lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-265/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-265/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2262
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1, 2Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 65Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korralASkE § 13 lg 1ASkE § 26 lg 5ASkE § 36 lg 2HKMS § 116 lg 5Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamineRVastS § 7 lg 4Vastutuse alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-265/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.05.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-19-1282/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.12.20193-16-231/54Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.02.20193-18-760/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine

3-17-265 22. mai 2017 Janar Jäätma V.S. kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja V.S. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja 300 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamise eest Valga arestimajas ajavahemikel 21. märts-22. aprill 2014, 2. oktoober-17. november 2015, 21. jaanuar-28. jaanuar 2016, 15. september-3. november 2016. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. juuni (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
VangS § 45Kinnipeetava kamber
VangS § 93Eelvangistuse kandmine
HKMS § 184
HKMS § 182
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) mittevaralise kahju eest hüvitist 10 000 eurot. Kaebaja väidab, et ta viibis Valga

3-17-265 arestimajas ebainimlikes tingimustes perioodidel 21. märts–22. aprill 2014, 2. oktoober–17. november 2015, 21. jaanuar–28. jaanuar 2016, 15. september-3. november 2016. Kaebaja põhjendab enda väiteid järgmiselt: 1) rikuti kaebaja inimväärikust ja tema tervist; 2) kambrites puudus loomulik valgus. Värskes õhus ei saanud jalutada. Jalutusruum oli kambris, mis oli suitsuhaisune, avatud oli aken. Jalutamiseks oli ruumi ca 1,5 m2. Kambris puudub 2,5 m2 ühe inimese kohta. Magama peab WC kõrval. Avatud WC probleem on eeskätt kambris nr 3, probleemiks pole mitte niivõrd eraldamatus, vaid üldine hügieen (puudub linna kanalisatsioon, halb hais). Kambris puudub laud ja tool. Kambris nr 3 puudub WC ees eraldusmüür, mis tähendab, et korrapidajale on kontrollkäigu ajal kõik näha; 3) peamine konflikt tekkis perioodil 15. september–3. november 2016, kuna siis ei lubatud pakiga saata kohvi ega teed; 4) kaebaja töövõimetus on 80%, seoses psüühikaga; 5) kaebajale ei võimaldatud päevaseid rohtusid. Rohtude mittevõimaldamist ei seosta kaebaja terviseprobleemidega, vaid terviseprobleemid on tekkinud tingimusi kogumis arvestades; 6) ebarahuldava tervise põhjused ei ole tavaliselt kitsalt meditsiinilised, vaid sotsiaalmajanduslikud (ebarahuldavad elamistingimused). Tervise kahju on nõutavast summast 50%.

2.PPA palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA põhjendab enda väiteid järgmiselt: 1) PPA ei nõustu kaebaja väitega, et kambris puudus loomulik valgus. Kaebaja viibis kambris nr 3, milles puudus aken, 11. oktoobrist 2016–3. novembrini 2016. Kambrites nr 5, 8 ja 9 on klaasblokkidest aknad. Kõikides kambrites on piisava tugevusega kunstlik valgustus; 2) kaebajale oli värskes õhus viibimine tagatud. Valga arestimajas puudub jalutushoov, mistõttu saavad isikud viibida jalutuskambris (tegemist on kambriga, mille aknad on eemaldatud). RKHKo 3-3-1-55-16 p 19 valguses on Valga arestimaja jalutuskamber pigem siseruum, kus värskes õhus viibimise õigus on tagatud üksnes osaliselt; 3) kaebajale on nõutav põrandapind tagatud. Kaebaja viibis kambris nr 3 alates 11. oktoobrist kuni 3. novembrini 2016, mille põrandapind ilma WC-ta oli 5,2 m2. Kaebaja viibis kambris nr 5 alates 21. märtsist kuni 1. aprillini 2014, mille põrandapind ilma WC-ta oli 6,2 m2. Kaebaja viibis kambris nr 5 alates 1. aprillist kuni 22. jaanuarini 2014 [mõeldud on 22. aprilli 2014], mille põrandapind ilma WC-ta oli 3,1 m2. Kaebaja viibis kambris nr 5 alates 15. septembrist kuni 22. septembrini 2016, mille põrandapind ilma WC-ta oli 3,1 m2. Kaebaja viibis kambris nr 5 alates 22. septembrist kuni 11. oktoobrini 2016, mille põrandapind ilma WC-ta oli 6,2 m2. Kaebaja viibis kambris nr 8 alates 2. oktoobrist kuni 17. novembrini 2015, mille põrandapind ilma WC-ta oli 8 m2. Kaebaja viibis kambris nr 9 alates 21. jaanuarist kuni 28. jaanuarini 2016, mille põrandapind ilma WC-ta oli 6,1 m2. Kambri nr 3 suurus on 11,4 m2, milles kaebaja viibis koos teise kinni peetavaga. Kambri nr 5 suurus on 7,2 m2, milles kaebaja viibis osaliselt üksi ja osaliselt koos teise kinni peetavaga. Kambri nr 8 suurus on 6,5 m2, milles kaebaja viibis üksi. Kambri nr 9 suurus on 7,1 m2, milles kaebaja viibis üksi; 4) julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole võimalik WC-d kambrist täielikult eraldada. Kaebaja privaatsust ei ole rikutud rohkem, kui vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 4 ja § 156 lg 2 ette näevad; 5) siseministri 27. septembri 2011. a määrus nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (ASkE) § 36 lg 2 p 9 ei võimalda vahistatule pakiga teed ja kohvi saata; 6) kehtiva õiguse kohaselt ei pea arestikambris olema lauda ega tooli; 7) kaebusest ei nähtu, milliseid ravimeid tuli kaebajal võtta. Samuti ei selgu, milles seisneb kaebaja tervise kahjustamine.

KOHTU SEISUKOHT

3-17-265

3.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju eest hüvitist 10 000 eurot, kuna ta pidi viibima Valga arestimajas ebainiväärsetes tingimustes ning seeläbi põhjustati talle väidetavalt ka tervisekahju.
4.Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda, kui avaliku-võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes süüliselt rikkunud mh isiku väärikust või kahjustanud tema tervist ning mittevaralist kahju ei olnud võimalik nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega vältida ega kõrvaldada (riigivastutuse seadus (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1).
5.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja viibis vahistatuna Valga arestimajas avalikõiguslikus suhte raames.
6.Vaidlus on eeskätt selle üle, kas Valga arestimaja tingimused alandasid kaebaja inimväärikust ja põhjustasid talle tervisekahju RVastS § 9 lg 1 mõttes. Inimväärikuse kontekstis on eeskätt küsimus selle üle, kas kambri tingimused põhjustasid kaebajale ülemääraseid (s.o intensiivseid) kannatusi ja alandusi. Tervisekahju puhul on küsimus eeskätt selle väite tõendamises ja põhjusliku seose olemasolus.
7.Kaebaja väidab kokkuvõtlikult, et inimväärikuse rikkumise ja tervisekahju tõid kaasa järgmised asjaolud kogumis: 1) kambris ei olnud pinda 2,5 m2; 2) ta ei saanud jalutada värskes õhus; 3) kambris puudus loomulik valgus; 4) kambrites puudus laud ja tool; 5) WC oli ebahügieeniline ja kambris nr 3 võisid korrapidajad kaebajat WC-s näha; 6) kaebajale oli keelatud teed ja kohvi saata.
8.Kohus jagab PPA seisukohta, et kaebaja inimväärikust ei ole rikutud seeläbi, et nõutav põrandapind oleks olnud kas 2,5 m2 või alla selle. PPA väidete kohaselt viibis kaebaja kambrites nr-d 3, 5, 8 ja 9, mille põrandapind kaebaja kohta ilma WC aluseta pinnata oli 3,1–6,2 m2 (vt käesoleva otsuse p 2 alap 3). Seega ei ole põrandapind langenud alla 3 m2. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ajal, mil kaebaja viibis tingimustes, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli rohkem kui 3 m2, tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK art 3 nõuetele vastavust hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega, nagu võimalus viibida värskes õhus, loomulik valgus, õhk ja ventilatsioon kambris, kambri temperatuur, privaatne tualetikasutamise võimalus, kohased hügieenitingimused (RKHKm nr 3-3-1-98-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
9.Kohus jagab kaebaja seisukohta, et talle ei tagatud kõikidele nõuetele vastavat värskes õhus viibimise võimalust. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et PPA võimaldas kaebajal viibida nn jalutuskambris, millel olid avatavad aknad, ning kaebaja on seda võimalust vähemalt ühel korral kasutanud. Riigikohus on märkinud, et VangS § 651 lg 3 ja § 55 lg 2 kontekstis mõeldakse vabas või värskes õhus viibimise all viibimist väljaspool siseruume, avatud aknaga kamber seda nõuet ei taga (RKHKo nr 3-3-1-55-16, p 19). Kohtu hinnangul tuleb ka VangS § 93, mille kohaselt võimaldatakse vahistatul tema soovil vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus, sisustada Riigikohtu eelpool mainitud seisukoha valguses, s.t, et nõuetekohane väljas viibimine eeldab enamat kui kambrit, mille aknad on avatud. Seega ei ole PPA kaebajale taganud nõuetekohaseid tingimusi värskes õhus viibimiseks. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta pole soovinud nn jalutuskambris iga päev viibida. Kui kaebajale oleks tagatud kõikidele nõuetele vastav värskes õhus viibimise võimalus, oleks isik võinud seda võimalust rohkem kasutada.
10.VangS § 45 lg-st 1 ja § 90 lg-s 4 järeldub, et arestimajas peab loomuliku valguse tagamiseks olema kambris aken (vt Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2014. a otsus asjas nr

3-17-265 3-14-50642, p 27). Kohtu hinnangul ei ole vaidlust asjaolu üle, et Valga arestimaja kambris nr 3 puudub aken (vt eelpool viidatud Tartu Halduskohtu otsust, p 27). Seetõttu viibis kaebaja kambris, mis ei vastanud õigusest tulenevatele nõuetele (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

16.augusti 2016. a otsus asjas nr 3-15-1135, p-d 20–21). Kaebaja viibis kambris nr 3
11.oktoobrist–3. novembrini 2016, s.o 24 päeva (vt käesoleva otsus p 2 alap 3).
11.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kambrites puudus tool ja laud. Samas on kohus seisukohal, et laua ja tooli puudumine ei ole õigusvastane ega kaebaja õigusi muud moodi ülemääraselt piirav. ASkE § 13 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt ei ole tool ega laud kohustuslik kambri sisustuselement, vaid need on kambris võimaluse korral. Nende puudumine ei ole sellise intensiivsusega, mis annaks aluse jaatada inimväärikuse rikkumist.
12.Kaebaja väidetest võib järeldada, et teda häiris WC-d puudutav üldine hügieeni (s.t hais, voodi paiknemine WC suhtes, Valga linna kanalisatsioonivõrku ühendamise küsimus). Ühtlasi asjaolu, et kambris nr 3 ei olnud WC eraldatud, mistõttu võis valvur teda näha. Sündmuste toimumise ajal kehtinud õigus ei sätestanud nõudeid, millistele olme- ja hügieeninõuetele peab arestimaja WC vastama. Õiguskantsleri 15. oktoobri 2009. a ja 1. märtsi 2011. a Valga arestimaja kontrollkäigu aruande p-s 4.3 ja p-s 4.2 märgitakse, et Valga arestimaja on amortiseerunud ning olmetingimused on puudulikud. Seejuures ei ole õiguskantsler oma aruandes toonud esile WC olme- ja hügieeninõuete probleemi. Samuti ei nähtu varasemast kohtupraktikast, et WC-st tingitud olme- ja hügieeninõuded oleksid olnud sellisel tasemel, mis oleksid annaksid aluse jaatada inimväärikuse rikkumist (vt asjad nr 3-15-1135; 3-14-50642). Kuigi kohus peab usutavaks, et Valga arestimaja WC olme- ja hügieeninõuetega võis samuti esineda probleeme, on otsuse tegemise hetkel raske tuvastada, et need ebamugavused oleksid olnud sellised, mis tooks iseenesest kaasa inimväärikuse rikkumise. Kuna kaebuse kohaselt nägi kaebaja kõige probleemsemana kambrit nr 3, viibis ta selles alla kuu (vt käesoleva otsuse p 2 alap 3). Kaebaja väidab, et teda häiris see, et kambris nr 3 oli korrapidajal võimalik näha, kui ta on WC. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et korrapidaja oleks teda näinud, kui ta WC-d kasutas. Ainuüksi asjaolu, et korrapidaja võis kaebajat näha, ei ole piisav jaatamaks inimväärikuse rikkumist (vt eelpool viidatud Tartu Halduskohtu otsust, p 29). WC eraldamata jätmisest teisi ebamugavusi kaebaja ei väida.
13.Kaebaja leiab, et tema õigusi rikuti ka seeläbi, et talle ei võimaldatud kambrisse nr 3 postiga saata teed ega kohvi. Kohus jagab PPA seisukohta, et ASkE § 36 lg 2 loetelus ei ole sätestatud, et vahistatule võiks pakiga saata teed ja kohvi. Isegi, kui ASkE § 36 lg-s 2 sätestatud loetelu peaks mingil põhjusel olema põhiseadusvastane, ei oleks kohtu hinnangul teest ja kohvist ilmajäämine sellise intensiivsusega, mis annaks aluse jaatada inimväärikuse rikkumist. PPA-l oli kohustus korraldada vahistatud toitlustamine (ASkE § 26 lg 5) ning selle nõude täitmata jätmist kaebaja ei väida. Kaebaja viibis kambris nr 3 24 päeva (vt käesoleva otsuse p 10).
14.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Valga arestimajas rikuti kaebaja inimväärikust, kuna talle ei tagatud kõigile nõuetele vastavat värskes õhus viibimist ja ta pidi viibima kambris nr 3, millel puudus aken. Kaebajalt võeti loomuliku valguse ja värskes õhus viibimise võimalus pika perioodi jooksul. Kaebaja viibis kambris nr 3 24 päeva ning värskes õhus viibimise võimalus puudus Valga arestimajas viibitud kogu perioodi jooksul (s.o 138 päeval (vt käesoleva otsuse p 1)).

3-17-265

15.Kohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse jaatada kaebaja tervise kahjustamist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja on kohtule esitanud tõendi (tl 14), millest nähtub, et tema töövõimetus on 80%. Kaebaja ei väida, et tema töövõimetus oleks põhjustatud Valga arestimaja tingimustest. Kaebaja väidab, et talle ei võimaldatud ravimeid. Seejuures ei väida kaebaja, et ravimite võtmata jätmise tõttu oleks tema tervis halvenenud. Ühtlasi ei selgu, milliseid ravimeid oli kaebajal vajalik võtta ega ka seda, kas ravimeid ei võimaldanud PPA. Kuna kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud ega põhjendanud enda tervise kahjustamist, on kohtul raske kaebaja üldist tervise kahjustamise väidet hinnata. Kohus on andnud kaebajale võimaluse enda väiteid selgitada ja tõendada (tl-d 3 ja 10).
16.PPA ei heida oma vastuses kaebajale ette nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Kohtu hinnangul oleks seda ka raske teha, kuna suure tõenäosusega ei oleks see vältinud ega kõrvaldanud neid tingimusi, milles kaebaja pidi viibima (vt õiguskantsleri korduvaid kontrollkäike ja nendes tehtud ettepanekuid 2009 ja 2011. a). Kuna arestimaja nõuetekohaste tingimuste loomine on riigi võimuses, puudub kohtul alus kahelda ka avaliku võimu kandja süüs.
17.Kuna mittevaralise kahju tekitamisel ei ole hüvitise suurust võimalik konkreetselt kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseadus § 127 lg 6). Mittevaralise kahju tekitamise eest väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel teeb kohus individuaalse otsuse, mis tagab õiglase hüvitise, arvestades seejuures RVastS § 9 lg-t 2 ja § 13 (RKHKo nr 3-3-1-78-11, p 15). Kohus võtab eeskätt arvesse perioodi, millal kaebaja pidi viibima inimväärikust rikkuvates tingimustes, kuna sellest sõltub kaebaja õiguste rikkumise raskus (RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 p 3). Kaebaja viibis Valga arestimajas kokku 138 päeva ning sellest kambris nr 3 24 päeva. Seejuures viibis kaebaja Valga arestimajas järjestikku 33 päeva (21. märts–22. aprill 2014), 47 päeva (2. oktoober–17. november 2015), 8 päeva (21. jaanuar-28. jaanuar 2016) ning 50 päeva (15. september–3. oktoober 2016). Eelpool nimetatud perioodide vahel kaebaja Valga arestimajas ei viibinud. Valga arestimajas viibitud perioodide pikkus ja asjaolu, et need perioodid on katkendlikud, vähendavad rikkumise raskust. Kohtu hinnangul tuleb kaebajale seetõttu hüvitada Valga arestimajas väärikuse alandamisega tekitatud kahju 300 euro ulatuses. Sarnastes asjades on jäänud hüvitis samasse suurusjärku (vt eelpool viitatud Tartu Halduskohtu otsus).
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja mõistab PPA-lt kaebajale välja mittevaralise kahju eest hüvitise 300 eurot. Pooled ei ole menetluskulude dokumente esitanud ega menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja