lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-999/8

Omandireform › Muu omandireform

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-999/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Muu omandireform
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

Haldusasi

OÜ Andreseli Taimetootmine kaebus Harju Maavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpuleviimiseks kohustamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Andreseli Taimetootmine Esindaja: Hedde Aaspõllu Vastustaja: Harju Maavalitsus Esindaja: Meeli Vaarik

14. juuli 2017, Tallinn 3-17-999

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Andreseli Taimetootmine kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 14. augustil 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
OÜ Andreseli Taimetootmine esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinnas Asula tn 6 paikneva ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamisega seotud Harju Maavalitusse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ning maavalitsuse kohustamist maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpule viimiseks. 26. juuni 2017 avalduses teatas kaebaja, et loobub kohustamisnõudest, kuna vastustaja on selle nõude sisuliselt

kohtumenetluse ajal täitnud, küll aga jääb viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde. Kaebaja selgitab, et juba 2014. aasta märtsis edastas Tallinna LILnnavalitsus Asula tn 6a ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamise toimiku Harju Maavalitsusele, ent viimane viivitas põhjendamatult maa ostueesõigusega erastamise lõpule viimisega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

2.Harju Maavalitsus vaidleb OÜ Andreseli Taimetootmine kaebusele vastu. Vastustaja selgitab, et ehitisregistri kohaselt on alates 2006. aasta maikuust Asula tn 6a ehitisele seatud erinevate kohtutäiturite poolt käsutamise keelumärked ning sellise keelumärke olemasolu takistab maa erastamist. Maavalitsus selgitab, et alles 16. mail 2017 andis kohtutäitur nõusoleku maa erastamiseks, mispeale tegi maavalitsus kaebajale palus maavalitsus 18. mai 2017 kirjas kaebajal täpsustada, kas ta tasub erastatava maa eest järelmaksuga või mitte ning kuivõrd kaebaja vastas sellele 25. mail 2015, andis maavanem 29. mail 2017 korralduse nr 630k kõnealuse maa ostueesõigusega erastamise kohta. Vastustaja selgitab, et maa erastamine ei ole senini olnud võimalik, kuna vaatamata maa erastamise kohustusele sõlmida käsutuskeeldu rikkuvaid tehinguid ning maa erastamise võimalus tekkis alates 16. maist 2017.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja toimikse esitatud tõendid, leian, et OÜ Andreseli Taimetootmine kaebus on põhjendamatu. Vajadus kaebuses esitatud kohustamisnõude sisuliseks läbivaatamiseks on ära langenud, kuivõrd kohtumenetluse ajal on Harju maavanem andnud 29. mail 2017 korralduse nr 630-k, millega otsustati Asula tn 6a ehitise juurde 720 m2 suuruse maa ostueesõigusega erastamine (tl. 34) ning riigi ja kaebaja vahel on sõlmitud maa erastamise ostu-müügileping (tl. 40). Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 punktist 4 ja lõikest 2 tulenevalt ei lõpeta kohus sellises olukorras siiski menetlust, vaid jätkab menetlust toimingu (viivituse) õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist ning kuigi pole sõnaselgelt märkinud, kuidas viivituse õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitseks vajalik on (HkMS § 45 lg 2), võib kaebuse põhjendustest järeldada, et kaebaja hinnangul on viivitus takistanud tal oma vara kasutamist ja sellega on tekkinud kaebajale kahju. Seega saab lugeda, et kaebaja soovib maavanema viivituse õigusvastasuse tuvastamist hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise soovile tuginedes.
4.Vastustaja on õigesti leidnud, et maa ostueesõigusega erastamist takistas Asula tn 6a paiknevale ehitisele seatud käsutamise keelumärge. Kaebuses välja toodud asjaoludest nähtub, et Tallinna Linnavalitsus edastas maa ostueesõigusega erastamise toimiku maavanemale edasiste toimingute tegemiseks 2014. aasta märtsis. Samas nähtub vastustaja poolt esitatud ehitisregistri väljavõttest (tl. 15), et juba 2011. aasta augustis oli kohtutäituri poolt seatud Asula tn 6a ehitisele käsutamise keelumärge, mis kehtis kuni 16. augustini 2016 ning 12. jaanuarist 2016 ka teine käsutamise keelumärge, mis kehtis ka veel käesoleva kaebuse esitamise ajal. Ehitis kui vallasasi on erilist liiki asi, mis asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 kohaselt pärast 1. märtsi 2006 vabalt tsiviilkäibes olla ei saa, küll on aga võimalik sellise asja käsutamine täite- ja pankrotimenetluses. Kohtutäituri poolt vallasasjaks oleva ehitise kohta ehitisregistrisse käsutamise keelumärke tegemine on sellise asja arestimise tagajärg ning võlgnikul (antud juhul kaebajal) oli sellest tulenevalt selle ehitise käsutamine keelatud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 54 lg 2 kohaselt on sellist käsutuskeeldu rikkuv

tehing tühine. Leian, erinevalt kaebajast, et ehitise juurde maa erastamine on eeltoodud sätte tähenduses samastatav ehitise käsutamisega. Nimelt tekib maa ostueesõigusega erastamise tulemusel kinnisasi ning ehitis muutub kinnisasja oluliseks osaks. See tähendab, et ehitis kui vallasasi lakkab olemast. Maa erastamise müügileping on seega üheselt suunatud ehitise kui vallasasja olemasolu lõppemisele. Seetõttu on kohtutäituri poolt seatud käsutuskeelu esemeks oleva ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine olemuselt seda keeldu rikkuv tehing. Kohtutäituri poolt vara arestimise ja käsutamise keelamise eesmärk on tagada võimalus rahuldada täitmisel olevad nõuded selle vara arvelt. Eelviidatud AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt oleks täitemenetluses ehitise kui vallasasja võõrandamine endiselt võimalik, ent olukorras, kus ehitis kui vallasasi muutub maa erastamise järel kinnisasja oluliseks osaks, kaotaks varasem ehitise arestimine ja käsutuskeeld igasuguse tagava tähenduse. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebajale on korduvalt selgitatud, et maa erastamise eelduseks on ehitisele seatud käsutuskeelu kustutamine või kohtutäiturilt loa saamine. Seega ei ole alust väita, et maavalitsus oleks olnud kaebajale tema õiguste selgitamisel põhjendamatult passiivne. Ka maavalitsuse ametniku 23. novembri 2015 e-kirjast (tl. 16 pöördel) nähtub, et käsutamise keelumärgete olemasolu kui maa erastamise lõpule viimise takistus on olnud kaebaja ja vastustaja vahel arutusel. Tegemist oli iseloomult sellise takistusega, mille kõrvaldamiseks pidi vajalikud sammud astuma kaebaja ning seetõttu ei saa vastustajale ette heita tegevusetust. Ilmne on, et kohe pärast seda, kui ehitisele käsutuskeelu seadnud kohtutäitur vastava loa andis, tehti maa erastamise lõpuleviimiseks vajalikud toimingud. Eeltoodust tulenevalt ei viibinud Asula tn 6a ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine vastustajast tingitud põhjustel ning vastustajale ei saa ette heita õigusvastast viivtamist.

5.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Ka see, et vastustaja kohustamisnõude esemeks oleva haldusakti kohtumenetluse käigus andis, ei anna alust menetluskulusid teisiti jagada, sest maavanema tegevus ei olnud seotud mitte käesoleva kohtumenetlusega, vaid asjaoluga, et kohtutäitur nõustus ehitisele seatud käsutamiskeelule vaatamata ehitise juurde maa erastamisega. Kuna vastustaja pole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad poolte kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium