lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-365/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-365/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1421
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 37 lg 2KaebusPS § 15 lg 1PS § 25RLS § 22 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-365/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja14.08.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk 21.06.2017, Tartu 3-17-365 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määrus Aleksei Pokrase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 14.02.2017 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla vastu. A. Pokras taotles hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju 2000 euro ulatuses ja tuvastada Viru Vangla 12.01.2017. a otsuse nr 6-16/137-4 ning vanglaametnik M. xxx tegevuse õigusvastasus. Hüvitist taotles kaebaja oma inimväärikuse alandamise, vajalike ravimite väljastamata jätmise ning valu ja tervisekahju tekitamise eest seoses arsti poolt välja kirjutatud ravimite õigeaegse andmata jätmisega. Viru Vangla 12.01.2017. a otsusest kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 6-16/137-4 nähtub, et A. Pokrasele tekkis väidetav kahju sel teel, et 08.10.2016 hommikuse loenduse ajal ei antud kaebajale talle arsti poolt määratud tablette, kuna valvur väitis, et tablette ravimipinalis ei ole. Kaebaja väitis, et valvur pinalit ei kontrollinud. Kui kaebajal hakkas kõht tugevalt kella 10.00 ajal valutama, ei reageeritud tema väljakutsele. Abi saabus (anti vajalikud tabletid) alles kell 15.00. Kaebaja leidis seisukohal, et talle ei võimaldatud vältimatut abi, tema tervisele tekitati kuritahtlikult kahju, tema inimväärikust alandati. Koos kaebusega esitas A. Pokras kohtule menetlusabi taotluse ning palus kohtul vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.23.03.2017. a määrusega jättis halduskohus kaebaja kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule vastata, kas ta on nõus, et kaebuses on esitatud hüvitamisnõue, kohtule selgitada kui suure osa 2000-eurosest kahjust moodustab tervise kahjustamisega põhjustatud kahju ning kui suure osa väärikuse alandamisega põhjustatud kahju ning täiendavalt põhjendada, milles talle tekkinud kahju täpselt seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed tekkisid tema tervisele. Kaebajal paluti võimaluse korral esitada ka vastavad tõendid
3.10.04.2017. a vastuses asus kaebaja seisukohale, et ta ei pea kohtule täpsustama, millistest osadest kahju koosneb. Kaebaja leiab, et nõudis riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist täies ulatuses mitte osaliselt ja seega ei ole kahjude eristamiseks mingit vajadust. Tõendid peab kohus kaebaja sõnul koguma iseseisvalt või andma kaebajale selleks advokaadi.
4.Tartu Halduskohus jättis 25.05.2017. a määrusega rahuldamata A. Pokrase menetlusabi taotluse ning andis tähtaja 10 päeva alates määruse jõustumisest kaebuselt riigilõivu, 60 eurot, tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt taotleb kaebaja 2000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist Viru Vanglalt. Seega on käesoleva haldusasja eest tasutava riigilõivu summa 60 eurot. Halduskohtu hinnangul ei olnud võimalik rakendada RLS § 22 lg 1 p 12 kohast riigilõivuvabastust, kuna kaebaja keeldus kohtule selgitamast, millises osas ta taotleb tervisele tekitatud kahju hüvitamist ega ole esitanud ka vastavasisulisi tõendeid. Halduskohtu enda poolt kogutud tõendite kohaselt ei ole kaebajale väidetavalt tekitatud tervisekahju tõendatud ja RLS § 22 lg 1 p 12 nimetatud riigilõivuvabastus seega ei kohaldu. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse koos kaebusega 10.02.2017. Seega tuli HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks võtta arvesse kaebaja sissetulekud ja kulud ajavahemikul 10.10.2016 kuni 09.02.2017. Vaadeldaval ajavahemikul oli kaebaja sissetulek 30 eurot. Õigustatud on kaebaja sissetulekust maha arvata isikukonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi, so 21 eurot. Lisaks on õigustatud maha arvata konto väljavõttelt nähtuvad reaalselt tehtud muud kulutused täies ulatuses e. 10 euro ja 82 sendi ulatuses. Järelikult oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 91 senti ((30-31,82)÷4×2), mida nõutav riigilõiv ületab. Selle põhjal luges halduskohus kaebaja maksejõuetuks. Siiski ei olnud halduskohtu hinnangul kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, sest puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Kaebaja märkis kaebuses, et kõik asjaolud ja põhjendused on ta juba välja toonud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses, mille kohaselt tekkis kahju sel teel, et kaebajale ei antud 08.10.2017 hommikuse loenduse ajal arsti poolt määratud tablette. Valvuri sõnul ravimipinalis tablette ei olnud. Kaebaja sõnul valvur ravimipinalit ei kontrollinud. Hiljem sai kaebaja küll tabletid, kuid meditsiiniõde ei kutsutudki. Eelnevaga ei võimaldatud kaebajale vältimatut abi ja tema tervisele tekitati kahju. Viru vangla on 12.01.2017 vastuses kahju hüvitamise taotlusele leidnud, et kaebaja käsitlus toimunust on suuresti meelevaldne, kuid vangla tegevuses võis esineda puudujääke ning vangla on kaebaja ees vabandanud. Kaebaja esitas hüvitamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) ja halduskohus leidis, et kaebajale ei ole tekkinud käesoleva kohtuasja asjaoludel ja olemasoleva materjali pinnalt sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele rahas. Kaebajale tekitatud tervisekahju ei ole tõendatud ning kaebaja ise ei ole vastavasisulisi tõendeid ka esitanud. Kohus palus vastustajal esitada perioodi 08.10.2016-18.10.2016 kohta kaebaja tervisekaardi väljavõtted, kuid sellest perioodist nähtub vaid üks kanne tervisekaarti (13.10.2016), mis kaebaja väidetavaid kaebusi seoses 08.10.2016. a intsidendiga ei kajasta. Samuti ei ole sissekandes fikseeritud kaebaja tervisele kaasnenud kahjulikke tagajärgi. Kaebaja inimväärikusele tekitatud kahju osas leidis

halduskohus, et kirjeldatud asjaoludel olid kaebaja väidetavad kannatused lühiajalised (ei saanud tablette 08.10.2016 kell 10:00-15:00). Riigikohus asus oma 06.06.2002. a otsuses asjas nr 3-3-1-27-02 seisukohale, et kuigi PS § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, tuleb silmas pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine ning, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Kohus arvestaski seda , et Viru Vangla on kaebaja ees vabandanud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab lisaks kaebaja maksejõuetusele olema piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohtu hinnangul ei olnud eeldused selleks piisavad ja esitatud hüvitamiskaebus ei kuuluks ilmselt rahuldamisele. Seega jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.A. Pokras esitas 30.05.2017 määruskaebuse, milles märgib, et halduskohtu 25.05.2017. a määrus tuleb tühistada, sest jättes tema, kui maksejõuetu isiku riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, jättis halduskohus ta ilma ka oma õiguste kaitse võimalusest, mis on EIÕK art 6 ja 13 rikkumine.
6.Tartu Halduskohus võttis 09.06.2017. a määrusega A. Pokrase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määrusele menetlusse, ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole talle maksejõuetuse tõttu menetlusabi andmine HKMS § 112 alusel keelatud, ei ole maksejõuetus üksi alati piisav alus menetlusabi andmiseks. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel lisaks arvestama sellega, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada perspektiivikaks, ei anta HKMS § 111 lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul puudub piisav alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Sarnaselt halduskohtuga leiab ringkonnakohus esitatud materjalide pinnalt, et kaebusest ei nähtu veenvaid põhjendusi, mis lükkaksid ümber Viru Vangla 12.01.2017. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodu ning ka muud asjas olemasolevad materjalid ei anna alust eeldada, et käesolevas asjas välja toodud 08.10.2016. a loenduse järgselt toimunu tingiks kaebaja kaebuse rahuldamise ja talle rahalise hüvitise väljamõistmise. Kui kaebaja siiski soovib, et halduskohus tema hüvitamiskaebust sisuliselt menetleks, tuleb tal tasuda riigilõiv 60 eurot, nii, nagu halduskohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 märkis, mistõttu ei takista HKMS § 111 lg 1 kohaldamine iseenesest veel kuidagi kaebaja õigust kohtusse pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ka määruskaebuses väidetul, et käesoleval juhul, s. o juhul, kui kaebajat ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on tegemist kohtule juurdepääsuõiguse riivega

(EIÕK art 6 lg 1) ning kaebajal puudub seetõttu ka tõhus õiguskaitsevahend oma õiguste ja vabaduste kaitseks (EIÕK art 13). Nagu juba öeldud, ringkonnakohus sellise kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et riigilõivu tasumise kohustusest ei saa veel tuletada EIÕK art 6 lg 1 rikkumist ning kaebajal on olnud võimalik pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks haldusorgani poole ja ka kohtusse. EIÕK art 13 ei eelda samuti, et see õigus peaks olema tagatud absoluutsena. Ka Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine (näiteks riigilõivu tasumise nõude abil) on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (vt. näiteks RKHK 04.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 11).

10.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Pokrase määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.05.2017. a määruse muutmata.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja