lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-3245/38

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 31.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-3245/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2325
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 483 lg 2, 6Avalduse lahendamineTsÜS § 160 lg 1, 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaVÕS § 492 lg 1Nõude üleminekTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3245

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX, XXXX ja XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind kostja I osas 2852,70 eurot, kostja II osas 4279,04 eurot, kostja III osas 1426,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

2016,

Tallinnas,

Kentmanni

Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX);

esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arvo Junti (e-post [email protected]); Kostja I: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Kostja II: XXXX(endise nimega XXXX, isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Kostja III: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXX). Asja läbivaatamine

19.oktoobril 2016 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja XXXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti, kostja III XXXX

Juures viibis

sekretär Triin Matteus

Resolutsioon

1.Rahuldada XXXX hagi XXXX, XXXX ja XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista XXXX 2852,70 eurot (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kaks eurot ja 70 senti) XXXX kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 481 lg 1Maksekäsu kiirmenetluse eeldused
TsÜS § 168 lg 2Peatumise toime
TSÜS § 142 lg 2Aegumise mõiste
TSÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 164 lg 2Nõude loovutamine
VÕS § 65 lg 1Solidaarvõlgnikud
VÕS § 69 lg 1Solidaarvõlgnike omavahelised suhted
3.Välja mõista XXXX 4279,04 eurot (neli tuhat kakssada seitsekümmend üheksa eurot ja 4 senti) XXXX kasuks.
4.Välja mõista XXXX 1426,35 eurot (üks tuhat nelisada kakskümmend kuus eurot ja 35 senti) XXXX kasuks. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
6.Välja mõista XXXX menetluskulud 376,67 eurot (kolmsada seitsekümmend kuus eurot ja 67 senti) XXXX kasuks.
7.Välja mõista XXXX menetluskulud 376,67 eurot (kolmsada seitsekümmend kuus eurot ja 67 senti) XXXX kasuks.
8.Välja mõista XXXX menetluskulud 376,67 eurot (kolmsada seitsekümmend kuus eurot ja 67 senti ) XXXX kasuks. Edasikaebamise kord
9.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Tallinnas aadressil XXXX asuvas korteris nr 20 toimus 16.12.2012 veeavarii, mille tõttu sai veekahjustusi korter nr 18, kellele Ergo Insurance SE kindlustusandjana kahjud kogusummas 12 966,80 eurot korvas. 17.01.2014 pöördus Ergo Insurance SE tagasinõudega XXXX kaasomanike – XXXXAS (34/100 mõttelist osa), XXXX (33/100 mõttelist osa), XXXX(11/100 mõttelist osa) ja XXXX (22/100 mõttelist osa) kui solidaarvõlgnike poole ning palus neil VÕS § 492 lg 1 alusel hüvitatud kahju kogusummas 12 966,80 eurot kindlustusandjale kompenseerida.
2.XXXXAS esindaja, juhatuse liige XXXX, püüdis teiste kaasomanikega kahju hüvitamise osas kokkuleppele saada, kuid tulutult. 29.05.2015 sõlmisid hageja ja Ergo Insurance SE tagasinõudele nr 10033 kompromisskokkuleppe, millisega XXXXkohustus tasuma Ergo Insurance SE-le 5000 eurot igakuiselt osamaksetega 200 eurot iga kuu 20. kuupäevaks alates juuni 2015 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
3.Nõude loovutamise kokkuleppega loovutas Ergo Insurance SE oma tagasinõude nr 10033 summas 12 966,80 eurot XXXX Tallinn kaasomanike XXXX, XXXX, XXXX ja XXXXAS vastu tasu eest XXXX . Nõude hinnaks leppisid pooled kokku 5000 eurot, mille hageja kohustus tasuma igakuiselt osamaksetega 200 eurot kuus iga kuu 20. kuupäevaks alates novembrist 2015 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
4.Nimetatud 02.11.15 kokkuleppe alusel läks hagejale üle VÕS § 492 lg-st 1 Ergo Insurance SE-le tulenenud kahju hüvitamise nõue XXXX kaasomanike XXXX, XXXX ja XXXX vastu. Kostjad on korteri kaasomanikena solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõistes ning hageja nõuab kohustuse osalist täitmist vastavalt kaasomanike omandiosade suurusele.
5.02.11.15 nõude loovutamise lepingu alusel, millisega läks hagejale üle VÕS § 492 lg-st 1 Ergo Insurance SE-le tulenenud kahju hüvitamise nõue XXXX kaasomanike vastu, esitas hageja 16.12.15 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused kostjate vastu. Seega peatus hagi aegumine hageja poolt kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisega 16.12.2015. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumäärustega ( XXXX osas 30.12.2015, XXXX osas 04.01.2016 ja XXXX osas 06.01.2016) jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldused rahuldamata. Aegumine oli seega peatunud minimaalselt kuni 30.12.2015 ning jätkus kõige varem 31.12.2015. TsÜS § 168 lg 2 alusel ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Seega oli hageja õigustatud esitama hagi kuni 29.02.16. Arvestades TsMS § 483 lg-s 6 toodut, siis hageja sai 06.01.16, 04.01.16 ning 30.12.15 määrused korraga kätte 09.02.16, mistõttu ei saanud hagi aeguda enne 09.03.2016. Seega on hagi esitatud õigeaegselt ega ole aegunud.
6.Hageja palub mõista kostjalt I hageja kasuks välja 2852,70 eurot, kostjalt II hageja kasuks välja 4279,04 eurot, kostjalt III hageja kasuks välja 1426,35 eurot. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja I vastuväited
7.Kostja I hagile seisukohta ei esitanud. Kostja II vastuväited
8.Kostja II vaidleb hagile vastu. KÜ XXXX juhatuse 13.01.2013 koosoleku protokolli põhjal toimus korteris 20 veeavarii 17. detsembril. XXXX hüvitisetaotluses ERGO Kindlustusele on kirjas, et veekahjustus korteris 18 toimus 16. detsembril 2012. Seejuures süüdistab XXXX hüvitisetaotluses veekahjustuse tekkimises korterit nr 20, kuigi pole enda sõnul koha peal käinud veel. Hüvitise nõue ei ole õigustatud, kuna korter 18 sai veekahjustusi varem, kui korteris 20 veeavarii toimus.
9.Veeavarii XXXX korteris 20 toimus väidetavalt 17.12.2012. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul (TSÜS § 142 lg 2). Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TSÜS § 150 lg 1). XXXX on esitanud hagi üle 3 aasta hiljem, 29.02.2016. Hagi on aegunud. Kostja III vastuväited
10.Kostja III hagile seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Asjas puudub vaidlus, et 16.12.2012 seisuga olid AS XXXX, XXXX, XXXX(endise nimega XXXX) ja XXXX XXXX Tallinn asuva korteriomandi kaasomanikud. 2012. aasta detsembris toimus XXXX hoones veeavarii ja kahjustada sai korter nr 18, mis oli

kindlustatud. Ergo Insurance SE hüvitas XXXX korteriomanikule veeavariist tekkinud kahjud summas 12 966,80 eurot. Kindlustusfirma esitas tagasinõude XXXX kaasomanike vastu ning loovutas selle nõude 02.11.2015 kokkuleppega hagejale (tlk 36-38). Hageja nõuab kostjalt I 2852,70 euro, kostjalt II 4279,04 euro ja kostjalt III 1426,35 euro väljamõistmist.

13.Kostja II on hageja nõudele esitanud aegumise vastuväite, mistõttu kohus analüüsib esmalt, kas hageja on oma nõude esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-54-13 p-s 11 märkinud, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et korteriomandi asukohaga XXXX Tallinn kaasomanikud põhjustasid veeavarii tõttu XXXX Tallinn korteriomandi omanikule kahju. Seega on tegemist kahju hüvitamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 mõttes, kuna XXXX korteriomanik oleks saanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude esitada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt ERGO Insurance SE 23.05.2013 kirjast toimus veeavarii 16.12.2012 (tlk 8). Seega oleks esialgne võlausaldaja ehk XXXX korteriomanik saanud esitada kahju hüvitamise nõude kuni 16.12.2015, mis tähendab, et ka hagejal oli õigus kuni nimetatud kuupäevani nõude esitamiseks.
14.Nähtuvalt Pärnu Maakohtu kohtumäärustest on hageja esitanud kostjate vastu 16.12.2015 maksekäsu kiirmenetluse avaldused (tlk 92-97). TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning TsÜS § 160 lg 2 p-st 3 tulenevalt on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega esitas hageja oma nõuded seaduses sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul.
15.Pärnu maakohus jättis hageja maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldused 30.12.2015, 04.01.2016 ja 06.01.2016 määrustega rahuldamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-19508 p-s 13 asunud seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisega vastava nõude osas aegumine peatub. Seega oli hageja nõude aegumistähtaeg peatunud lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist maksekäsu kiirmenetluste ajaks. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Käesoleval juhul lõppesid nõude aegumise peatumised vastavalt 01.03.2016, 05.03.2016 ja 07.03.2016, kuid hageja esitas oma nõude Harju Maakohtule 29.02.2016, seega enne, kui nõude aegumise peatumine lõppes ning lähtuvalt eeltoodust on hageja oma nõude esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning nõue ei ole aegunud. Seega analüüsib kohus hageja esitatud nõuet sisuliselt.
16.Kohus on eelnevalt juba tuvastanud, et antud juhul saab tekkinud nõude alus olla VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Antud juhul oli kahju kannataja XXXX korteriomanik, kelle korteriomand oli kindlustatud ning kellele hüvitas tekkinud kahju Ergo Insurance SE summas 12 966,80 eurot (tlk 4-5, 7, 8). VÕS § 492 lg-st 1 tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
17.Võttes arvesse, et Ergo Insurance SE hüvitas XXXX korteriomanikule ehk kindlustusvõtjale XXXX korteriomandi omanike poolt põhjustatud kahju, läks kindlustusfirmale lähtuvalt VÕS § 492 lõikest 1 üle õigus nõuda AS-ilt XXXX ja kostjatelt kahju hüvitamist. Ergo Insurance SE pöörduski vastava nõudega AS XXXX ja kostjate poole (tlk 4-5). Hageja võttis omale kohustuse tasuda Ergo Insurance SE-le 5000 eurot (tlk 35) ning Ergo Insurance SE loovutas 02.11.2015 hagejale tagasinõude XXXX kaasomanike vastu suuruses 12 966,80 eurot (tlk 36-38).
18.VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Antud juhul on hageja tulenevalt 02.11.2015 nõude loovutamise kokkuleppest asunud Ergo Insurance SE asemele ning hagejal on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt kahju hüvitamist summas 12 966,80 eurot.
19.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et AS XXXX ja kostjate kui XXXX Tallinn korteriomandi kaasomanike näol on tegemist solidaarvõlgnikega. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et antud juhul on lähtuvalt kohustuse olemusest põhjendatud jagada solidaarvõlgnike kohustus lähtuvalt neile kuuluvast kaasomandi osast. Antud juhul oli kostjale I kuuluv kaasomandiosa suurus 22/100, kostjale II kuuluv kaasomandiosa suurus 33/100 ja kostjale III kuuluv kaasomandiosa suurus 11/100. AS-ile XXXX kuulus 34/100 mõttelist osa kaasomandist. Võttes arvesse, et kogu kohustuse suurus on 12 966,80, langes AS-ile XXXX 4408,71 eurot, kostjale I 2852,70 eurot, kostjale II 4279,04 eurot ja kostjale III 1426,35 eurot.
20.Kohus märgib, et kostja II on käesolevas asjas esitanud ka vastuväite, et korter nr 18 sai veekahjustusi varem kui korteris nr 20 veeavarii toimus. Kohus on seisukohal, et kostja II vastuväide on põhjendamatu, kuna kostja II ei ole oma väite kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud. Asjaolu, et XXXX KÜ juhatuse koosoleku protokollis on nimetatud veeavarii kuupäevaks ekslikult 17.12, ei tähenda, et silmas ei oleks peetud kostjate korteris toimunud veeavariid, mis XXXX korteriomandile kahju põhjustas. Samuti ei ole kostjad toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et XXXX korterile tekkinud kahjustused ei olnud põhjustatud XXXX korteris toimunud veeavariist.
21.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et esitatud hagi tuleb rahuldada ning kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 2852,70 eurot, kostjalt II 4279,04 eurot ja kostjalt III 1426,35 eurot.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind kostja I osas 2852,70 eurot, kostja II osas 4279,04 eurot, kostja III osas 1426,35 eurot. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.
24.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1532,95 eurot ja riigilõivu summas 500 eurot, kokku 2032,95 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
25.Hageja on kohtumenetluses tasunud riigilõivu haginõudelt 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine 500 euro ulatuses on tõendamist leidnud (tlk 44) ja see kuulub kostjatelt võrdsetes osades väljamõistmisele.
26.Samuti taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist. Kohus märgib, et nähtuvalt Pärnu maakohtu 04.01.2016, 06.01.2016 ja 30.12.2015 määrustest on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldused jäetud rahuldamata TsMS § 481 lg 11 ja § 483 lg 2 p 1 alusel, kuna maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata lepinguvälistele nõuetele. TsMS § 150 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. Kohus märgib, et tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus pöörduda riigilõivu tagastamise taotlusega Pärnu maakohtu poole ning puudub alus vastava riigilõivu väljamõistmiseks kostjatelt.
27.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud dokumentidega tutvumiseks, konsultatsioonideks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 3 tundi ja 15 minutit. Kohus leiab, et arvestades esitatud hagiavalduse mahtu (tlk 2-3) ja sellele lisatud dokumente on põhjendatud ajaline maht kokku 2 tundi, samuti loeb kohus põhjendatud ajaliseks mahuks ühe tunni 07.07.2016 dokumendi koostamiseks ja ettevalmistuse kohtuistungiks 45 minutit. Kohus ei loe põhjendatud menetluskuludeks läbirääkimisi kindlustusega, kuna tegemist ei ole käesoleva menetluse mõttes vajalike menetluskuludega. Kokku loeb kohus hageja esindaja toimingud põhjendatuks mahus 3 tundi ja 45 minutit. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
28.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 3,75 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 140 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 630 eurot.
29.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 1130 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 630 eurot ja riigilõivust 500 eurot. Võttes arvesse, et kostjatel tuleb menetluskulud hüvitada võrdsetes osades, peab iga kostja hagejale tasuma 376,67 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja