lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11029/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11029/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1840
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedPankrS § 1 lg 2PankrS § 15 lg 3PankrS § 31 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 368 lg 1Tuvastushagi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-11029/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11029

Tsiviilasi

Elveda OÜ hagi Nordea Bank Finland PLC vastu kohustuste puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.09.2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elveda OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elveda OÜ (pankrotis, registrikood 12059211) pankrotihaldur Maire Arm, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Urmas Volens Kostja: Nordea Bank Finland PLC (registrikood 16802358, asukoht Satamaradankatu 5, Fl-00020 Nordea, Soome Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 09.09.2016 määrus resolutsiooni osas muutmata, muutes määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Elveda OÜ (pankrotis) kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjed
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Elveda OÜ (hageja) esitas 18.07.2016 hagiavalduse Nordea Bank Finland PLC (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et hagejal ei ole 15.02.2012 kokkuleppest tulenevalt garantii andja kohustusi kostja ees; alternatiivselt, tuvastada, et kostjal ei ole õigus nõuda 15.02.2012 kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist; alternatiivselt, tuvastada, et kostjal ei ole õigus nõuda 15.02.2012 kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist enne, kui jõustunud kohtulahendiga tuvastatakse, kas ning kelle kasuks on Tere AS-i aktsiad panditud ning kui need on panditud, siis mitte enne aktsiate realiseerimist kostja nõude katteks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Kalev Paide Tootmine ja OÜ Põlva Piim Tootmine (kui laenusaajad) ning Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal 10.10.2008 laenulepingu. 07.04.2009 ühines AS Kalev Paide Tootmine Tere AS-ga ning 10.07.2009 ühines OÜ Põlva Piim Tootmine Tere AS-ga. Seega läksid Tere AS-le üle 10.10.2008 laenulepingust laenusaajatele tulenenud kohustused.
3.Hageja on Tere AS-i aktsiate ainuomanik alates 03.03.2011. 16.05.2011 sõlmis hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga kokkuleppe väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol, mille kohaselt hoiab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hageja jaoks Eesti väärtpaberite keskregistris Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nimel avatud esindajakontol hageja omandis olevaid Tere AS-i aktsiaid. 15.02.2012 sõlmis hageja tingimusliku kokkuleppe, millega ühines 10.10.2008 laenulepinguga 10.10.2008 laenulepingust tulenevate Tere AS-i kohustuste tagamiseks. Kuigi Nordea Bank Finland PLC arvab ekslikult, et hageja sõlmis garantiilepingu, ei ole hageja garantiilepingut sõlminud, vaid ühines lepinguga selle tagamise eesmärgil (võlaõigusseadus (VÕS) § 178 lg 1 ja lg 3), kuid mitte garantii andjana.
4.05.01.2016 allkirjastatud teates on Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Pank ja Nordea Bank Finalnd PLC nõudnud hagejalt kui väidetavalt garantii andjalt 24 892 092,19 euro tasumist, kuna väidetavalt pidi Tere AS tagastama hiljemalt 28.12.2015 kõik 10.10.2008 laenulepingu järgsed summad, kuid ei teinud seda.
5.Pankadel ei ole õnnestunud Tere AS aktsiad kiiresti realiseerida (toimub kohtumenetlus pandiõiguse olemasolu üle), seega on pangad otsinud muid võimalusi, kuidas Tere AS aktsiad hagejalt kätte saada. Selleks ongi Nordea Bank Finland PLC asunud väitma, et hageja on sõlminud garantiilepingu, millisel juhul saaks hagejat rünnata sõltumata alussuhtest (10.10.2008 laenulepingust) ning muudest pankade kasuks seatud tagatistest.
6.Hageja märkis, et antud vaidluse eesmärk on välja selgitada, kas ning kui jah, siis mis laadi õigussuhe on hageja ja kostja vahel ning millised on õigussuhte olemusest pooltele tulenevad õigused ja kohustused. Samuti, kas hagejal on õigus keelduda kostja nõuete täitmisest.
7.05.09.2016 esitas kostja enda seisukoha hagiavalduse menetlusse võtmises osas, milles palub jätta hagiavaldus menetlusse võtmata, kuna tsiviilasjas nr 2-16-7302 on 30.08.2016 määrusega tuvastatud kostja garantiinõude selgus hageja vastu ning määratud hagejale ajutine haldur. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 09.09.2016 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel.
9.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-16-7302 Nordea Bank Finland PLC avalduses Elveda OÜ pankroti väljakuulutamiseks, milles kostja on esitanud sama vastuväite, millele põhineb antud hagiavaldus, s.o 10.02.2012 kokkuleppest ei ole tekkinud õiguslikku tagajärge ning kostjal puuduvad hageja vastu 15.02.2012 sõlmitud kokkuleppest nõuded. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-167302 30.08.2016 määrusega tuvastanud, et Nordea Bank Finland PLC nõue on selge ning nimetanud ajutise halduri. Seega olukorras, kus tsiviilasjas nr 2-16-7302 on hageja esitanud samad vastuväited, mis põhinevad antud hagiavaldusel, esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna kohus on juba tsiviilasja nr 2-16-7302 raames antud vaidluse eseme osas seisukoha võtnud ning seega puudub alus antud menetluses täiendavalt vastavat küsimust arutada.
10.Tulenevalt eeltoodust ja kooskõlas TsMS § 371 lg 1 p-ga 5 keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Määruskaebus
11.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Käesolevas tsiviilasjas ei esine TsMS § 371 lg 1 p-s 5 sätestatud olukorda. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud nõude 15.02.2012 kokkuleppest tuleneva kohustuse puudumise tuvastamiseks. Tsiviilasjas nr 2-16-7302 on esitatud kohtule pankrotiavaldus ning selles menetluses kontrollitakse üksnes seda, kas esineb ajutise halduri nimetamata jätmise aluseid pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 tähenduses ja kas tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetega PankrS § 1 lg 2 ja 31 lg 1 tähenduses. Kohus ei ole eristanud hagita menetlust ja hagimenetlust. Ajutise halduri nimetamise määrus ei lahenda tuvastushagi ja selle alternatiivnõudeid. Ajutise halduri nimetamise etapis ei peeta sisulist õigusvaidlust selle üle, kas ja kui suur on võlausaldaja nõue ja millisel õiguslikul alusel see põhineb. Kohus hindab nõude põhistatust üksnes maksejõuetuse kontekstis, mitte ei lahenda sisulist vaidlust. Hagita menetluses esitatud pankrotiavaldus ei ole samaväärne tuvastushagiga iseseisvas hagimenetluses. Õiguslikus mõttes on tegemist olemuslikult täiesti erinevate nõuetega. Hagi ese ja alus hagimenetluses ja võlausaldaja nõuded pankrotiavalduses omavahel ei kattu.
13.Kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-16-7302 pankrotiavalduse hagita menetluses vaieldava nõude alusel, mille suurus ja õiguslik alus on ebaselge. Seega ei ole hagejal oma õiguste kaitseks muud võimalust, kui esitada oma õiguste kaitseks tuvastushagi (TsMS § 368 lg 1), milles palub tuvastada õigussuhte puudumine. Selle vaidluse raames selgub, kas ja millises ulatuses on kostjal hageja vastu nõue.
14.Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2013 lahendis tsiviilasjas nr 2-12-31433 on leitud, et sellest, et maakohus nimetas võlausaldaja avalduse alusel ajutise pankrotihalduri, tuleneb, et ei esinenud PankrS § 15 lg 3 märgitud aluseid ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kuid kindlasti ei ole võimalik ajutise halduri nimetamise faktist järeldada, et ajutise halduri nimetamisega on maakohus käsitlenud võlausaldaja nõuet selge ja põhjendatuna. Maakohus on hinnanud võlausaldaja nõuet üksnes maksejõuetuse hindamise kontekstis.
15.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-14 ja nr 3-2-1-60-14 alates 01.10.2010 kehtiva PankrS § 31 lg 1 lg 2 tõlgendades leidnud, et juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Samas on Riigikohus samades lahendites selgitanud (3-2-1-57-14, p 19; 3-2-1-60-14, p 18), et võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus ei ole pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis siiski tähtsusetud. Nimelt tuleb olukorras, kus

võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv.

16.Hageja ei tunnista pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet. Nõude täpne suurus, kindel olemasolu ja sissenõutavus tuleks kindlaks teha eraldi hagimenetluses. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-14 (p 17) osundanud, et juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Nõude olemasolu või kuuluvus on võimalik selgeks vaielda nõuete kaitsmise ja tunnustamise käigus (PankrS §- d 100- 107). Viimati märgitud tegevuskava käivituks üksnes juhul, kui tuvastatakse võlgniku maksejõuetus ja kuulutatakse välja pankrot. Enne pankroti väljakuulutamist tuleks nõude suuruse ja selgusega seotud küsimus selgeks vaielda iseseisvas hagimenetluses, kuna ajutise halduri nimetamisel kontrollitakse PankrS § 15 lg 3 kohaselt üksnes seda, kas ei esine ajutise halduri nimetamist välistavaid asjaolusid.
17.Õiguslikult siduvaks saab lugeda üksnes kohtulahendi resolutsiooni (TsMS § 457 lg 1). Võlausaldaja on taotlenud ajutise halduri nimetamist ning seda on ka kohus 30.08.2016 määruse resolutsioonis teinud. Resolutsioonis puuduvad muud kohtupoolsed hinnangud nõude osas. 30.08.2016 määrus ei lahenda poolte jaoks siduvalt hageja tuvastushagi nõudeid, vaid selles on hinnatud nõude põhistatust (mitte tõendatust) ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseid eeskätt võlgniku maksejõulisuse kontekstis. Ajutise halduri nimetamise määrus ei ole võlgniku poolt kaevatav. Menetluse edasine käik
18.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohus muudab TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel kohtumääruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.
21.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mitte TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, nagu leidis maakohus. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
22.Harju Maakohtu 19.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-7302 on välja kuulutatud hageja pankrot. Kuna 15.02.2012 kokkuleppest tuleneva nõude osas on käimas pankrotimenetlus, siis tuleb nõue ka pankrotimenetluses selgeks vaielda. Hagejal on kostja nõude olemasolu ja suurus võimalik selgeks vaielda nõuete kaitsmise ja tunnustamise käigus (PankrS §-d 100 - 107) ja saada nõude osas siduv kohtuotsus. Pankrotimenetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas olukord, kus hageja vaidlustab kostja nõuet eraldi hagimenetluses, kui hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot. Ka

menetlusökonoomiast tulenevalt ei ole mõistlik lahendada vaidlust kostja nõude olemasolu osas eraldi hagimenetluses, vaid see tuleb lahendada pankrotimenetluses.

23.Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, kuna hagis taotletud tuvastusnõue tuleb kindlaks teha pankrotimenetluse raames. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagejal ei ole võimalik saavutada tema poolt hagis õigusliku huvina välja toodud eesmärki. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemise kulud Elveda OÜ (pankrotis) kanda.
25.Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas määruses kindlaks määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja