Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
2. november 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-12647
Tsiviilasi
K.L. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.L. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): K.L. (ik: XXXXXXXXX), esindaja Gerli Luik Vastustajad (puudutatud isikud): Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei Sissenõudja Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Külli Reinfeld
esindajad
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Määruse kohaselt tuleb asjas lähtudes TMS § 132 lg-s 1 sätestatud sissetuleku arestimise keelust hinnata, kas kohtutäituri otsuse tulemusel on võlgnikule tagatud vähemalt ühe kuu töötasu alammäära, s.o 430 euro suurune sissetulek kuus. Võlgniku sissetulekuks on pension 400,50 eurot kuus, millest kohtutäitur on arestinud 40,05 euro suuruse osa. Seega saab võlgnik pensionist kätte 360,45 eurot. Võlgniku sissetulekuks on TMS § 130 lg 11 kohaselt mh igasugune rahaliselt hinnatav soodustus, mida võlgnik on saanud seoses juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olekuga. Kohus nõustus kohtutäituriga, et juhul kui võlgnik saab sissetulekut varjatult, saab ka varjatud sissetuleku osa, mh võlgniku avalike sissetulekute arestimisel, arvesse võtta. Sissetuleku suuruse hindamine ei saa siiski olla kohtutäituri suvaotsustus, vaid selleks tuleb välja selgitada, milliseid konkreetseid rahaliselt hinnatavaid soodustusi võlgnik saab. Eeltoodust tulenevalt kohus hindas, kas ja kui suures ulatuses saab võlgniku sissetulekuna hinnata kohtutäituri välja toodud auto ja korteri kasutamise võimalust. Kohus leidis, et võlgniku auto kasutajana märkimist ei saa pidada võlgnikule antavaks rahaliselt hinnatavaks soodustuseks. Kuivõrd autol ei ole tehnoülevaatust ega liikluskindlustust, ei ole sellega liikluses osalemine lubatud. Seega puudub autol kasutusväärtus. Võlgnikule korteri kasutamise võimaldamine on seevastu hinnatav rahalise soodustusena Secolo OÜ juhatuse liikmena tegutsemise eest ning seega võlgniku sissetulekuna. Võlgnik ei ole vaidlustanud, et ta kasutab Puhu Grupp OÜ-le kuuluvat korterit. Samas ei ole ta välja toonud, et ta korteri kasutamise eest maksaks. Võlgnik on üldsõnaliselt märkinud, et elamiskulusid aitavad tal osaliselt kanda lähikondsed, märkimata, kes konkreetselt ja millises ulatuses. Samuti ei ole võlgnik esitanud selle kohta tõendeid. Arvestades, et võlgnik on Secolo OÜ ainus juhatuse liige, Secolo OÜ on kasumlikult tegutsev äriühing ning Secolo OÜ ainuosanik on Puhu Grupp OÜ juhatuse liige, on Puhu Grupp OÜ selgelt seotud Secolo OÜ-ga ning kuivõrd võlgnik ei ole välja toonud ja samuti kohtule ei ole teada muud põhjust, miks Puhu Grupp OÜ peaks võlgnikule andma kasutada enda korterit, siis ilmselt on korteri võlgnikule kasutusse andmine tasu Secolo OÜ juhatuse liikmena tegutsemise eest. Asjaolu, et korteriomand on müügis, ei tähenda, et seni kuni võlgnikul on võimalus seda kasutada, ei saaks võlgnikule korteri kasutada andmist pidada võlgnikule osutatavaks rahaliselt hinnatavaks soodustuseks. Kohtutäitur on hinnanud võlgniku sissetulekuks olevate rahaliselt hinnatavate soodustuste väärtuseks vähemalt 100 eurot kuus. Võlgnik ei ole soodustuste väärtuse kohta seisukohta esitanud. Arvestades võlgnikule pärast pensioni aresti alles jäävat pensioni suurust 360,45 eurot, peaks korteri kasutamise väärtus olema vähemalt 69,55 eurot kuus, et võlgnikule oleks tagatud TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek. See summa on väiksem kohtutäituri hinnangust. Kohus leidis, et arvestades üldteadaolevaid keskmisi üürihindu (nt kättesaadavad internetis kv.ee) saab lugeda võlgniku saadava hüve väärtuse suuremaks kui 69,55 eurot kuus. Seega jääb võlgnikule pärast pensioni aresti kätte sissetulek, mis on suurem kui 430 eurot kuus, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata.
korraldatava täitemenetluse tingimustes ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Kohtumääruse arvestus ei taga võlgnikule alammäära ulatuses rahalisi vahendeid ja seejuures eiratakse arestimispiirangut; 2) on ebaõige kohtu seisukoht, et võlgnik ei ole soodustuste väärtuse kohta seisukohta esitanud. Võlgnik on väljendanud, et ei nõustu mistahes kohtutäituri suvaotsusega soodustuste väärtuse osas, mis olid TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendamata. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut, kuivõrd kohtu järeldused määruse p-s 8 on ebaselged ega põhine tõenditel, kuivõrd pole teada, millistest lähteandmetest ja tõenditest tulenevalt on keskmine üürihind kujunenud. Üldteadaolevaks asjaoluks keskmise üürihinna tuletamisel ei saa pidada pelgalt kinnisvaraportaalile viitamist, millised järeldused ei toetu ühelegi tõendile ega arvestuslikule meetodile. Seega ei ole korteri kasutamise väärtus soodustusena võlgniku suhtes õiguslikult põhjendatud ja tõendatud; 3) rikkus kohus TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades, sest kohus ei andnud võlgnikule võimalust (ega kohustanud) esitada täiendavaid tõendeid võlgniku ajutise elukoha kasutamise kulude osas; 4) jättis kohus tähelepanuta võlgniku vastuväite, mille järgi ei ole tal võimalik pensionist, mis on tema ainuke sissetulek, osta endale eluaset ja ta on läbinud eraisiku pankrotimenetluse (ei saa pangast laenu eluaseme soetamiseks); 5) on võlgniku elukoha osas toimunud muudatus. Võlgniku elukohaks on XXXXXXXXXX, mille osas ta on 16.09.2016 esitanud elukoha registreerimiseks avalduse Põltsamaa vallale ning rahvastikuregistri kanne on tehtud 19.09.2016; 6) kohus ei kontrollinud ja kohtutäitur ei tõendanud asjaolu, et võlgnik ei ole äriregistri andmete järgi Puhu Grupp OÜ ega Secolo OÜ osanik ega juhatuse liige.
otsuse kontekstis. Lisaks on alus kahelda võlgniku väidetud asjaolude tõepärasuses, kuna 26.09.2016 on võlgnik rahvastikuregistrile esitanud andmed, mille kohaselt Puhu Grupp OÜ-le kuuluv korter on alates 26.09.2016 uuesti tema kehtivaks sideaadressiks.
Sellistel asjaoludel on võlgnikul TMS § 134 lg 1 alusel õigus esitada avaldus kohtutäiturile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.