Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1448
Haldusasi
AE kaebus Tallinna Vangla 21. mai 2015. a käskkirja nr 5-2/688 tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
AE apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. oktoobril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-15-1448
Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
VangS § 67 p-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud vanglateenistuse korraldustele alluma ning sellest keelduda võib vaid juhul, kui korraldus on tühine. Korraldus ei olnud tühine. Kinnipeetaval ei ole õigust valida, kas ta soovib ametnikku kuulata või mitte.
3-15-1448 Kaebaja seisukoht, nagu peaks vanglaametnikud kinnipeetavaid sellistel puhkudel välja kutsuma kirjaliku kutsega, ei ole õige. Kinnipeetavate kohustus alluda vanglaametnike korraldustele on vanglas distsipliini ja korra põhialus. Oht, et korralduse täitmine võib kinnipeetavat ajendada süüteo toimepanemisele (nt ametniku ründamisele), ei ole korralduse täitmisest keeldumise õigustuseks. Vaidlusaluses käskkirjas on piisavalt põhjendatud valitud karistuse liigi ja määra valikut ning õigustatult tuginetud sellele, et kaebajal oli vaidlusaluse teo toimepanemise ajal 8 kehtivat karistust, millest 4 sarnaste rikkumiste (vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise) eest, samuti sellele, et samaliigilise distsiplinaarsüüteo eest oli kaebajale varem mõistetud kergemaid karistusi, ent see pole teda takistanud selliste tegude toimepanemise jätkamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei mõista enda kohustust ametnike korraldusi täita, ei olegi vanglal tema selles veenmiseks muid võimalusi, kui samaliigiliste rikkumiste eest üha rangemate karistuste määramine. Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine on käsitatav raske rikkumisena, mis õõnestab vanglateenistuse autoriteeti, mille tulemusena muutub raskemaks korra ja julgeoleku tagamine vanglas. Karistus ei ole ülemäärane.
Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Tähtsust ei oma, miks vanglaametnik andis apellandile korralduse. Halduskohus ega vastustaja ei ole toonud välja, et korraldus anti selleks, et tutvustada kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Õigusaktid ei näe ette erisusi osas, millisele sisule peab ametniku poolt antav korraldus vastama. Kui tegemist ei ole HMS § 63 lg 2 tingimustele vastava korraldusega, on kinnipeetaval kohustus korraldust täita. Vanglaametnik ei kohustanud kaebajat osalema ametnikuga vestluses ega vastama ametniku esitatud küsimustele, vaid andis korralduse naasta kabinetti. Käskkiri vastab vorminõuetele ja selle andmisel ei rikutud menetlusnorme.
3(4)
3-15-1448
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.