lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-936/14

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-936/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 132 lg 4, 5, 6Sundtäitmise aegumistähtaegTsÜS § 159 lg 1Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisegaHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 131 lg 1Kirjaliku menetluse eeldusedHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 51Avalduse esitamise aegTsÜS § 157 lg 1Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-12307/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 16. mai 2017, Tartu 3-16-936

Haldusasi

M.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. märtsi 2016. a korralduse nr 9-1/0681 ja 29. aprilli 2016. a vaideotsuse nr 6-1/3312-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks lõpetada täitetoimingute rakendamine ja esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2016. a otsus M.V. apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant M.V. esindaja v.adv A. Noormets Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja K. Kask

RESOLUTSIOON

Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2016. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. juuni 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 30. septembri 2005. a maksuotsusega nr 12-5/335 kohustati M.V. t tasuma täiendavat tulumaksu 12 363,07 eurot.
2.28. märtsil 2006 esitas MTA kohtutäitur O. Sirotinile täitmisavalduse maksuotsusega tuvastatud maksuvõla sissenõudmiseks M.V. . Maksuvõla sissenõudmise alustatud täitemenetlus ei ole käesoleva ajani tulemust andnud. 21. märtsi 2016 seisuga oli kaebajal tulumaksu võlg 12 363,07 eurot ja intress 23 032,40 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.08.20263-26-2631/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.08.20263-26-2632/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-1993/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-2163/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.08.20263-26-1065/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-365/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
21. märtsi 2016. a korraldusega nr 9-1/0681 kohustas MTA kaebajat hiljemalt 14. aprillil 2016 andma kirjalikku teavet ja esitama dokumente, et selgitada maksuvõla tasumise võimalusi.
4.29. aprilli 2016. a vaideotsusega nr 6-1/3312-2 jättis MTA rahuldamata M.V.
21.märtsi 2016. a korralduse nr 9-1/0681 kehtetuks tunnistamiseks.

vaide

5.13. mail 2016. a esitas M.V. Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 21. märtsi 2016. a korralduse nr 9-1/0681 ja 29. aprilli 2016. a vaideotsuse nr 6-1/3312-2 tühistamiseks, samuti MTA kohustamiseks lõpetada täitetoimingute rakendamine ja esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt on korraldus antud õigusliku aluseta, kuna see baseerub maksuotsusele mille täitmine aegus juba 1. jaanuaril 2012. Kuivõrd maksuhaldur esitas täitmisavalduse maksuotsuse sundtäitmiseks 28. märtsil 2006, katkes sel ajahetkel maksuotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg ja aegumine algas seejärel uuesti algusest peale. Maksuotsuse sundtäitmise uut aegumistähtaega hakati arvestama 1. jaanuarist 2007, millest lähtuvalt lõppes maksuotsuse viieaastane aegumistähtaeg
1.jaanuaril 2012.
6.MTA vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kaebaja maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud, sest maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 5 p 1 ja lg 6 kohaselt maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb kogu täitemenetluse ajaks. Seega ei ole lõppenud ka kaebaja maksukohustus ega sellega seotud kõrvalkohustused.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7.Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
8.Vastavalt MKS § 132 lg-le 2 maksuotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132 lg 5 p 1 näeb ette, et sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Sama paragrahvi kuuenda lõike kohaselt hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab lõikes viis nimetatud aluse äralangemist ehk antud juhul täitemenetluse lõpetamist. Antud juhul ei ole täitemenetlus kaebaja suhtes lõppenud, mis tähendab, et aegumise katkemise alus ei ole ära langenud ja aegumine on jätkuvalt katkenud. Kuna kaebaja maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud, ei ole lõppenud ka kaebaja maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused, mistõttu puudub alus vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse tühistamiseks ning MTA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9.M.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
10.Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et talle maksuotsusega määratud maksukohustuse sundtäitmine on aegunud, mistõttu ei ole MTA õigustatud nõudma kaebajalt andmeid maksukohustuste täitmise võimaluse hindamiseks. Halduskohus jätnud tähelepanuta MKS § 132 lg 5 punktis 1 sätestatu. Nimelt ei ole vastavas punktis öeldud, et aegumise katkemise äralangemise aluseks tuleb lugeda täitemenetluse lõpetamist. Kui lähtuda konkreetselt normis sätestatust, siis tuleks järeldada, et aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab lõikes viis nimetatud aluse äralangemist ehk antud juhul kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamist.
11.Halduskohus ei käsitlenud otsuse tegemisel kaebaja poolt välja toodud TsÜS § 159 lg 1 kohaldamist. TsÜS § 159 lg 1sätestab, et täitetoimingu puhul aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.
12.Kaebaja poolt 4. oktoobril 2016 esitatud menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt. Antud asjas puudub sisuline põhjendus, miks ei tohiks kaebaja poolt üheksa päeva enne kohtuotsuse tegemist esitatud menetluskulude nimekirja nõuetekohaseks lugeda.
13.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles MTA apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Vastustaja hinnangul on halduskohtu seisukoht aegumise katkemise kohta kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga ning kohus ei ole eksinud normi kohaldamisel.
15.Vastustaja ei nõustu apellandiga, et kohtuistungil oleks olnud asjaolude väljaselgitamine tulemuslikum. Apellant väidab, et soovis kohtuistungi korraldamist just seetõttu, et saaks oma seisukohti kohtule selgesõnaliselt esitleda. Halduskohus täiesti põhjendatult otsustanud asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
12.oktoobri 2016. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Asjas ei ole vaidlust, et maksuotsusega tuvastatud kaebaja maksuvõla sundtäitmise aegumine katkes kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega 28. aprillil 2006. Menetlusosalised on apellatsioonimenetluses jätkuvalt eri meelt selles, kas täitmisavalduse alusel toimuva täitemenetluse tõttu on aegumine jätkuvalt katkenud või algas katkenud aegumistähtaja kulgemine uuesti
1.jaanuaril 2007.
18.Aegumise katkemise ja katkenud aegumistähtaja uuesti kulgema hakkamise määratlemisel tuleb lähtuda vastava sündmuse ajal kehtinud õigusest. 2006. aastal kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsioonis (MKS v.r) nägi § 132 lg 4 p 4 ette, et maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral ning uue aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuigi halduskohus ei ole asja lahendamisel tuginenud MKS v.r sätetele, vaid MKS kehtiva redaktsiooni analoogilistele normidele, on halduskohus lõppastmes siiski põhjendatult leidnud, et täitmisavalduse esitamine M.V. maksuvõla sissenõudmiseks tingis maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise, kuid samaaegselt ei toonud kaasa aegumistähtaja uuesti kulgema hakkamist
1.jaanuarist 2007. Kuna MKS v.r § 132 lg 4 p 4 kohaselt on aegumise katkemise aluseks täitemenetluse alustamine, siis vastavalt saab aluse äralangemiseks pidada täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse alustamise pidamine aegumise katkemise aluse äralangemiseks (MKS v.r § 132 lg 5) oleks ilmses vastuolus MKS § 132 lg 4 p-ga 4 arvestades täitemenetluse olemust. Sisuliselt on sama seisukohta väljendanud Riigikohus vastustaja ja halduskohtu viidatud lahendis asjas nr 3-3-1-11-06 (p 11), leides, et aegumise katkemise aluse äralangemisena tuleb mõista näiteks täitemenetluse lõpetamist. Ebaselge ja seaduslikkuse põhimõttega vastuolus oleks kaebaja pakutud käsitlus, et mõnel juhul võib siiski ka täitemenetluse alustamine kaasa tuua aegumistähtaja uuesti kulgema hakkamise. Kaebaja ei ole siinjuures nimetanud millise kriteeriumi alusel käesoleval juhul tuleb lugeda temalt maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamist ühtlasi aegumise katkemise aluse äralangemiseks. Seetõttu on põhjendatud lugeda, et M.V. maksuvõla sissenõudmise aegumine on täitemenetluse ajaks katkenud ning tähtaja kulgemine algab uuesti täitemenetluse lõpetamise järel.
19.Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vastupidist järeldada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §159 lg-le 1 tuginedes. Viidatud säte näeb ette, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega ei sõltu eraõigusliku nõude aegumine täitemenetlusest ega selle lõppemisest, vaid katkenud aegumistähtaeg hakkab täitmisvalduse esitamisest kohe uuesti kulgema. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted (§ 1), siis ei ole TsÜS § 159 lg 1 vahetult kohaldatav avalik-õigusliku maksukohustuse aegumise üle otsustamisel. Isegi, kui see nii oleks, tuleks maksukorralduse seaduse vastavaid sätteid pidada eriregulatsiooniks TsÜS üldregulatsiooni suhtes, mistõttu saaks siiski juhinduda maksukorralduse seaduse normidest, mitte TsÜS § 159 lg-st 1.

Küll annab TsÜS § 159 lg 1 võimaluse võrdluseks MKS v.r § 134 lg 4 p-ga 4 ja lg-ga 5. Nende sätete võrdlemise nähtub, et olukorras, kus seadusandja on soovinud siduda aegumise katkenud tähtaja uue kulgema hakkamise täitmisavalduse esitamise, mitte muu tingimuse sabumisega, on see selgesõnaliselt õigusnormis ka sätestatud. Seega viitab TsÜS § 159 lg 1 ja MKS v.r § 132 lg 4 p 4 ja lg 5 võrdlemine sellele, et seadusandja ei ole soovinud siduda maksukohustuse uue aegumistähtaja kulgema hakkamist maksukohustuse sundtäitmiseks täitmisavalduse esitamisega.

20.Ringkonnakohus möönab, et maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemine maksuvõla sissenõudmiseks alustatud täitemenetluse ajaks võib kaasa tuua maksukohustuse kehtivuse pika aja jooksul ning maksukohustuslasele ei ole kohustuse lõppemine seetõttu prognoositav. Kaebaja õiguste piiramine selliselt on õigustatud avaliku huviga maksude laekumise tagamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu kaebaja väidetest ega asjas kogutud tõenditest, et pikaajaliselt toimunud sundtäitmine oleks olnud kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Ka ei ole M.V. viidanud toimingutele, mida maksuhaldur või täitur saanuks teha, et saavutada maksukohustuse täitmine. Kuna maksuvõla tasumine on eelkõige kaebaja enda kohustus, siis on vähemalt kaheldav, kas kaebaja saabki maksuhaldurile ette heita maksuvõla ebaefektiivset sissenõudmist olukorras, kus ta ise ei ole võtnud samme maksuvõla tasumiseks. Teisalt viitab ringkonnakohus sellele, et kehtiv õigus näeb kaebajale ette võimaluse tunnistada enda maksejõuetust, taotledes enda pankroti väljakuulutamist ning selle järel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kaudu saavutada muu hulgas ka maksukohustuse lõppemine. Kui kaebajal püsivalt puuduvad vahendid maksukohustuse täitmiseks saab ta sellisel viisil ise vältida maksukohustuse püsimist määramata tähtaja jooksul. Vastavalt vähendab see maksukohustuse aegumise määramata ajaks katkemise regulatsiooni mõju tema õigustele. Võrdluses eraõigusliku aegumisregulatsiooniga ei ole samuti käesoleval juhul põhjust isiku õiguste ebaproportsionaalset riivet jaatada. Kuigi eraõigusliku täitedokumendi täitmiseks esitamine toob kaasa uue aegumistähtaja kohese kulgema hakkamise, on eraõigusliku nõude aegumistähtaeg ise oluliselt pikem. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega vaidlustatud korralduse andmise ajal ei oleks nõue kaebaja vastu aegunud ka eraõigusliku regulatsiooni kohaselt.
21.Kaebaja argumentatsioon tugineb MKS kehtivale redaktsioonile, mille § 132 lg 5 p 1 näeb ette, et sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Sätte sõnastus erineb MKS v.r § 132 lg 4 p 4 sõnastusest, sidudes aegumise katkemise sõltuvusse täitmisavalduse esitamisest, mitte täitemenetluse algatamisest. Kuid MKS § 132 lg 6 sõnastus on identne MKS v.r § 132 lg 5 sõnastusega, mistõttu peab ringkonnakohus eespool toodud seisukohti MKS v.r § 132 lg 4 p 4 ja lg 5 sätte tõlgendamisel asjakohaseks ka MKS kehtiva redaktsiooni kohaldamisel. Sätte süstemaatilisel tõlgendamisel seetõttu endiselt ei saa jaatada uue aegumistähtaja kulgema hakkamist täitmisavalduse esitamisest. Sellist seisukohta toetab maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 414 SE, vastu võetud 22. mail 2013) seletuskiri, milles MKS § 132 lg 4 p 4 muutmist põhjendatakse sooviga välistada aegumistähtaja katkemine maksuhalduri iga täitetoimingu tegemisel ning siduda aegumise katkemine üksnes kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega. Samas ei ilmne seletuskirjast, et muudatus oli kavandatud muutma senist praktikat uue aegumistähtaja kulgema hakkamise kohta. Seega ei ole 1. jaanuaril 2014 jõustunud MKS redaktsiooniga muudetud maksunõude aegumise katkemise regulatsiooni kaebaja jaoks oluliselt soodsamaks. Selle kohaldamine ei tooks kaasa kaebuse rahuldamist, mistõttu ning puudub vajadus hinnata, kas MKS § 132 lg 5 p 1 koostoimes MKS § 132 lg-ga 6 oleks kaebaja kasuks kohaldatavad tagasiulatuvalt.
22.Kaebaja ei ole väitnud kaevatava korralduse õigusvastasust muul põhjusel. Ka ringkonnakohtule ei ole sellise aluse esinemine äratuntav. Korralduse on andnud selleks pädev haldusorgan, see on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, kookõlas maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega ega koorma kaebajat ülemääraselt.
23.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega halduskohtule menetlusõiguse rikkumise kohta istungi korraldamata jätmisel. M.V. apellatsioonkaebus, samuti ringkonnakohtu otsuse põhjendused osutavad selgelt, et asjas on vaidlus üksnes õiguse kohaldamise, mitte faktiliste asjaolude üle. Selles olukorras oli halduskohus õigustatud hindama asjas istungi korraldamise vajalikkust ega olnud seotud kaebaja vastava taotlusega (HKMS § 131 lg 1 p 2). Teistsugust järeldust ei tingi ka kaebaja apellatsioonkaebuses esile toodud soov istungil rõhutada TsÜS § 159 lg 1 regulatsiooni asjakohasust kaebuse lahendamisel. Kaebaja väide on esitatud juba kaebuses ja kohus pidi sellega mittenõustumist lahendi tegemisel põhjendama sõltumata asja läbivaatamisest kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas ei ole TsÜS § 159 lg 1 tähelepanuta jätmine mõjutanud asja lahendamist, kuna tegemist ei ole asjasse puutuva normiga. Teiseks leidis ringkonnakohus eespool, et TsÜS § 159 lg 1 võrdlev tõlgendamine ei kinnita kaebaja seisukohta maksunõude aegumise katkemise ja uue aegumistähtaja kulgema hakkamise kohta. Seega ei too halduskohtu otsuse põhjendamispuudus kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamist.
24.Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga nagu ei oleks halduskohus andnud menetlusosalistele tähtaega kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 24. augusti 2016. a määrusega andis halduskohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kuigi määruses ei ole kuludokumente otsesõnu nimetatud, ei saanud kuludokumentide esitamise vajadus kaebajale arusaamatuks jääda, sest HKMS § 109 lg 1 ls 3 välistab menetluskulude väljamõistmise kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral ja halduskohus ei näinud ette muud tähtaega nende esitamiseks. Kui menetluses tekkis vajadus esitada täiendavaid seisukohti, oli võimalik taotleda täiendavalt tekkinud menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt peab menetlusosaline sel juhul põhistama hilinemiseks mõjuva põhjuse esitamist, samas ei ole kohtul alust jätta taotlus tähelepanuta ainuüksi selle hilinenult esitamise tõttu. Kuigi halduskohus on otsus märkinud, et tagastab kaebaja 4. oktoobril 2016 esitatud taotluse selle hilinenult esinemise tõttu, selgimata kas taotluse lahendamine oleks tinginud menetluse viibimist, ei too see käesoleval juhul kaasa otsuse muutmist menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Ainuüksi kaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei saanu halduskohus kaebaja kasuks menetluskulusid välja mõista (HKMS § 108 lg 1), mistõttu ei mõjutanud taotluse tagastamine menetluskulude jaotust ega väljamõistmist.
25.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 21. märtsi 2016. a korraldus nr 9-1/0681 ja 29. aprilli 2016. a vaideotsus nr 6 1/3312-2 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
26.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2016 otsus muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt

Einar Vene allkirjastatud digitaalselt

Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20263-26-2391/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja