lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1243/26

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1243/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1361
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-17-1243

Otsuse kuupäev

21.11.2017

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

H.K. kaebus Puka Vallavolikogu 31.05.2017 otsuse nr 37 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja H.K., esindaja vandeadvokaat Karina LõhmusEin Vastustaja Puka Vallavolikogu

Resolutsioon

Jätta H.K. kaebus haldusasjas 3-17-1243 rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega on apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 21.12.2017. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud H.K. on valitud Puka Vallavolikogu 21.12.2016 istungil Puka vallavanemaks. Puka Vallavolikogu otsusega 11.04.2017 nr 17 „Vallavanema umbusaldamine“ on otsustatud, et vallavanema H.K. umbusaldamine ei leidnud toetust. Puka Vallavolikogu otsusega 31.05.2017 nr 37 „Vallavanema umbusaldamine“ on otsustatud avaldada umbusaldust vallavanem H.K.. Umbusalduse avaldamine on vabastanud H.K. vallavanema kohustustest ning otsus on jõustunud vastuvõtmise momendist. 31.05.2017 on vormistatud Puka Vallavolikogu istungi protokoll nr 9, kus on märgitud teiseks päevakorrapunktiks vallavanema umbusaldamine. Istungi protokolli kohaselt on toimunud hääletamine ja umbusalduse avaldamine leidis toetust. Umbusalduse avaldamine on

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

vallavanema ametist vabastamise alus. Samas on hääletamise tulemusena osutunud valituks uus vallavanem. H.K. on pöördunud halduskohtu poole kaebusega Puka Vallavolikogu 31.05.2017 otsuse nr 37 tühistamiseks. Halduskohus on kohtumäärusega 15.06.2017 H.K. kaebuse menetlusse võtnud. Kohus on lahendanud ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 14.06.2017 kohtumäärusega. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on seisukohal, et Puka Vallavolikogu 31.05.2017 otsus nr 37 rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, nimetatud otsuse tulemina on kaebaja ilma jäänud oma senisest ametist ja sellega seonduvast sissetulekust. Kaebaja arvates on Puka Vallavolikogu rikkunud kaebaja suhtes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 46 lg 8 sätet. Kaebuses viidatakse KOKS § 46 lg 1, § 46 lg 4 ja § 46 lg 9 sätetele. Kaebuse kohaselt on kahel korral 26.05.2017 ja 27.03.2017 algatatud kaebaja suhtes umbusalduse avaldamist. Kaebaja leiab, et umbusalduse avaldamine on mõlemal juhul algatatud samadel põhjustel ning teistkordselt avaldatud umbusalduse algatamisest ei olnud möödas kolme kuud, mistõttu on rikutud menetlusnorme. Kaebaja taotleb tühistada Puka Vallavolikogu 31.05.2017 otsus nr 37, millega avaldati kaebajale umbusaldust ja vabastati Puka vallavanema kohustustest. Kaebaja on taotlenud jätta tema menetluskulud Puka valla kanda. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et 27.03.2017 oli kaebaja umbusaldamise põhjuseks usalduse kaotus ning 26.05.2017 oli umbusalduse põhjuseks kaebaja soovimatus arvestada uue koolimajaraamatukogu-lasteaia ehitamise toetuseks vallas antud 300 inimese toetusallkirjadega ning see, et H.K. ja H.I. levitavad elanike seas valet põhjendust, et vallal rahalised vahendid koolimajaraamatukogu-lasteaia kompleksi ehituseks puuduvad, mis on takistuseks uue projekti elluviimiseks. Vastustaja peab vääraks kaebaja seisukohta, et umbusaldust on avaldatud mõlemal juhul samadel põhjustel, seega ei ole KOKS § 46 lg 8 nõuet rikutud. Vastustaja märgib, et umbusalduse avaldamise otsustamine põhineb volikogu liikmete sisetundel ja veendumusel, kas vallavanemat saab usaldada või mitte. Antud asjas ei ole rikutud vormi- ja menetlusnõudeid ning vallavanem on poliitiline ametikoht ja umbusalduse avaldamine vallavanemale on osa poliitilisest protsessist. Vallavanema umbusaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Vastustaja leiab, et kaevatav otsus on õiguspärane ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 2.21.12.2016 valiti Puka Vallavolikogu istungil H.K. Puka vallavanemaks. 3.27.03.2017 on esitatud enne volikogu istungi algust umbusalduse avaldus vallavanem H.K. suhtes. 11.04.2017 Puka Vallavolikogu istungi protokollist nähtuvalt ei ole vallavanem H.K. umbusalduse avaldamine toetust leidnud ning Puka Vallavolikogu 11.04.2017 otsusega nr 17 on seda kinnitatud.

Vastustaja on märkinud, et 27.03.2017 avalduse kohaselt oli H.K. umbusalduse avaldamise põhjuseks usalduse kaotus. 4.Umbusaladus algatati ka 26.05.2017, mil enne volikogu istungit esitasid 3 volikogu liiget umbusalduseavalduse vallavanem H.K. ja vallavalitsuse liikme H.I. suhtes. Toimus hääletamine. Vallavanema suhtes umbusalduse avaldamise poolt hääletas 6 ja vastu oli 5 volikogu liiget. Umbusalduse avaldamine leidis toetust ja umbusalduse avaldamine on vallavanema ametist vabastamise aluseks. Samal istungil valiti ka uus vallavanem. Volikogu istungi avas ja juhatas volikogu esimees ning osa võtsid istungist 10 volikogu liiget (kokku 11). Vastu võetud Puka Vallavolikogu otsusega nr 37 31.05.2017 vabastati H.K. vallavanema kohustest. Umbusalduse avalduse põhjuseks on uue koolimaja-raamatukogu-lasteaia ehitamiseks 300 elaniku toetusavaldus, mille kohta on H.K. ja H.I. levitanud elanike seas valet põhjendust, et koolihoone ehitamiseks puudub vallal raha, H. K. ei ole toetanud uue koolimaja ehitamisprojekti, mistõttu oli erimeelsusi vallavolikogu liikmetega. 5.KOKS § 46 sätetega on reguleeritud umbusaldusmenetluse protseduuri läbiviimine volikogus. KOKS § 46 lg 8 kohaselt kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 6.Kohus märgib, et hetkel ongi oluline välja selgitada see, kas on H.K. algatatud umbusaldust ühel ja samal põhjusel kolme kuu jooksul ehk kas on rikutud KOKS § 46 lg 8 normi. Kohus märgib, et mõlema umbusalduse avaldamise vahe oli vähem kui kolm kuud, kuid umbusalduse avalduse aluseks olid erinevad põhjused. Kuigi esimesel juhul oli ka juttu uue koolimaja ehitusest, on märgitud, et 27.03.2017 avalduse kohaselt oli H.K. umbusalduse avaldamise põhjuseks usalduse kaotus ning teisel juhtumil 26.05.2017 esitasid Puka Vallavolikogu istungil kolm vallavolikogu liiget umbusalduse algatamise kaebajale põhjusel, et H.K. puhul on soovimatus arvestada uue koolimaja-raamatukogu-lasteaia ehitamise toetuseks antud 300 inimese toetusallkirjadega ning temapoolse vale põhjendusega, et selleks napib raha. Seega mõjutab negatiivselt kaebaja käitumine Puka valla arengut. 7.Kohus märgib, et on olemas erinevad põhjused umbusalduse avaldamisel nimetatud kuupäevadel ning asjaolu, et 27.03.2017 on umbusalduse põhjuseks just usalduse kaotus, on tõendatud ka kahe tunnistaja K.P. ja H.P. (volikogu liikmed) ütlustega, kes on oma ütlused andnud kohtule kirjalikult. Samuti on tunnistajate ütlustest näha, et umbusaldajate ja kaebaja vahel on teatud erimeelsused kooli reformimise osas. Antud juhul ei ole rikutud kaebaja suhtes KOKS § 46 lg 8 normi ning umbusalduse avaldamise otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud ainult siis, kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil juhul seaduslikuks 8.KOKS § 46 lg 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise linnapeale , § 46 lõige l1 kohaselt toimub umbusalduse avaldamine volikogu istungil, § 46 lg 2 kohaselt umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda, § 46 lg 3 kohaselt on umbusaldushääletus avalik ning § 46 lg 4 kohaselt umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema tema kohustustest ja ametist ning vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema. Tulenevalt KOKS § 46 lg 9 kohaselt on umbusalduse avaldamine vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise aluseks.

9.Kohus märgib, et eeltoodud nõuded on täidetud ning kohus on seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Volikogu pädevuse hulka kuulub tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p. 18 umbusalduse avaldamine vallavanemale ning vallavanema volitused lõppevad umbusalduse avaldamisega, mis vabastab vallavanema tema kohustustest ja ametist. Kohtu pädevus on hinnata antud juhul ainult umbusaldusmenetluse läbiviimist analüüsimata selleks väljatoodud sisulisi põhjusi. Sisuliste põhjuste analüüsimiseks on aga alust üksnes siis, kui umbusaldust avaldatakse põhjusel, mis on seadusevastaselt diskrimineeriv , so. inimõigusi rikkuv. Umbusalduse avaldamise otsustamine põhineb oluliselt volikogu liikmete sisetundel ja veendumusel, kas vallavanemat usaldada või mitte. Seetõttu saab umbusalduse avaldamise otsust tunnistada õigusvastaseks üksnes väga kaalukatel põhjustel. Umbusalduse avaldamise otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud siis, kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil juhul seaduslikuks. Samuti ei sätesta seadus ka, et umbusalduse avaldamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Samale seisukohale on halduskohus asunud ka varasemalt (haldusasi 3-08-1204). 10.Kuna kohus ei otsusta umbusalduse avaldamise sisulise külje üle, ei võta seega ka seisukohta esitatud väidete osas, mis puudutavad umbusaldamise avaldamist põhjustavaid asjaolusid. Umbusalduse algatamisel tuleb küll ära näidata umbusalduse avaldamise põhjused, mida on ka antud juhul umbusalduse avaldajad teinud. 11.Eeltoodu alusel leiab halduskohus, et kaevatav otsus on seaduslik, vajalikul määral põhjendatud, antud selleks pädeva isiku poolt, on antud kehtiva õiguse alusel ja vastab haldusakti tunnustele. Kohus jätab kaebaja taotluse Puka Vallavolikogu 31.05.2017 otsuse nr 37 tühistamiseks rahuldamata, seega jääb kaebus rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 12.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium