Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 24.07.2017, Tartu 3-17-1450 Võru valla, Lasva valla, Sõmerpalu valla ja Vastseliina valla kaebus Võru maavanema 11.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/291 ja 13.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/302 ning Põlva maavanema 11.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/486 ja 13.07.2017. a korralduse 1-1/17/526 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määrus Võru valla, Lasva valla, Sõmerpalu valla ja Vastseliina valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse peale ning esialgse õiguskaitse taotlus Kirjalik menetlus Kaebajad – Võru vald, Lasva vald, Sõmerpalu vald, Vastseliina vald Kaebajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Vastustajad – Võru maavanem ja Põlva maavanem
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määrus muutmata.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruskaebemenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi puudutavas osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus moodustas 22.06.2017. a määrusega nr 105 „Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla, Vastseliina valla ja Võru valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ alusel Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla,
Vastseliina valla ja Võru valla ühinemise teel uue haldusüksusena Võru valla.
2.Võru maavanem kinnitas 11.07.2017. a korraldusega nr 1-1/17/291 Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla, Vastseliina valla ja Võru valla ühinemisel moodustuva Võru valla volikogu liikmete arvu, moodustas valimisringkonna ja valimiskomisjoni ning määras mandaatide arvu.
3.Põlva maavanem kinnitas 11.07.2017. a korraldusega nr 1-1/17/486 Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla, Vastseliina valla ja Võru valla ühinemisel moodustuva Võru valla volikogu liikmete arvu, moodustas valimisringkonna ja valimiskomisjoni ning määras mandaatide arvu.
4.Võru vald, Lasva vald, Sõmerpalu vald ja Vastseliina vald esitasid 11.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru maavanema 11.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/291 ja Põlva maavanema 11.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/486 tühistamiseks. Kaebajad on seisukohal, et maavanema valimistoimingute tegemiseks puudub õiguslik alus. Nii haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lg 9 kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 703 lg 2 tõlgendamine viib tulemusele, et maavanem saab omavalitsusüksuste asemel teha valimistoiminguid või otsuseid ainult juhul, kui ühinevate omavalitsuste volikogud valimistoiminguid ei tee või kui volikogud määravad ühendvalla (linna) volikogu liikmete arvu erinevalt. Kuivõrd Võru, Sõmerpalu, Lasva ja Vastseliina vallad ei ühine omavahel ning kuna nimetatud valdade valimistoimingud on tehtud vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud vabatahtlikele ühinemistele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ettenähtud alustel ja tähtaegadel, siis ei ole maavanemal õigust omavalitsusüksuste asemel valimistoiminguid teha ja maavanema valimistoimingud ei ole ülimuslikud ehk ei tühista automaatselt omavalitsusüksuste valimistoiminguid.
5.Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, millega paluti peatada Võru ja Põlva maavanemate korralduste kehtivus kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole juhul, kui kohus rahuldab kaebuse pärast kohalikke valimisi, võimalik enam kohtuotsust täita, sest valimised on juba toimunud sundliitmise tulemusena tekkivas vallas. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgina on kaebajad välja toonud vajaduse saavutada olukord, kus kohaliku omavalitsuse sundliitmist ei viida lõpuni ajal, mil toimub vaidlus maavanemate korraldustega tehtavate toimingute õiguspärasuse üle. Maavanemate õigusvastased korraldused tekitavad segaduse, millisele omavalitsusüksusele volikogu valitakse, kuna kaebajatest valdade suhtes kehtivad vastuolulised valimistoimingud.
6.Tartu Halduskohus jättis 14.07.2017. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus nentis, et kaebajate ja maavanemate esitatud põhjendustest nähtub, et esinevad vastandlikud huvid, mida tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel kaaluda. Halduskohtu hinnangul ei ole võimalik kohtuvaidlusest tulenevalt tekitada olukorda, kus hääleõiguslikud isikud ei saa osaleda 15.10.2017 toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel. Selge peab olema, millistest aktidest valimisi korraldades lähtuda tuleb. KOVVS § 7 lg 3, § 8 lg 6 ja § 14 lg 2 kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv, valimisringkond ja valimiskomisjoni liikmed olema määratud hiljemalt 17.07.2017. Halduskohtu hinnangul tuleb HRS § 12 lg 2 p 4 ja § 12 lg 9 ning KOVVS § 703 mõista nii, et linnad ja vallad, kes ei jõua kokkuleppele ühinemisel moodustatava omavalitsusüksuse valimistoimingute teostamises,
teevad KOVVS-s sätestatud tavapärases korras kohustuslikud valimistega seotud otsused (nii nagu kaebajad 14.06.2017 ja 15.06.2017 on teinud) ning seejärel antakse maavanema pädevusse sekkuda ühinemisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse eest valimistoimingute teostamisse seniste kohaliku omavalitsuse üksuste valimistoiminguid käsitlevate otsuste põhjal. Kuivõrd käesoleval hetkel kehtib Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 105, tuleb 15.10.2017 valimistega seonduva korraldamisel lähtuda nimetatud määrusega kehtestatud õiguslikust raamistikust. Seega asendavad käesoleval hetkel maavanemate 11.07.2017 antud korraldused kaebajate poolt kohalike omavalitsuste valimistega seoses tehtud otsustusi. Halduskohus märkis, et talle ei nähtu käesoleval hetkel, olukorras, kus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 105 on kehtiv ja 15.10.2017 toimuvaid valimisi tuleb korraldada selles õiguslikus raamistikus, et kaebusel oleksid suured eduväljavaated. Seetõttu ei esine halduskohtu hinnangul ka õiguslikku ebakindlust selles, millisest otsustusest tuleb valimiste korraldamisel johtuda. Kui kaebajad leiavad, et selles osas esineb segadus, milline akt reguleerib valimistoiminguid 15.10.2017 kohalike omavalitsuste valimisteks, on valdadel võimalik enda tehtud 15.10.2017 valimisi puudutavad aktid tunnistada kehtetuks. Seega ei esine ka õigusselgusetust. Halduskohtu hinnangul ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebajate õiguste kaitset ka tulevikus ega põhjusta kaebajatele selliseid tagajärgi, mida ei oleks võimalik tagasi pöörata. Juhul, kui valimised on korraldatud ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 tunnistatakse kehtetuks, on vajalik uuesti otsustada haldusterritoriaalne jaotus ning sellest johtuvalt kuulutada välja uued valimised. Põlva maavanem on märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib tekkida olukord, kus Orava Vallavolikogu valimisi pole võimalik läbi viia ning seetõttu ei saa selle kohaliku omavalitsuse hääleõiguslikud isikud teostada valimisõigust. Seega halduskohtu hinnangul ei kaalu praegusel juhul kaebajate valimiste korraldamisega seotud huvid üles Orava valla hääleõiguslike isikute valimisõiguseta jätmist.
7.Võru vald, Lasva vald, Sõmerpalu vald ja Vastseliina vald esitasid 17.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, millega palusid tühistada lisaks Võru maavanema 11.07.2017. a korraldusele nr 1-1/17/291 ja Põlva maavanema 11.07.2017. a korraldusele nr 1-1/17/486 ka Võru maavanema 13.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/302 ja Põlva maavanema 13.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/526, millega moodustati valimisjaoskonnad Võru Vallavolikogu valimisteks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Võru vald, Lasva vald, Sõmerpalu vald ja Vastseliina vald esitasid 17.07.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2017. a määruse peale ning esialgse õiguskaitse taotluse, millega palusid peatada viivitamatult tagasiulatuvalt Võru maavanema 11.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/291 ja 13.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/302 ning Põlva maavanema 11.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/486 ning 13.07.2017. a korralduse nr 1-1/17/526 kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebajad leiavad, et halduskohus on ebaõigesti tuvastanud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise, ekslikult hinnanud puudutatud isikute õigusi ja avalikku huvi ning ebaõigesti tuvastanud, et kaebus ei ole ilmselgelt edukas. Kaebajad on seisukohal, et halduskohus on ekslikult leidnud, et uute valimiste korraldamisega on võimalik kahjulikke tagajärgi vältida. Kehtivas õiguses puudub võimalus uute valimiste korraldamiseks, kui kohalikud valimised on toimunud määruse alusel, mis on tunnistatud peale valimisi kehtetuks. Isegi juhul, kui võimalus uute valimiste korraldamiseks esineks, tuleks juhul, kui positiivne kohtuotsus tuleb pärast kohalikke valimisi, väga palju otsuseid
nn tagasi keerata. Kui valimiste järgselt tekkiv uus omavalitsusüksus korraldab ametiasutuste töö ümber 1. jaanuariks 2018, siis sundliitmise õigusvastaseks tunnistamisel tuleb ametiasutused jälle ümber korraldada. See segadus oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega välditav. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa pöördumatud ja kahjulikud tagajärjed sundliidetavate valdade koolivõrgule ja seega ka vallaelanike õigustele. Kaebajad leiavad, et halduskohus on esialgse õiguskaitse lahendamisel lahendanud asja sisuliselt, mis on protsessuaalselt ennatlik ja materiaalõiguslikult ebaõige. Halduskohus on võtnud sisulisi seisukohti küsimustes, mis on kaebuse argumentideks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel toimuksid valimised vabatahtliku ühinemisega määratud piiridest, st ühinevas Võru vallas (Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald) ning ühinevas Vastseliina vallas (Vastseliina ja Orava vald). Sellisel juhul ei tule mingeid toiminguid tagasi pöörata. Võru, Lasva ja Sõmerpalu vald soovivad volikogu valida tekkivale Võru vallale. Vabariigi Valitsuse 31.01.2017. a määrus, millega Võru, Lasva ja Sõmerpalu valla ühinemine kinnitati, on hetkel kehtiv. Selleks, et Orava vallas valimised toimuksid, ei pea Orava ja Vastseliina vallale liitma Lasva, Sõmerpalu ja Võru valda. Esialgne õiguskaitse aitaks vältida ka võimalikke tulevasi kohtuvaidlusi, mis võivad tekkida valimistulemuste vaidlustamisest selle alusel, et ka volikogude otsused on kehtivad.
9.Põlva maavanem vaidleb oma seisukohas määruskaebusele vastu ja palub esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Maavanem nõustub halduskohtuga, et maavanemate 11.07.2017 antud korraldused asendavad kaebajate poolt kohalike omavalitsuste valimistega seoses tehtud otsustusi. Maavanem märgib, et KOVVS § 703 reguleerib Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus valimistoimingute tegemise erisusi haldusreformi teostamisel. Säte on nähtud ette vaid juhtudeks, kus kohaliku omavalitsuse üksus on tahtlikult jätnud valimistoimingud tegemata ja vastavad otsused langetamata. Kuna riigi huvi on viia haldusreform avalikku huvi arvestades läbi, on põhjendatud erikorras valimistoimingute teostamine maavanemate poolt. Maavanem on seisukohal, et kohtuvaidlus ei tohi seada kahtluse alla Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruses nr 105 nimetatud valdades valimiste ettevalmistamist ja toimumist. Hiljemalt 06.08.2017 peab kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijal ja valijal olema teada, millise kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ta osaleda saab. Maavanema hinnangul ei mõjuta käesolevas asjas vaidlustatud korraldused kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmist ja kehtivust, ametiasutuste struktuuri loomist ja koolivõrgu korrastamist. Maavanem leiab, et ei ole asjakohane ega õigusselguse huvides kohaldada esialgset õiguskaitset maavanema korralduste kehtivuse peatamiseks, kui kaebajate tegelik huvi on vaidlustada Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrust nr 105.
10.Võru maavanem vaidleb oma seisukohas määruskaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 105 on käesoleval hetkel kehtiv ning selle õiguslikus raamistikus tuleb 15.10.2017 valimistoiminguid korraldada. Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina pole valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses taotlenud. Seega on valdade sundliitmise otsus seaduslik, kehtiv ja kuulub täitmisele. Eluliselt pole usutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed sundliidetavate valdade koolivõrgule ja vallaelanike õigustele. Asjakohased ei ole ka põhjendused, mille kohaselt tuleb sundliitmise õigusvastaseks tunnistamise järel teha hulgaliselt toiminguid vahepealsel ajal vastu võetud õigusaktide kehtetuks tunnistamisega. On ilmne, et samasugune oht realiseerub ka juhul, kui kaebus ei leia positiivset lahendust, ent valimised on läbi viidud vabatahtliku ühinemise gruppides. Isegi kui Vabariigi
Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 105 kehtetuks tunnistataks, taastuks maavanemate korralduste kehtivuse lõppemisel senine olukord ja valimised oleks võimalik läbi viia vastavalt praegusele haldusterritoriaalsele korraldusele. Kohus ei ole esialgse õiguskaitse lahendamisel asja sisuliselt lahendanud. Kohus on asunud õigele seisukohale, et kohtuvaidlustest tulenevalt ei ole võimalik tekitada olukorda, kus hääleõiguslikud isikud ei saa osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel. KOVVS § 7 lg-st 3, § 8 lg-st 6 ja § 14 lg-st 2 lähtudes peavad kohalike omavalitsuste volikogude liikmete arv, valimisringkonnad ja valimiskomisjon liikmed olema määratud hiljemalt 17.07.2017. Vaidlustatud kohtuotsus on sisuliselt motiveeritud, kontrollitud on esialgse õiguskaitse taotluse põhistatust ja tõendite olemasolu. Kaebuse perspektiivi hindamine esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamisel ei tähenda kaebuse sisulist hindamist. Eelhinnang ei kujuta endast põhivaidluse üle otsustamist, vaid hinnatakse summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebusel puuduvad suured eduväljavaated. Ei esine ka ülekaalukat huvi valimiste korraldamiseks just kaebajate soovitud viisil. Seega ei esine alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jääb samuti rahuldamata. Kuna ringkonnakohtu põhjendused määruskaebuse rahuldamata jätmise ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas on samased, esitab ringkonnakohus need menetlusökonoomia kaalutlustel ühtsena.
12.Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt HKMS §-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 esialgse õiguskaitse vajadus) ning alles seejärel taotluse sisulist põhjendatust. Taotluse sisulise põhjendatuse kontrollimisel hindab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (vt HKMS § 249 lg 3).
13.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
14.Halduskohus luges kaebajate taotluse nõuetekohaseks, kuid leidis, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ei esine õigusselgusetust selles, milline akt reguleerib valimistoiminguid 15.10.2017 kohalike omavalitsuse valimisteks. Nimelt märkisid kaebajad taotluses halduskohtule, et maavanemate 11.07.2017. a korralduste kehtivuse peatamine on vajalik selleks, et valijatel ja kandidaatidel oleks selge, millisele omavalitsusüksusele volikogu valitakse.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega (määruse p 15), mille järgi HRS § 12 lg-st 9 ja KOVV §-st 703 tuleneb, et seadustes sätestatud tingimustel läheb pärast 15.06.2017 kohalike omavalitsuse üksuste eest valimistoimingute ja sellega seotud otsuste
tegemise pädevus üle asjakohastele maavanematele. Ringkonnakohus märgib, et see toimub nii juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole valimistoiminguid teinud ja asjakohaseid valimisi puudutavaid otsuseid vastu võtnud kui ka juhul, kui nimetatud otsused ei ole samased. Sellest võib järeldada, et HRS ja KOVV sätestavad erandjuhtumi, mil maavanemal on pädevus asendada ka kohalike omavalitsuste volikogude poolt juba vastu võetud, kuid mittesamaseid otsuseid ilma, et ta peaks esitama halduskohtule protesti nende tühistamiseks ning sarnasel juhtumil tuleb kohaliku omavalitsuse volikogu valimise läbiviimisel lähtuda maavanema asjakohastest toimingutest ja otsustest.
16.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga (määruse p 17), et kaebajate poolt väidetud esialgse õiguskaitse vajadust seaduse eelviidatud tõlgenduse korral ei esine. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tingis käesoleval juhul Võru maavanema 11.07.2017. a korralduse ning Põlva maavanema 11.07.2017. a korralduse andmise sisuliselt Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus, millega moodustati uus haldusüksus Võru vald senise Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla, Vastseliina valla ja Võru valla ühinemise teel. Vabariigi Valitsuse määrusele tuginedes asusid Võru ja Põlva maavanemad seisukohale, et Lasva Vallavolikogu, Sõmerpalu Vallavolikogu, Vastseliina Vallavolikogu ja Võru Vallavolikogu otsused ei ole uut olukorda arvestades samased. Vaidlust ei ole selle üle, et Orava Vallavolikogu ei olnud asjakohaseid otsuseid üldse vastu võtnud. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus oli käesolevas asjas vaidlustatud korralduste andmise ajal ja on ka praegu kehtiv. Andmata hinnangut maavanemate korralduste sisulisele õigsusele, leiab ringkonnakohus, et korralduste andmise tulemuseks on vallavolikogude varasemate valimisi puudutavate otsuste de facto kehtetus, kuna seadustest ei nähtu, et seadusandja oleks eelpool viidatud seadusesätete vastuvõtmisel soovinud panna maavanemate otsuste kehtivuse rippuma kohalike omavalitsuste tegevusest oma varasemate mittesamaste otsustuste kehtetuks tunnistamisel. Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul alus tõlgendada HRS ja KOVV asjakohaseid sätteid teisiti kui seda on teinud halduskohus. Kuna seadusetõlgendusest sõltus kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse hindamine, ei eksinud halduskohus seadust tõlgendades menetlusnormide vastu. Kaebajate väidetud segaduse kõrvaldamisele kohaliku omavalitsuse valimistel aitaks aga siiski kaasa halduskohtu märgitud kohalike omavalitsuste võimalus juba vastu võetud, 15.10.2017 valimisi puudutavad otsused ise kehtetuks tunnistada.
17.Halduskohus on vaidlustatud määruses analüüsinud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ka valimiste nö tagasipööramise võimaluse aspektist olukorras, kus Riigikohus peaks leidma, et Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus on põhiseadusevastane ning selle kehtetuks tunnistama. Halduskohus asus seisukohale, et sellisel juhul oleks võimalik uued valimised välja kuulutada ning läbi viia vastavalt praegusele haldusterritoriaalsele korraldusele (määruse p 18). Tartu Halduskohtu seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu sarnase seisukohaga 12.07.2017. a määrus (vt määruse p 15). Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017. a määrus jõustus Riigikohtu 17.07.2017. a määrusega, millega jäeti kaebajate määruskaebused HKMS § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu käsitlusega ega pea vajalikuks seda korrata.
18.Ringkonnakohus leiab, et peamiseks takistuseks valimiste läbiviimiseks praeguse haldusterritoriaalse korralduse järgi on esmajoones Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus valdade nn sundliitmise kohta, mitte nimetatud määrusest lähtuvad maavanemate korraldused valimiste läbiviimise konkreetsema korralduse kohta sundliidetud valdades.
Sundliitmise lõpuleviimine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse kehtivuse korral on ringkonnakohtu hinnangul seetõttu paratamatu. Esialgse õiguskaitse vajadus käesolevas kohtuasjas ei saa samas seonduda ega sõltuda kaebajate poolt Riigikohtule esitatava võimaliku taotluse ning vastavas asjas tehtava lahendi hüpoteetilisest edukusest, kuna Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrust ei ole käesolevas kohtuasjas vaidlustatud. 21.07.2017. a seisuga ei olnud Riigikohtusse laekunud ka kaebajate PSJKS § 7 alusel esitatavat taotlust Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse võimalik põhiseadusvastasus ning määruse tulemusena kaebajatele seetõttu tekkiv võimalik pöördumatu kahju asjaolu, mille esinemist kohus maavanemate korralduste osas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel hindama ei pea. Seega kokkuvõtlikult ei leia ringkonnakohus, et käesolevas asjas esineks kaebajatel vaidlustatud korralduste andmisest iseenesest tekkiv pöördumatu tagajärg, mis tingiks esialgse õiguskaitse vajaduse.
19.Olenemata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisest, on halduskohus kaebajate taotluse menetlemisel hinnanud ka esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ehk kaebuse perspektiive, avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga nendes küsimustes ega pea vajalikuks neid korrata. Halduskohus märgib õigesti, et olukorras, kus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 105 on kehtiv, puuduvad kaebusel eduväljavaated (halduskohtu määruse p 16). Kaebuse eduväljavaateid ei mõjuta asjaolu, kas ja kui palju ettevalmistusi on kohalikud omavalitsused teinud kohalikeks valimisteks ning millised oleksid võimalused valimiste toimumiseks vabatahtliku ühinemisega määratud piirides. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, nagu oleks avalikes huvides valimiste toimumine vallavolikogude seniste otsuste alusel. Ringkonnakohtu hinnangul see pigem süvendaks õigusselgusetust, kuna taastaks olukorra, mida seadusandja soovis HRS § 12 lg-ga 9 ja KOVV §-ga 703 vältida. Avalikes huvides on valimiste õigeaegne toimumine seadustega kooskõlas ning selgus sellega seonduvates otsustes. Kuna käesoleval juhul ei saa pidada kaebajate huvi, jätkata senise haldusterritoriaalse korralduse ja valimisringkondadega, kuidagi avalikele huvidele eelistatuks, tuleb huvide kaalumisel ning KOVV-st tulenevaid tähtaegu silmas pidades määravaks pidada status quo säilimist ehk maavanemate korralduste kehtima jäämist kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni. Hiljemalt 06.08.2017 peab kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijal ja valijal olema teada, millise kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ta osaleda saab. KOVVS § 7 lg-st 7, § 8 lg-st 6 ja § 14 lg-st 2 lähtudes peavad kohalike omavalitsuste volikogude liikmete arv, valimisringkonnad ja valimiskomisjoni liikmed olema määratud hiljemalt 17.07.2017. Ka nimetatu räägib praeguse olukorra säilitamise kasuks.
20.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Käesolevas määruses juba esitatud põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebajate ringkonnakohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.