lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1888/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1888/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1684
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 67 lg 4Tähtaja algus ja lõppHKMS § 71Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1888/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KO HTUMÄ ÄRU S

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 09.05.2017, Tartu 3-16-1888 Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 215,15 eurot Tartu Halduskohtu 16.03.2017. a määrus Remo Ainsare määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Remo Ainsar

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.03.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas 20.06.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 1414p), milles nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 215,15 eurot.
2.Tartu Vangla rahuldas 19.08.2016. a vastusega nr 1-13/105-2 (tl 15-16p) määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt ning pidas põhjendatuks hüvitada varalise kahju summas 2,25 eurot. Mittevaralise kahju nõude jättis Tartu Vangla rahuldamata. Määruskaebuse esitaja sai eelnimetatud vastuse kätte 19.08.2016 (tl 16p).
3.Määruskaebuse esitaja esitas 20.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3p), milles palus Tartu Vanglalt välja mõista hüvitisena määruskaebuse esitajale kahel erineval korral piltide ja kirja äravõtmisega, lõhkumisega ning hävitamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju summas 215,15 eurot. Määruskaebuse esitaja taotles kaebuses kaebetähtaja ennistamist. Määruskaebuse esitaja põhjendas kaebuse esitamise menetlustähtaja ületamist sellega, et soovis kaebust anda ametnikele 18., 19. ja 20.09.2016, aga vangla ei võimaldanud ümbrikku. Seejärel esitas määruskaebuse esitaja kaebuse kasutatud ümbrikus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.Tartu Halduskohus võttis 08.02.2017. a määrusega (tl 18-19) kaebuse menetlusse ja kohustas Tartu Vanglat kaebusele vastama.
5.Tartu Vangla oli kaebusele esitatud vastuses (tl 25-26p) seisukohal, et määruskaebuse esitaja ületas menetlustähtaega mõjuva põhjuseta ning objektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud. Tartu Vangla selgitas, et määruskaebuse esitaja kirjavahetuse kaardilt nähtuvalt andis määruskaebuse esitaja 18.09.2016 ametnikele üle kaks kirja, millest ühe Tartu Halduskohtule. Selleks väljastati määruskaebuse esitajale vangla poolt ka ümbrik. 19.09.2016 andis määruskaebuse esitaja vanglateenistusele üle ühe kirja ja 20.09.2016 viis kirja, millest ühe Tartu Halduskohtule ja ühe Tartu Ringkonnakohtule. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole alust järeldada, et ametnikud oleksid kuidagi takistanud määruskaebuse esitajal kirjavahetust pidada või määruskaebuse esitaja kirju ei oleks vastu võetud. Tartu Vangla selgitas 29.09.2016. a vastuses nr 2-3/4318-2 määruskaebuse esitajale ümbrikute väljastamist. Vastuskirjast nähtuvalt kontrolliti määruskaebuse esitaja väljatoodud asjaolusid ning selgus, et 18.09.2016 oli määruskaebuse esitajal valvur Aleksander Šljupkinile väljastada vaid üks ametlik kiri ning vastavalt sellele võimaldas ametnik ka ümbriku. Seega asjaolude kontrollimisel ei tuvastatud, et määruskaebuse esitaja oleks soovinud 18.09.2016 ametnikule üle anda rohkem vangla kulul saadetavaid kirju. Registrist Tartu kohtumajale edastatud posti kohta nähtub, et 19.09.2016 anti kohtukordnikule üle ka teiste kinnipeetavate kirju nii halduskohtule kui ka ringkonnakohtule. Kuigi kinnipeetavad ei paiknenud määruskaebuse esitajaga samas osakonnas, oli siiski tegemist samas üksuses paiknenud isikutega. Vajaduse korral oleksid ametnikud saanud ümbrikke juurde küsida teisest (lähimast) valvepiirkonnast ning neid määruskaebuse esitajale väljastada. Kirjavahetusekaardilt nähtub, et määruskaebuse esitaja andis 18.09.2016 ametnikele üle kirja halduskohtule haldusasjas 3-16-1760. Määruskaebuse esitaja oleks saanud lisada haldusasja 3161888 kaebuse samasse ümbrikkuse teise haldusasja raames esitatud seisukohtadega. Menetlustähtaja ennistamiseks puuduks alus ka siis, kui määruskaebuse esitaja väited ümbrike puudumise kohta vastaksid tõele. Ajavahemikul 18.–20.09.2016 andis määruskaebuse esitaja iga päev ametnikele üle kirju tuttavatele. Kui määruskaebuse esitaja pidas oma õiguste rikkumist ning halduskohtusse kaebuse esitamist oluliseks, siis oli temal võimalik esitada kaebus tähtaegselt oma isiklikke vahendeid (ümbrikke) kasutades. Selliste võimaluste olemasolul ei saa pidada menetlustähtaja ületamist mõjuvaks põhjuseks ning objektiivseks takistuseks isegi juhul kui konkreetsel ajahetkel ei olnud vanglal määruskaebuse esitajale ümbrikku anda.
6.Tartu Halduskohus jättis 16.03.2017. a määrusega (tl 30-31) taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja sai Tartu Vangla otsuse nr 1-13/105-2 kätte 19.08.2016 ja esitas selle peale kaebuse halduskohtule 20.09.2016 ehk 1 päev hiljem riigivastutusseaduse § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast. Tuginedes määruskaebuse esitaja kirjavahetuse kaardi andmetele ajavahemikul 18.–20.09.2016, ei pidanud halduskohus usutavaks määruskaebuse esitaja väidet selle kohta, et enne 19.09.2016 puudusid määruskaebuse esitajal ümbrikud halduskohtule kaebuse saatmiseks. Isegi kui eeldada, et 18.09.2016 ja 19.09.2016 ei olnud määruskaebuse esitajal iga kirja postitamiseks mingil põhjusel piisavalt ümbrikke, oleks ta saanud esitada oma pöördumised halduskohtule ühes ümbrikus või valida, mis kirja välja saatmine oli 18.09.2016 ja 19.09.2016 seisuga prioriteetsem. Määruskaebuse esitaja ei teatanud kohtule mitte ühtegi põhjust, miks ta ei kasutanud vana ümbrikku kohtule kaebuse edastamiseks 18. või 19.09.2016. Halduskohus leidis, et asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Sellest tulenevalt jättis halduskohus taotluse rikutud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asja menetluse. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES
7.Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse (tl 35-35p, 40), milles palub Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ja ennistada kaebetähtaeg ja võtta kaebus menetlusse.

Määruskaebuse esitaja märgib, et tema arusaamise järgi ei saa ühel ja samal aadressil asuvatele kohtutele erinevaid kaebusi saata ühes ümbrikus. Määruskaebuse esitaja väidab, et nüüd ta järeldab sellest, et seda võib teha. Määruskaebuse esitaja väidab, et vangla ametnikud ütlesid, et neil ei ole rohkem ümbrikke ja nad otsivad. Kui määruskaebuse esitaja küsis veelkord ümbrikku ja ta sai eitava vastuse, andis määruskaebuse esitaja kaebuse vanas ümbrikus. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal on õigus kohtule saatmiseks saada ümbrik vanglalt ja kiri saata vangla kulul.

8.Tartu Vangla on määruskaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl 49-49p) seisukohal, et määruskaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja andis kaebuse vanglale üle 20.09.2016 ehk tähtaega ületades. Tartu Vangla 29.09.2016. a vastusest nr 2-3/4318-2 nähtub, et väljatoodud asjaolusid on kontrollitud. Vastuskirja kohaselt tuvastati, et 18.09.2016 oli määruskaebuse esitajal välja anda üks ametlik kiri Tartu Halduskohtule ning selle saatmiseks väljastati määruskaebuse esitajale ümbrik. 19.09.2016 (vastuses ekslikult kirjutatud 29.09.2016) ühtegi kirja määruskaebuse esitaja välja saata ei soovinud ning palus ametnikult vaid ajalehte. 20.09.2016 oli määruskaebuse esitajal kirjade kogumise ajal välja anda kolm kirja Tartu Vanglas paiknevatele kinnipeetavatele. Kirjad kohtule andis määruskaebuse esitaja välja 20.09.2016 õhtuse loenduse ajal. Viidatud vastuskirjale ning selles toodud asjaoludele tuginedes ei saa pidada määruskaebuse esitaja väiteid ümbrike ebapiisavuse kohta usutavateks. Määruskaebuse esitaja seisukoha usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, et määruskaebuse esitajaga samas eluosakonnas paiknev kinnipeetav kui ka samas valvepiirkonnas asuva teise eluosakonna kinnipeetavad on saanud kohtule kirju saata.
9.Tartu Ringkonnakohus palus Tartu Vanglal 27.04.2017 väljastada Tartu Vangla vastustes viidatud 29.09.2016. a vastuse nr 2-3/4318-2. Tartu Vangla väljastas ringkonnakohtule nimetatud vastuse määruskaebuse esitaja märgukirjaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.03.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Määruskaebuse esitaja sai Tartu Vangla 19.08.2016. a vastuse kätte 19.08.2016 ja seega hakkas kaebetähtaeg kulgema 20.08.2016. Kaebuse esitamise viimane päev oli 18.09.2016. Kuna 18.09.2016 oli pühapäev, möödus HKMS § 67 lg 4 kohaselt tähtaeg järgmisel tööpäeval ehk 19.09.2016. Kuna määruskaebuse esitaja andis kaebuse Tartu Vanglale üle 20.09.2016, on kaebus Tartu Halduskohtule esitatud tähtaega ületades.
12.Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKo 13.10.2009, 33165-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKHKm 24.01.2007, 32114806, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (RKHKm 16.01.2009, 33175-08, p 17).
13.Määruskaebuse esitaja väitis tähtaja ennistamise taotluses, et soovis anda kirja kaebusega 18., 19., 20.09., aga vangla ei võimaldanud ümbrikku (tl 3p). Tartu Vangla on 29.09.2016. a vastusest nr 23/4318-2 määruskaebuse esitajale nähtub, et Tartu Vangla kontrollis asjaolusid, mille tagajärjel selgus, et 18.09.2016 andis määruskaebuse esitaja üle ühe ametliku kirja Tartu Halduskohtule ning vastavalt sellele võimaldas ametnik

määruskaebuse esitajale ka ümbriku. Tartu Vangla vastustest nähtub ka, et 19.09.2016 ei soovinud määruskaebuse esitaja välja saata ühtegi kirja ja palus ainult ajalehte ning 20.09.2016 kirjade kogumise ajal oli määruskaebuse esitajal üle anda kolm erakirja ning õhtuse loenduse ajal kaks kirja kohtule. Eeltoodud kirjade saatmist tõendab kirjavahetuse register. Lisaks nähtub asja materjalidest, et määruskaebuse esitajaga samas eluosakonnas paiknev kinnipeetav ja samas valvepiirkonnas asuva teise eluosakonna kinnipeetavad on saanud saata kohtule kirju. Seega ei saa pidada usutavaks määruskaebuse esitaja väidet, et talle ei võimaldatud ümbrikku kaebuse saatmiseks.

14.Määruskaebuse esitaja väidab määruskaebuses, et ta ei olnud teadlik, et erinevaid kaebusi võib ühte ümbrikku pista. Tartu Halduskohus on märkinud, et määruskaebuse esitaja oleks saanud 18.09.2016 esitada pöördumised halduskohtule samas ümbrikus. Ringkonnakohus selgitab, et sellest ei saa teha järeldust, et ühel ja samal aadressil asuvatele erinevatele kohtutele mõeldud dokumente võib postitada ühes ümbrikus. Tartu Vangla on määruskaebuse esitajale 29.09.2016. a vastuses nr 2-3/4318-2 selgitanud, et kui kinnipeetaval on näiteks mitu kirja samale kohtule, võib ametnik pakkuda kõigi kirjade saatmist ühes suurema mõõtmega ümbrikus. Antud asjas esitatud kaebuse lisamist teises haldusasjas saadetud pöördumisega samasse ümbrikku ei oleks olnud vajalik isegi suurema mõõtmega ümbrikku, sest 18.09.2016 saatis määruskaebuse esitaja halduskohtule seisukohad kahel lehel ja käesolevas asjas on kaebus samuti kahel lehel. Ka ringkonnakohus on arvamusel, et isegi kui määruskaebuse esitaja oleks soovinud 18.09.2016 saata veel ühe kirja halduskohtule ja selleks rohkem ümbrikke vanglal ei olnud, oleks määruskaebuse esitaja saanud kaebuse halduskohtule saata samas ümbrikus koos teise pöördumisega, sest adressaadiks oli üks ja seesama kohus – Tartu Halduskohus.
15.Kuna määruskaebuse esitaja väidab, et temal on ka varasemad kokkupuuted ümbrikute mitteväljastamisega olemas (tl 3), jääb arusaamatuks määruskaebuse esitaja varasema kaebuse esitamise võimaluse mittekasutamine ja kaebuse esitamisega viivitamine. Kui aga määruskaebuse esitaja soovis kaebuse saatmise jätta siiski tähtaja viimasele päevale ehk 19.09.2016, ei ole ka selles osas tõendatud, et Tartu Vangla jättis määruskaebuse esitajale ümbriku väljastatama. Tartu Vangla vastustest kohtule ja Tartu Vangla 29.09.2016. a vastusest nr 2-3/4318-2 nähtub, et asjaolusid on kontrollitud ja määruskaebuse esitaja 19.09.2016 ühtegi kirja välja saata ei soovinud, vaid küsis üksnes ajalehte. Seega ei ole asjaolude kontrollimisel leidnud tuvastamist, et määruskaebuse esitaja oleks 19.09.2016 soovinud kohtule kirja saata.
16.Lähtuvalt eelnevast ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul sellist mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud määruskaebuse esitajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitada ning seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.03.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja