2.Mõista Keila linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 81,06 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 28.12.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Keila Linnavalitsuse 09.05.2016 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/641 kohustati P.H.it korrastama Keila linnas, Uus tn 9 kinnistul asuvate hoonete fassaadid, sulgema akna- ja ukseavad, koristama kinnistult olmejäätmed, risu ja võsa, rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks, tagama ehitise ohutuse ning koristama kinnistule ladustatud ehitusjäätmed.
1(7)
Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 06.06.2016. Samas tehti hoiatus sunniraha tasumiseks summas 3000 eurot, kui ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata.
2.Keila Linnavalitsuse 09.09.2016 korraldusega nr 296 nõuti P.H.ilt 3000 euro suuruse sunniraha tasumist. Korralduse kohaselt on hoonete fassaadid korrastamata, aknaavad osaliselt sulgemata, klaasid katki. Kivihoone fassaadilt on alla langenud suurte tükkidena krohvi, kinnistul on niitmata muru, tänavapoolse hoone katus on lagunenud ja varisemisohtlik. Kinnistul asuva hoone värv on koorunud, katuse äär mädanenud, hoone võib samuti olla varisemisohtlik.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 16.09.2016 P.H.i kaebus Keila Linnavalitsuse 09.09.2016 täitekorraldusele nr 296.
4.Pärast kaebuse korduvat käiguta jätmist kõrvaldas P.H. kaebuse puudused ning täpsustas, et soovib esitada nii heastamis- kui hüvitamiskaebuse.
5.Tallinna Halduskohtu 02.03.2017 määrusega võttis kohus menetlusse P.H.i kaebuse Keila linna vastu sunniraha rakendamise toimingu tagajärje kõrvaldamiseks (tasutud sunniraha tagastamiseks ettekirjutuse tegemiseks) ning varalise kahju (täitemenetluse kulud) hüvitamiseks.
6.Kohus andis 25.09.2017 määrusega tähtaja asja kompromissiga lahendamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et sunniraha rakendamine ei ole olnud õiguspärane ning tugineb tõendamata faktidele. Lisaks raskendab sellises suuruses sunniraha määramine kaebaja majanduslikku olukorda, kuna kaebaja peab üleval alaealist last ning kaebajalt nõutud ning käesolevaks hetkeks tasutud sunniraha ületab mitmekordselt kaebaja igakuist sissetulekut. Sellise sunniraha määramine on olnud ülekohtune ja tuleb kaebajale tagastada.
8.Samuti on kaebaja tasunud täitemenetluse kulud summas 330,56 eurot, mille hüvitamist nõuab vastustajalt.
9.Kaebaja on võimaluste piires igati püüdnud talle tehtud ettekirjutust täita ning suuremas osas puudused kõrvaldanud. Kinnistule ladustatud kolm suurt prügikonteinerit ja selle ümber asuvad prügihunnikud likvideeriti, kõik hoone välisuksed suleti, maja katkiste akende klaasid eemaldati ja osa akendest suleti vineeriga. Krundil asunud autod likvideeriti. Kõik teised autod on korrektselt pargitud ning krundil romusid ei ole. Katuse servalt eemaldati lahtised lauajupid ja garaažiuksed suleti. Suve jooksul niideti muru 6 korda. Kaebaja hinnangul ei ole katus varisemisohtlik, samuti ei lase see vett läbi. Ka seinast puuduv krohv ei tohiks kedagi visuaalselt häirida, kuna see laik paikneb sisehoovis. Kõik toimingud, mille tegemine oli võimalik ilma eelneva projekti ning ehitusfirma kaasamiseta, olid 2016. aasta 6. juuniks tehtud. Isegi kui maja fassaad ja katus oleksid varisemisohtlikud, siis ei saa nende korda tegemiseks või asendamiseks antud 28 päeva pikkust tähtaega kuidagi piisavaks pidada.
10.Kuna kaebaja ise kinnistul ei ela, on võimalik, et mõnikord oli muru pikem kui 15 cm või oli keegi krundile prügi toonud või akna sisse visanud. Haldusorgan peab leidma sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Käesoleval juhul on sunniraha põhjendamatult suur. Kaebaja on alati reageerinud
2(7)
järelevalveametniku e-kirjadele. Ka varasemalt on kaebaja Keila Linnavalitsuse nõudeid täitnud (nt 11.10.2012 ettekirjutuse täitmise tõttu 200 euro suurust sunniraha ei rakendatud).
11.Tänaseks päevaks on kaebaja kinnistu võõrandanud ning uus omanik on alustanud hoonete renoveerimist. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja kaebusega ei nõustu.
13.Vastustaja ei ole nõus kaebaja väitega, et 09.09.2016 täitekorraldus nr 296 ei ole õiguspärane ja sisaldab ebakorrapärasusi ja tõendamata fakte. 31.08.2016 paikvaatlusel tuvastati ja tehtud fotodel on näha, et hoonete fassaadid on korrastamata, aknaavad osaliselt sulgemata, klaasid katki. Kivihoone fassaadilt on alla langenud suurte tükkidena krohvi, kinnistul on niitmata muru, tänavapoolne hoone katus on lagunenud ja varisemisohtlik. Kinnistul asuva hoone värv on koorunud, katuse äär mädanenud ja hoone võib samuti olla varisemisohtlik.
14.Kaebaja väide, et ta oli enamuse ettekirjutuse nõudeid täitnud, ei vasta tegelikkusele. Hoonete fassaadid olid korrastamata, osa aknaavasid olid sulgemata, osad kaetud käepäraste vineertahvlitega. Heakorraeeskirja kohaselt, ehitise omanik peab hoone fassaadi ja fassaadielemendid hoidma korras, puhtad ning vastavuses ehitusprojektiga (p 3.5). Kindlasti ei ole hoone projektis akende avatäidiseks ette nähtud plekki ja vineeri. Ka hoonete osaliselt alla varisenud väliskrohvi ja koorunud värvi ei saa nimetada korrastatud fassaadiks. Lisaks oli kinnistu risustatud võsaga ning kontrollimise hetkel oli ka muru oluliselt kõrgem kui eeskirjas ettenähtud 15 cm. Hoonete ümbruses oli maha kukkunud klaasitükke, plekki, puidujäätmeid ja reostust.
15.Kuigi kaebaja väide, et ta on kinnistul ära koristanud osa reostust (jäätmeid) võib tõsi olla, oli ettekirjutuses nõutud siiski kogu kinnistu korrastamist ja jäätmetest puhastamist. Samuti tuli ettekirjutuse adressaadil rakendada meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Kuna kinnistu oli piiramata ja sinna oli vaba ligipääs, siis toodi sinna jäätmeid pidevalt juurde. Lisaks oli ehitiselt alla kukkunud klaasi- ja krohvijäätmed koristamata. Kaebaja väide, et ta on kinnistul muru niitnud, võib osaliselt tõene olla. Samas peab aga arvestama, et muru niitmine on kinnistu omaniku pidev kohustus ning kontrollimise hetkel (29.06.2016 ja 31.08.2016) oli muru pikkus oluliselt kõrgem kui heakorra eeskirjas sätestatud.
16.Kaebaja ei ole ettekirjutust kohaselt ja täies ulatuses tähtajaks täitnud, mistõttu oli sunniraha rakendamine õigustatud. Haldusorgan on kontrollinud sunniraha rakendamise eeldusi (kinnistul valitsevat olukorda) korduvalt ja ei tuvastanud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid.
17.Kuivõrd sunniraha rakendamine oli õiguspärane, ei ole vastustaja kaebajale õigusvastaselt varalist kahju tekitanud. Seega tuleks kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Kaebaja on seisukohal, et sunniraha rakendamine summas 3000 eurot oli õigusvastane ning vastustaja peab õigusvastase toimingu tagajärjel saadu kaebajale tagastama (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5; riigivastutuse seaduse (RVastS § 11)), millise nõude rahuldamiseks tulenevad halduskohtule volitused HKMS § 5 lg 1 p-st 5. Kohus käsitleb seda nõuet otsuse põhjenduste I osas.
3(7)
Samuti taotleb kaebaja varalise kahju hüvitamist (HKMS § 37 lg 2 p 4, RVastS § 8), leides, et kahju seisneb täitemenetluse kulude kandmises summas 330,56 eurot seoses vastustaja õigusvastase toiminguga (ettekirjutuse täitmisele saatmine ja sunniraha sissenõudmine kohtutäituri kaudu). Seda nõuet käsitleb kohus otsuse põhjenduste II osas. Viimasena lahendab kohus menetluskulude taotluse (III).
20.Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole vaidlustanud temale kohustusi panevat Keila Linnavalitsuse 09.05.2017 ettekirjutust nr 4.1-1.3/641 (tl 13), millega kohustati P.H.it hiljemalt 06.06.2016 korrastama Keila linnas, Uus tn 9 kinnistul asuvate hoonete fassaadid, sulgema akna- ja ukseavad, koristama kinnistult olmejäätmed, risu ja võsa, rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks, tagama ehitise ohutuse ning koristama kinnistule ladustatud ehitusjäätmed. Keila linna ettekirjutuses sisaldus ka sunniraha määramise hoiatus ettekirjutuse mittetähtaegse või mittekohase täitmise eest summas 3000 eurot.
21.Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud ning sunniraha rakendamise ajaks ei olnud vastustaja haldusakti kehtetuks tunnistanud. Kaebajale tehtud ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha määramise kohta. Vaidlus puudub ka haldusorgani pädevuse üle sunniraha rakendamiseks. Kaebaja ei ole esitanud väiteid haldustäitemenetluses oma menetluslike õiguste rikkumise osas. Vaidlus puudub, et kaebaja on sunniraha tasunud ja see on kohtutäituri kaudu laekunud kohalikule omavalitsusele ning tasunud kohtutäiturile täitemenetluse kulud.
22.Riigikohus selgitas 22.04.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-72-14, et asendustäitmise ja sunniraha seadusest ei tulene haldusorganile kohustust väljastada lisaks ettekirjutusele ja hoiatusele täiendav haldusakt, mis oleks täitedokumendiks. Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel on ettekirjutus koos hoiatusega. Ettekirjutuse täitmise kontroll (järelkontroll) viiakse läbi ja sunniraha rakendatakse toimingutega. Samas otsuses selgitas Riigikohus ka seda, et hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Enne sunniraha sissenõudmist peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud. Käesolevas asjas ongi vaidlus selles, kas haldusorgan pidanuks sunniraha määramisel arvestama ettekirjutuse osalise täitmisega ning sunniraha rakendamist mõjutavate muude asjaoludega. Sunnirahana tasutu tagastamise nõude rahuldamise eeldusena saab kohus tuvastada sunniraha rakendamise õigusvastasuse. I
23.Sunniraha rakendamise eeldused on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS), mille § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 10 lg 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 8 lg 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui: 1) § 8 lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4)
4(7)
halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sunnivahendi rakendamise põhimõtted on sätestatud ATSS §-s 3, mille lõigete 2 ja 3 kohaselt ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena ning kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Eeltoodust tuleneb, et sunniraha eesmärgiks on adressaadi sundimine temale ettekirjutusega pandud kohustust täitma, mitte isiku karistamine ettekirjutuse täitmata jätmise eest.
24.Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud antud juhul puudusid (ATSS § 8 lg 1 ja 3), kuid osas, milles haldusakt oli täitmata. Kohus on seisukohal, et täidetud osas sunniraha kohaldamine enam võimalik ei olnud, seega ei saanud sunniraha rakendada kogu ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratud sunniraha maksimummääras.
25.Kuigi käesoleva haldusasja raames ei hinda kohus kaebajale tehtud ettekirjutuse õiguspärasust, tuleb sunniraha rakendamise õiguspärasuse analüüsimisel siiski kontrollida ka seda, kas 09.05.2016 ettekirjutus oli piisavalt arusaadav ning kas sunniraha rakendamisel etteheidetu oli seotud esialgses ettekirjutuses sisaldunud nõuetega ning mil määral olid nõuded kaebaja poolt täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 2 kohaselt peab toimingu sooritamisel järgima kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
25.1.Kohus leiab, et vastustaja ei ole oma nõudmistes olnud piisavalt üheseltmõistetav. Ettekirjutuses toodud nõuded on osaliselt väga üldsõnalised ning suures osas on tegemist heakorraeeskirja tsiteerimisega. Seda näitab ka poolte kirjavahetus, mille käigus toimus ettekirjutuses toodud nõuete täpsustamine (tl 5-6, 42-46). Sealjuures on Keila linna heakorra eeskirja § 4 lg 1 p 8 näinud ette kasutusel mitteoleva ehitise ja krundi heakorra tagamise ning hoone varisemisohtlikkuse vältimise ning hoonele ja krundile juurdepääsu sulgemise. Ehk kasutusel mitteoleva ehitise puhul sätestab heakorra eeskiri mõõdukad korrashoiunõuded, mille eesmärk on eelkõige mõistlikult piisava heakorra tagamine ja kolmandate isikute tervise ohustamise vältimine. Seetõttu ei ole ettekirjutuses piisav üksnes üldsõnaliselt märkida „fassaadi korrastamine“. Kaebaja andis vastustajale ka teada, et kinnistu on müügis ja renoveerimisprojekti koostab eeldatav ostja (tl 44, 01.06.2016 e-kiri) või kaebaja ise (tl 6, 01.09.2016 e-kiri). Kohtu arvates on tegemist asjaoludega, mida tulnuks võtta arvesse sunniraha määramisel, kuivõrd hoone fassaadi korrastamine ülekrohvimise ja värvimisega, millele paistab viitavat vastustaja kirjavahetus, ei ole sellises olukorras ilmselgelt enam mõõdupärane nõudmine. Ka aknaavade sulgemise osas jääb ebaselgeks, kas vastustaja eeldas uute akende paigaldamist (viide vastavusse viimisele ehitusprojektiga, viide klaaside katki olemisele) ning miks hoonesse sissepääsu sulgemine piisav ei olnud. Muru niitmise osas vastustaja möönab, et niitmist on tehtud aga heidab 09.09.2016 täitekorralduses (tl 19) ette muru liigset kõrgust kontrollimise hetkel. Kaebaja väidetel niideti muru suve jooksul 6 korda (tl 25).
25.2.Poolte e-kirjavahtusest, paikvaatluse protokollist ja esitatud fotodest nähtub, et sunniraha määramise ajaks olid kinnistult autoromud koristatud; hoone akende kaudu sissepääsu vältimiseks olid klaasideta osad esimesel korrusel suletud; ukseava suletud; kõrvalhoone suletud; katus osaliselt korrastatud; suurem prügi koristatud. Hoone varisemisohtlikkuse väide („võib olla varisemisohtlik“) ei ole esitatud fotode põhjal veenev. Varisemisohtlikust peab tõendama vastustaja.
5(7)
26.Riigikohus on 08.12.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-62-16 punktis 14 viitega varasemale lahendile asjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et „[...] sunniraha rakendamine on kaalutlusotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega [...]. Kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne.“ Kohus leiab, et praegusel juhul on sunniraha sissenõudmine hoiatuses märgitud maksimummääras (3000 eurot) ebaproportsionaalne seetõttu, et vastustaja ei arvestanud, et kaebaja tegeles suvel aktiivselt kinnistu müügiga, mille tõttu fassaadi ehitusprojektile vastavaks viimise nõue ei olnud enam mõõdupärane, isegi kui eeldada, et ettekirjutuse tegemise ajal oli nõue põhjendatud ning ettekirjutuse kõik nõuded ei olnud piisavalt selged. Samuti ei saanud vastustaja nõuda sunniraha maksimummääras, kui ettekirjutus oli osaliselt täidetud. Vastustaja poolt esitatud 11.10.2012 ettekirjutus (tl 40) paneb kaebajale kohustuse tagada, et krundilt ei kanduks kõnni- ja sõiduteele prügi ja lehti. Kaebaja väitel ta täitis ettekirjutuse ja 200 euro suurust sunniraha ei rakendatud. Vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Võib küll eeldada, et ajaga hoone laguneb, kuid vastustaja väide varisemisohtlikkusest on tõendamata. Võrreldes tehtud ettekirjutusi võib samuti asuda seisukohale, et hilisem ettekirjutus ning antud vaidluse kontekstis selle täitmiseks 3000 euro suuruse sunniraha määramine ei vasta proportsionaalsuse nõudele, vaid kannab juba karistuslikku eesmärki, mis on vastuolus ATSS § 3 lg-ga 2. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei ole tõendanud oma väidet tema suhtes rakendatud sunniraha suurusest tulenevalt majanduslikult keerulisse olukorda sattumisest, võib 3000 euro suurust sunniraha füüsilise isiku puhul pidada väga suureks ning antud juhul ebaproportsionaalseks kohtu poolt eelnevalt väljatoodud põhjendustel.
27.Vastustaja ei ole sunniraha rakendamise hoiatuses välja toonud sunniraha summasid eraldi iga kohustuse osas vastavalt ATSS § 7 lg-le 5. Sunniraha rakendamine (toiming) on haldusorgani kaalutlusotsus ning kohus sellist otsustust haldusorgani eest uuesti teha ei saa, st otsustada, et sunniraha rakendamine tuleks lugeda põhjendatuks muus summas ja määrata ise kohustuste kaupa sunniraha suurust. Kohus teeb seetõttu haldusorganile ettekirjutuse tagastada kaebajale tema poolt kohalikule omavalitsusele tasutud kogu sunniraha (3000 eurot). II
28.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3 (haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudmine), 4 (toimingu lõpetamise nõudmine) ja 6 (haldusaktist või toimingust hoidumise nõudmine) sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegemist on eeldustega, mille mittetäitmise korral kahjunõuet rahuldada ei saa.
29.Kohus asus eelnevalt seisukohale, et Keila linna poolt sunniraha rakendamise toiming P.H.i suhtes oli õigusvastane ning nõustub, et toiminguga seotud täitemenetluse kulud on käsitletavad kaebajale tekkinud varalise kahjuna. Kohus leiab, et kaebaja ei ole täitnud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustust ehk aidanud kaasa kahju ärahoidmisele. Kohtu arvates on ilmne, et haldustäitemenetlust saanuks kaebaja vältida 09.05.2016 ettekirjutuse vaidlustamisega ja/või kohtult esialgse õiguskaitse
6(7)
taotlemisega (ettekirjutuse täitmise peatamiseks või täitetoimingute tegemise keelamiseks). Ettekirjutus saadeti täitmisele alles 09.09.2016 täitekorraldusega. Kaebaja tasus sunniraha 24.11.2016 (tl 31, maksekorraldus). Kaebaja varalise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata RVastS § 7 lg-s 1 toodud kohustuse täitmata jätmise tõttu, kuna mingeid objektiivseid takistusi esmaste õiguskaitsevahendite kasutamiseks ei nähtu.
30.Seega jätab kohus kaebaja nõude vastustajalt 330,56 euro väljamõistmiseks rahuldamata. III
31.HKMS § 108 lg 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivuseaduse § 60 lg 4 ja HKMS § 104 lg 1 alusel 90 eurot riigilõivu (tl 14, 32). Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, so 3000 euro tagastamise osas, on kaebuse rahuldatud osa suuruseks 90,07% ja sellele vastava riigilõivu osa suuruseks 81,06 (90x90,07/100) eurot. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.