lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-11043/53

Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-11043/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1280
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramineTsMS § 447 lg 1, 2Vigade parandamine otsusesPKS § 97TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 448Täiendav otsusTsMS § 463Kohtumäärus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-11043/49Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja29.06.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-2-1-67-17Riigikohus20.06.20172-11-40777/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-07-11043

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-07-11043

Määruse tegemise aeg ja koht

02.11.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar VB (end M) hagi VM vastu elatise suurendamiseks. AB avaldus kohtulahendi täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks Harju Maakohtu 29.06.2016 määrus

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse AB’i määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (laps): AB (endine perekonnanimi M; isikukood XXXXXXXXXX), seadusjärgne esindaja VB (isikukood esindajad

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 29.06.2016 määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes määruse põhjendusi.
2.AB määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AB kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-11043 ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik

1.VB (end M; edaspidi ka: hageja) esitas 23.03.2007 Harju Maakohtule hagi lapsele (AB (end M), edaspidi: laps, avaldaja) väljamõistetud elatise suurendamiseks. 13.03.2008 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2008 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. 22.04.2009 otsusega jättis maakohus hageja nõude vastu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.09.2009 määrusega maakohtu otsuse ning kinnitas kompromissi, mille kohaselt kohustus VM (isikukood XXXXXXXXXXX, edaspidi: kostja) maksma lapsele elatist 7000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.Tsiviilasja nr 2-07-11043 toimikust nähtuvalt on Harju Maakohus 02.10.2013 edastanud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2009 kompromissi Vene Föderatsiooni pädevale kohtule tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti kohus jättis 10.12.2013 kohtumäärusega kompromissi tunnustamata põhjendusel, et kostja elab Eestis ning puudub kohtulahend, mis võimaldaks täita isiku vastu suunatud nõuet võõrandades tema Venemaal asuvat vara.
3.20.06.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse kohtulahendi täitmise viisi ja korra määramiseks. Avaldaja taotleb 30.09.2009 kinnitatud kompromissi täitmise korra ja viisi kindlaks määramist selliselt, et sissenõue pöörataks kostja kinnisvarale, mis asub Vene Föderatsioonis Valdai oblastis Novaja Sitenka külas. Avalduse põhjenduste kohaselt hoidub kostja kõrvale elatise maksmisest. Kohtumäärust pole olnud võimalik sundtäita, sest kohtutäituri andmetel kostja sissetulekud ei võimalda lapsele elatist väljamõistetud ulatuses maksta. Kostjal puudub Eestis vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Samas on võlgnikul kinnisvara Venemaal. Võlgnik on süüdi mõistetud elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise eest. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis avalduse 29.06.2016 määrusega läbi vaatamata.
5.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt pole avaldaja tsiviilasjas nr 2-07-11043 menetlusosaline. TsMS § 445 kohaselt saab kohus määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra vaid poole taotlusel. Tsiviilasjas oli menetlusosaliseks VB (end M, hageja), mitte AB (end M, avaldaja).
6.Teiseks avalduse läbi vaatamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et meede, mida avaldaja peab TsMS § 445 lg-s 1 nimetatud otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks, ei ole seda. Sama küsimuse lahendamiseks on hageja esitanud asjakohase avalduse juba 26.03.2013, mille alusel on Harju Maakohus pöördunud Justiitsministeeriumi poole dokumentide edastamiseks Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule.

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-11043 26.03.2014 kirjaga teatas Justiitsministeerium Harju Maakohtule, Föderatsiooni Novgorodi oblasti kohus jättis kohtuotsuse tunnustamata.

et

Vene

7.TsMS § 445 lg-s 1 ettenähtud võimalust otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks saab kohaldada kuni otsuse jõustumiseni. Määruskaebus
8.Maakohtu määrusele esitas avaldaja 08.07.2016 määruskaebuse ja palus maakohtu määrus tühistada.
9.Avalduse esitajaks on alaealine avaldaja, kelle seaduslikuks esindajaks on hageja. 01.07.2010 jõustunud uue perekonnaseaduse kohaselt tuleb elatist taotleda lapse kasuks, mitte enam lapse esindaja kasuks. Avalduse tegelikuks esitajaks on hageja, kellel on avaldaja ainuhooldusõigus.
10.Kostja ei täida 30.09.2009 kompromissi ja tal puudub Eestis vara. Kostja on elatise tasumisest kõrvalehoidumise eest kriminaalkorras karistatud ja kriminaalmenetluse raames tehti kindlaks, et kostjale kuulub vara Venemaal.
11.Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist saab nõuda vaid kohtumenetluse raames. Seega, kui pooled ei esita menetluses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlust, ei saa nad seda teha ka pärast otsuse tegemist. See ei välista siiski täitemenetluses taotluste esitamist. Avaldajal on tungiv vajadus 30.09.2009 kompromissi tunnustamiseks ja täitmiseks Vene Föderatsiooni territooriumil. See on võimalik juhul, kui tehakse otsus sissenõude pööramiseks kostja kinnisvarale. Vajadus pöörata sissenõue Vene Föderatsiooni territooriumil asuvale kostja varale tekkis avaldajal alles pärast 30.09.2009 kompromissi sõlmimist. Seetõttu puudus avaldajal võimalus esitada taotlus varem. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
14.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus põhjendanud avalduse läbi vaatamata jätmist sellega, et avaldaja pole tsiviilasjas menetlusosaline. Kolleegium sellega ei nõustu ning on arvamusel, et maakohtu selline põhjendus tuleb määrusest välja jätta.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-11043

15.Enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel, samuti võis vanem enda nimel hageda elatise suuruse muutmist sama paragrahvi lg 3 järgi. Alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses (PKS) sellist eriregulatsiooni enam ei ole ja ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab alates 1. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada (vt nt Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Seega on praegusel juhul taotluse iseenesest õiguspäraselt esitanud laps, keda esindab hooldusõigust omav vanem.
16.Muus osas nõustub kolleegium maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
17.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda TsMS § 447 lg 1 järgi enam üldjuhul tühistada ega muuta. TsMS § 447 lg 2 tingimustel saab otsuses hiljem parandada üksnes ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. TsMS § 448 järgi saab teha täiendava otsuse eelkõige algselt lahendamata jäänud nõude või taotluse kohta. Pärast otsuse jõustumist ei saa kohus enam kasutada TsMS § 445 lg-s 1 ette nähtud võimalust määrata kindlaks otsuse täitmise kord või tähtaeg ega muul viisil ise oma lahendit selgitada. Eelmärgitu kehtib TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt ka hagiasjas tehtud menetlust lõpetava määruse osas.
18.Tsiviilasjas kompromissi jõustumine ei piira küll avaldaja õigust esitada taotlusi täitemenetluses, kuid avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus ei ole käsitletav täitemenetluses esitatud taotlusena. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 51 punkti 1 järgi kuulub kohtulahendi täitmise loa taotluste läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Oma õigusi Vene Föderatsiooni territooriumil kavandatud täitemenetluse osas tulnuks avaldajal või hagejal seega kaitsta Vene Föderatsiooni kohtutes, vaidlustades vajadusel Novgorodi oblasti kohtu 10.12.2013 kohtumääruse selles toodud tähtaegadel ja korras. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti kohtu 10.12.2013 kohtumääruses toodud põhjendused ei loo samas õiguslikku alust avaldaja Harju Maakohtule esitatud taotluse rahuldamiseks.
19.Kuivõrd maakohtu määrusest puudub viide õigusnormile, mille alusel on maakohus jätnud avaluse läbi vaatamata, tuleb maakohtu määruse põhjendusi selles osas täiendada. Avaldus jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest eespool märgitud ja maakohtu määruses toodud põhjendustel puudub avaldusel õiguslik perspektiivikus ehk sellega pole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-11043

20.Määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja