamis- ja kahju hüvitamise nõudeid ühtse kahju hüvitamise nõudena, mitte teineteisest eraldiseisvalt (vrd Riigikohtu otsused nr 3-3-1-69-09, p 49 ja 3-3-1-77-09, p 10). Kaebaja on kohtule selgitanud, et tema eesmärk on tuvastada politsei ebaseaduslik tegevus ja saada hüvitist sellega tekitatud kahju eest (tl 12). Kaebaja väidetest saab järeldada, et lisaks PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele on praeguses menetluses esitatud ka kahju hüvitamise nõue, ning kaebaja esitas kohtule ka tõendid varalise kahju tekkimise kohta (tl 22-23). Kuna kahju hüvitamise nõue on hõlmatud kahju tekitanud tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudega (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1), ei oleks tuvastamiskaebuse eraldiseisev menetlemine vajalik. Seetõttu ei ole asjakohased halduskohtu viited tuvastamiskaebuse esitamise mittelubatavusele. See ebatäpsus ei too aga kaasa halduskohtu määruse tühistamist.
9.Halduskohus on lõppjäreldusena õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Nimetatud tagastamise alus hõlmab muu hulgas juhtumeid, kus kaebuse esitamine ja menetlemine on küll võimalik, kuid kaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada (Riigikohtu 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, p 15).
10.Kaebaja leiab, et talle on tekitatud mittevaralist ja varalist kahju sellega, et politseiametnik ei lubanud kaebajal ja tema elukaaslasel 05.04.2017 siseneda nende üüritud korterisse. Kaebaja väidab, et politseiametniku tegevus oli ebaseaduslik, kuid ei täpsusta, milles see seisneb. PPA on koos 22.11.2017 vastusega esitanud kohtule politseiametniku koostatud ettekande 05.04.2017 toimunud intsidendi kohta. Ettekandest nähtub, et pärast seda, kui politseiametnik oli läinud 05.04.2017 koos teise politseiametnikuga kaebaja väljakutse peale aadressile XXX ja kuulanud ära kaebaja probleemi, kutsus ta kohale korteri omaniku LS. Korteri omaniku sõnul olid üürnike, s.o kaebaja ja tema elukaaslase asjad viidud lattu ning korteri lukk oli ära vahetatud, sest üürnikud ei olnud maksnud alates 2016. a detsembrist üüri. Kaebaja sõnul olid tšekid sularahamaksetest ja üürileping tema isiklike asjade hulgas korteris ning tal oli politseiametnikule ette näidata ainult allkirjastatud tšekk 2017. a jaanuari maksest. Politseiametniku kinnitusel võttis ta korteri omanikult kirjaliku selgituse ning käis temaga koos korteris ja nägi, et korter oli tühi. Pärast asjaolude selgumist andis politseiametnik kaebajale soovituse ise eluruumi mitte sisse tungida.
11.Eelnevast nähtub, et politseiametnikul oli talle esitatud andmete pinnalt piisav alus eeldada, et kaebajal puudus õigus korterisse sisenemiseks. Kuna korteri valdust väitis omavat korteri omanik, ei saanud olla politseiametniku silmis ka välistatud, et juhul, kui kaebaja oleks sisenenud korterisse omavoliliselt, oleks ta pannud toime karistusseadustiku (KarS) §-s 266 sätestatud süüteo (valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseaduslik tungimine). Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 järgi on politsei ülesandeks muu hulgas KarS 16. ptk-s (sh KarS §-s 266) sätestatud avaliku rahu vastaste süütegude ennetamine. Kaebaja väidete ja PPA selgituste pinnalt puudub kohtul alus arvata, et kaebajale oleks politseiametniku kirjeldatud tegevuse 3(4)

3-17-1498 tulemusel tekkinud hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju. Halduskohus ja PPA on õigesti leidnud, et kaebajale hotellis viibimisega tekkinud kahju oli tingitud korteri omaniku poolt korteri luku vahetamisest ja kaebaja korterist väljatõstmisest. Tegemist on kaebaja ja korteri omaniku vahelises tsiviilõiguslikus suhtes tekkinud kahjuga, mille eest võib vastutada võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral korteri omanik, kuid mitte PPA.

12.Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks praeguses asjas ilmselt vähene, leidis halduskohus õigesti, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohus jättis õigesti läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, sest kaebuse tagastamise korral kaebust läbi ei vaadata ning riigilõivu tasumise kohustus puudub.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja