U. M kaebus Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korralduse nr 30 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – U. M, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas; esindajad Vastustaja – Mustjala vald, esindaja K. K; Kolmas isik – osaühing Adepte, esindaja advokaat Edgar-Kaj Velbri
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Mõista U. Mlt kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Adepte kasuks välja menetluskulu summas 1260 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.04.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korraldusega nr 30 „Projekteerimistingimuste määramine“ määrati Pahapilli külas asuva Varese sadama ehitiste rekonstrueerimise ehitusprojektide koostamise projekteerimistingimused (tl 16-17).
U. M esitas 04.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korralduse nr 30 tühistamiseks koos sellega kaasneva taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 3132). Eelnimetatud määrust ei vaidlustatud.
4.Tallinna Halduskohtu 12.04.2016 määrusega jäeti kaebus käiguta, et kaebaja saaks esitada oma täiendava seisukoha valla poolt esialgse õiguskaitse taotlusele vastamise raames tõstatatud ning kaebeõiguse puudumisega seonduvate küsimuste osas. Samuti oli vaja täpsustada kaebuse eesmärki.
5.U. M esitas oma täiendavad seisukohad 28.04.2016 ja 03.05.2016, teatades, et on Varese sadama kõrval asuva maaüksuse tagastamise õigustatud subjektiks ja et see maaüksus on kantud 26.04.2016 kinnistusraamatusse, kusjuures ühe kaasomanikuna on sisse kantud ka kaebaja. Seega ei saa olla vaidlust ega küsimust kaebaja puutumuse osas Türnpuu maaüksusega ning Varese sadamaga, kuivõrd on ilmne, et kaebaja näol on tegemist Varese sadama vahetu naabriga.
6.Tallinna Halduskohtu 31.08.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 46). Mustjala vald ja kolmas isik osaühing Adepte vastasid kaebusele 30.09.2016.
7.Tallinna Halduskohtu 22.02.2017 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. Kaebaja teatas 10.03.2017, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kolmas isik ja vastustaja soostusid sellega samuti. Vastavad e-kirjad on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 63-64).
8.Tallinna Halduskohtu 23.03.2017 määrusega tühistati 22.02.2017 määrusega 10.04.2017 määratud kohtuistungi toimumise aeg ja määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 65).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja leiab, et vald on rikkunud menetlusõiguse norme ja menetluse avalikkuse põhimõtet. Vastustaja ei ole teatanud kaebajale, kui puudutatud isikule (naaber), väljastatud projekteerimistingimustest. Kaebajalt on võetud võimalus olla menetlusse kaasatud. Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks saatmine Veeteede Ametile, Keskkonnaametile, Tehnilise Järelevalve Ametile ja vajadusel Päästeametile ei täida avalikkuse kaasamise eesmärki. Projekteerimistingimuste määramise korralduse avaldamine valla dokumendiregistris ei täida samuti avalikkuse kaasamise eesmärki.
10.Kaebaja arvates on vastustaja kaalutlused vaidlustatud korralduse andmisel meelevaldsed ja korralduse vastuvõtmisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Üldplaneeringust lähtuvalt ei ole Varese sadama alale ehitamine kehtestatud detailplaneeringuta lubatud. Vastustaja selgitused ei tugine kehtivale õigusele ega ole kooskõlas üldplaneeringuga ega Mustjala valla arengukavaga. Vastustaja on korralduse preambulis ilmselgelt moonutanud detailplaneeringu koostamise kohustuse määratlust, öeldes, et detailplaneeringu koostamine on vajalik uutele tööstus- ja tootmishoonetele. Üldplaneering ei ole aga detailplaneeringu koostamise kohustuse määratlemisel nimetanud uusi hooneid, vaid üleüldse ehitamist tootmisaladel, ka selleks tegevuseks reserveeritud aladel, milleks muu hulgas on ka Varese sadama ala. Hooned ja rajatised Varese sadamas on oma kehva seisukorra tõttu kasutusest praktiliselt välja langenud, mistõttu igasugune ehitustegevus tootmise/tööstuse tegevuse jätkamiseks või taasalustamiseks võib samahästi olla käsitletav uue tootmishoone ehitamisega või uue tootmisala kasutuselevõtmisega. Kaebaja arvates on mistahes projekteerimistingimuste taotluses kavandatud tegevus käsitletav ehitusseaduse § 2 lg 6 tähenduses ehitamisena.
11.Kaebaja leiab, et käesoleval juhul puuduvad ka looduskaitseseadusest tulenevad erandid, mis võimaldaks ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada detailplaneeringut koostamata. LKS
regulatsioonist ega üldplaneeringust ei ole võimalik välja lugeda vastustaja kaalutlusi ega seost kavandatava tegevusega ning ehitistega ega võimalike mõjudega, s.h sellega, kas ja millisel määral vastavad mõjud võivad kaasneda ning kuivõrd võivad need mõjud teiste puudutatud isikute huve kahjustada. Projekteerimistingimustega kavandatakse Varese sadama alale ehitisi, mille osas ei kehti LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 sätestatud erandid.
12.Kaebaja märgib, et korraldusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas Varese sadama alale kavandatakse muu hulgas ka tuulegeneraatori rajamist. Üldplaneeringu järgi ei ole tuulegeneraatori ehitamine lubatud. Projekteerimistingimuste taotluses ning ka projekteerimistingimuste eelnõus olevatest andmetest lähtuvalt on kavandatava tuulegeneraatori kõrguseks 40 meetrit ning võimsuseks 200kW. Kaebaja kinnistu on otseses kontaktis Varese sadama kinnistuga. Nii Varese sadama olemasolevad hooned kui ka eeldatavalt rajatav tuulegeneraator on kaebaja kinnistu mõjualas. Tuulegeneraatori püstitamisega kaasneb lisaks võimalikule mürahäiringule ka visuaalne häiring. Vastustaja ei ole aga kaalunud mis tahes alternatiive tuulegeneraatori paigaldamiseks ega tuulegeneraatori kõrguse alandamist. Keskkonnaamet on kooskõlastamisel esitatud märkustes viidanud sellele, et piirkond on oluline rändetee ja toitumisala rändlindudele ning on teinud ettepaneku vähendada tuulegeneraatori kõrgust (kõrghaljastuse kõrgusele).
13.Kaebaja ei väidagi, et Varese sadama ümberehitamine meresadamaks on tingimata üldplaneeringuga vastuolus, kuid samas ei tulene üldplaneeringust, et Varese sadama meresadamaks ümberehitamine võiks toimuda detailplaneeringut koostamata. Varese sadama meresadamaks laiendamisel on ennekõike vaja määratleda täpsemad tingimused kavandatavatele ehitistele ning hinnata sellise tegevusega seotud mõjusid. Kai nr 2 ümberehitamine selliselt, et saaks teenindada laevu pikkusega kuni 40 meetrit ja süvisega kuni 3 meetrit, on senise tegevuse ja sadama funktsioonide oluline laiendamine ning sellega kaasneb ilmselgelt ka oluline mõju ümbruskonnale, s.h kaebajale. Sellist tegevust ei saa kavandada pelgalt projekteerimistingimuste alusel. Muu hulgas ei saa välistada suuremat liikluskoormust Varese sadama ümbruse teedele ja ohu suurendamist seoses võimaliku reostustekkega. Selliseid aspekte ei ole võimalik analüüsida projekteerimistingimuste väljastamise menetluses, ehitusprojekti koostamisel ning ehitusloa väljastamisel. Detailplaneeringut koostamata ei ole tagatud puudutatud isikute kaasamine ja nende huvide arvestamine ja kaalumine kohases menetluses.
14.Täiendavas 07.04.2017 seisukohas (tl 70-73) jääb kaebaja arvamusele, et tema kaasamata jätmine oli oluline menetlusviga. Mis tahes tegevus Varese sadama alal mõjutab igal juhul kaebajat. Projekteerimistingimustega ning ka osaliselt juba väljastatud ehituslubade alusel kavandatakse ehitisi, millel on kahtlematult kinnistu piire ületav mõju. Varese sadama kinnistul asuv nn kütteladu paikneb vahetult kaebaja kinnistu piiri ääres. Küttelaost tingitud tuleohutuskujad jms ulatuvad ilmselgelt kaebaja kinnistule. Mustjala valla ehitusmääruse § 27 lg 3 sätestab sõnaselge kohustuse sel juhul kaasata menetlusse ka naaberkinnistu omanik. Seda ei ole vastustaja teinud. Kaebeõiguse olemasoluks ei pea kaebaja tingimata olema haldusakti adressaat. Oluline on arvestada haldusakti mõju ning antud juhul on mõju kaebajale ilmne. Kaebaja nõustub, et kaasamata jätmine ei pruugi igal juhul tähendada automaatselt haldusakti kehtetuks tunnistamist, kuid siin on oluline arvestada, milline on kaasamata jätmise mõju. Lisaks otsesele kaebaja õiguste rikkumisele tuleb arvestada ka otsest vastuolu üldplaneeringuga. Asjas ei oma tähtsust milline on kaebaja peamine elukoht. Ilmselgelt on vastustaja tegelikult ka ise aru saanud, et üldplaneering nõuab Varese sadama alale ehitusõiguseks tingimuste määramisel detailplaneeringu koostamist, kuid püüdes leida võimalusi detailplaneeringu nõude eiramiseks, on esitatud näiv õigustus detailplaneeringu mittekoostamiseks. Sellist konstruktsiooni ei saa lubada. Üldplaneeringust tulenevast Varese sadama meresadamaks arendamise soovist ei saa tuletada piiramatut ehitusõigust sadamaalal. Meresadamaks arendamise soov on siiski vaid üldine suund, mis ei anna selgelt ehitustingimusi. Viidatud põhiõigused, mis tulenevad põhiseaduse §-dest 31
ja 32, ei anna aga kolmandale isikule õigust nõuda enda huvide eelistamist teiste isikute huvidele. Tuulegeneraatori rajamine ei ole lubatud ja sel juhul ei ole mingit vahet, kas ehitamine tähendab laiendamist või täiesti uue ehitise püstitamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleks kaebajale tagastada ja käesolevas asjas menetlus lõpetada (HKMS § 121 lg 2 p 1) või alternatiivselt jätta see rahuldamata.
16.Kaebaja on Varese sadama kinnisasja naaber, kuid ei ole vaidlustatud korralduse suhtes puudutatud isikuks. Väljastatud projekteerimistingimused ei anna ehitusõigust, mistõttu ei ole kaebaja õiguste riive isegi teoreetiliselt võimalik. Korraldus on üksnes aluseks ehitusloataotluse esitamisele. Kaebaja ei ole esile toonud mistahes õigust, mida korraldus riivaks. Kaebaja kaasamata jätmine ei ole aluseks korralduse tühistamisele. Kui kaebajal pole isegi kaebeõigust, siis ei ole kahtlust, et tema puudutatud isikuna kaasamine ei olnud vajalik.
17.Mustjala vald ei ole teinud kaalutlusvigu. Projekteerimistingimused on kooskõlas Mustjala valla üldplaneeringuga. Vastustaja on põhjendanud, miks Varese sadamas planeeritud ehitustegevus detailplaneeringu koostamist ei eelda. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis kohustaks vastustajat läbima detailplaneeringu menetluse. Kehtiv Mustjala valla üldplaneering ei piira olemasolevate ehitiste rekonstrueerimist tootmisaladel ilma detailplaneeringuta. Viidatud planeeringu p-st 2.2 nähtuvalt on detailplaneering aluseks reserveeritud aladel (sh tootmiseks reserveeritud alad, s.o. Varese sadam) uute hoonete (v.a üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned) ehitusprojekti koostamisele ja püstitamisele. Olemasolevate hoonete puhul on detailplaneering nõutav aga üksnes juhul, kui nende kubatuur suureneb enam kui 33% võrra. Sellist muutust käesoleval juhul ei esine. Üldplaneeringuga on otsustatud sadamaehitiste ehitamine (sh eelkõige rekonstrueerimine) viisil, mis tagaks nende vastavuse siseriiklikele nõuetele. Detailplaneeringu kohustust reguleeriva punkti 2.2 kohaselt on detailplaneering nõutav vaid uutele hoonetele, mitte aga olemasolevate hoonete rekonstrueerimisele. Üldplaneeringu punktis 2.4.2 on aga selgitatud, et üldplaneeringuga on otsustatud viia Varese sadam vastavusse siseriiklike nõuetega, mistõttu pole seal detailplaneering vajalik ka selleks vajalike uute hoonete rajamisel. Selliselt on üldplaneering piisavalt täpne, et pärast projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamist alustada ehitustegevusega. Vana PlanS § 8 lg 3 kohaselt ei olegi võimalik üldplaneeringuga ette näha täpseid rekonstrueeritavaid ehitisi või ehitamise aega, aga just seda heidab kaebaja vastustajale ette. Varese sadama ehitusõiguse andmiseks detailplaneeringu koostamine riivaks põhiseaduse §-dest 31 ja 32 tulenevat ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et Varese sadama hooned ja rajatised on kehva seisukorra tõttu kasutusest praktiliselt välja langenud. Sadamaregistri väljavõtte kohaselt on Varese sadam aktiivselt tegutsev sadam, kus mh osutatakse sildumisvõimaluse kõrval näiteks püügivahendite hoidmise teenust. Vastustaja hinnangul on selline eksimus põhjustatud eelkõige asjaolust, et faktiliselt kaebaja Mustjala vallas ei ela ega viibi, mistõttu ei oma ta ka ülevaadet Varese sadama tegevusest ja selle rollist kohalikule kogukonnale sadamateenuste pakkumisel.
18.Projekteerimistingimused on kooskõlas looduskaitseseadusega. Tegemist on olemasolevate ehitistega, millele LKS § 38 kohased piirangud ei kohaldu. Veelgi enam, LKS § 38 lg 4 punkti 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld ka olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Ka ulatuses, milles planeeritav ehitustegevus võib langeda LKS-i kohaldamisalasse, on see LKS § 38 lg 5 punkti 2 alusel lubatav. Nii ei laiene LKS-ist tulenev ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud
sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Keskkonnaameti arvamus ei anna alust asuda seisukohale, et looduskaitseseaduse nõudeid on rikutud.
19.Kaebaja seisukohad seoses tuulegeneraatori ehitusega on asjassepuutumatud. Korralduse käsitlus tuulegeneraatorist kui mitteiseseisvast objektist tuleneb asjaolust, et olemuselt moodustab tuulegeneraator osa Varese sadama elektrisüsteemist kui olemasolevast rajatisest. Seega on tuulegeneraatori näol tegemist olemasoleva rajatise laiendusega. Korralduse otsustavas osas ei ole antud projekteerimistingimusi tuulegeneraatori projekteerimiseks.
20.Varese sadama võimekuse laiendamine ei eelda detailplaneeringu kehtestamist. Käesoleval ajal saavad Varese sadamas silduda kuni 23,9 meetri pikkused laevad, pärast kaide rekonstrueerimist aga kuni 40 meetrised. Tegemist on sadama võimekuse mõõduka kasvuga, mis ei viita selle kasutusotstarbe muutumisele. Ei sadama kaide ja akvatooriumi laiendamine ega ka täiendava jäätmete eemaldamise süsteemi rajamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Piiratud keskkonnamõju, mis sellisel tegevusel võib olla, hinnatakse ehitusloamenetluses.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
21.Osaühing Adepte leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebajale tagastada. Kaebajal puudub populaarkaebeõigus. Samuti pole kaebaja esile toonud ühtegi tema õigust, mida vaidlustatud korraldus mõjutaks. Kuivõrd kaebajal kaebeõigus puudub tuleks alternatiivina kaebuse tagastamisele jätta see rahuldamata.
22.Vaidlustatud korraldus ei ole kaebajale koormav, seega ei ole tühistamiskaebus käesolevas asjas lubatav. Mustjala vald ei ole rikkunud menetlusnorme. Vastustajal ei olnud kohustust ühtegi kolmandat isikut korralduse andmise menetlusse kaasata. Vana EhS ega Mustjala valla ehitusmäärus ei näinud ette kolmandate isikute kaasamist projekteerimistingimuste andmise menetlusse. Kaebaja ei ole korralduse suhtes puudutatud isikuks. Puuduvad mistahes alused arvata, et korraldus võib kaasa tuua Varese sadama naaberkinnisasjade omanike subjektiivsete avalike õiguste riived.
23.Mustjala vald ei ole teinud kaalutlusvigu. Detailplaneering ei ole Varese sadamas kavandatava ehitustegevuse jaoks vajalik. Kaebaja on Mustjala valla üldplaneeringut valesti tõlgendades asunud ekslikule seisukohale, justkui oleks detailplaneering tootmismaale ehitamisel alati vajalik. Üldplaneeringu regulatsioonist sellist nõuet ei ilmne.
24.Projekteerimistingimused on kooskõlas looduskaitseseadusega. LKS § 38 lg 3 alusel on ranna või kalda ehituskeeluvööndis keelatud vaid uute hoonete ja rajatiste ehitamine.
25.Asjasse puutumatud on ka kaebaja seisukohad seoses tuulegeneraatori ehitusega. Kaebaja ei erista erinevaid planeerimis- ja ehitusmenetluses väljastatavaid haldusakte. Tuuliku projekteerimine ei mõjuta mistahes ulatuses mitte ühegi teise isiku õiguseid. Kaebaja on pahatahtlikult asunud Varese sadamas planeeritavat ehitustegevust vaidlustama ennatlikult, ilma toomata esile projekteerimistegevuse mistahes mõju tema õigustele. Kaebaja ei ole mistahes ulatuses tõendanud, millist müra tekitab 0,2 MW võimsusega ja 40 meetri kõrgune tuulegeneraator (tavapärased Eestis paigaldatavad tuulegeneraatorid on ca 3 MW võimsusega ja 100-150 meetri kõrgused). Kaebaja väidetava „visuaalse häiringuga“ ei saa aga välistada mistahes arendustegevust tema kinnisasja ümbruses. Seega on ka viidatud seisukohad asjakohatud.
26.Varese sadama võimekuse laiendamine ei eelda detailplaneeringu kehtestamist. Kehtivast Mustjala valla üldplaneeringust tuleneb, et perspektiivsetel tootmisaladel eeldab detailplaneeringut vaid uute hoonete rajamine, mitte aga olemasolevate hoonete rekonstrueerimine või laiendamine. Sadama kaide ja akvatooriumi laiendamine ega ka täiendava jäätmete eemaldamise süsteemi rajamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Piiratud keskkonnamõju, mis sellisel tegevusel võib olla, hinnatakse ehitusloamenetluses. Ka muid kaebaja poolt esile toodud väidetavaid mõjusid saab vajadusel hinnata ehitusloamenetluse käigus. Vajadusel on võimalik ehitusloale seada kõrvaltingimused (EhS § 42 lg 3). Projekteerimistingimuste menetluses on aga kaebaja poolt esile toodud mõjutused asjakohatud.
27.Täiendavas 20.04.2017 seisukohas (tl 84-86) märgib kolmas isik, et kaebaja ei saa kaebeõiguse ega tema õiguste rikkumise sisustamisel tugineda üldsõnaliselt sadama tegevusega kaasnevatele mõjutustele. Projekteerimistingimustega ei planeerita sadama rajamist. Projekteerimistingimustega rekonstrueeritavate ehitiste mõju kaebaja õigustele on sisustamata. Ebaõige on kaebaja viide Varese sadama küttelaole ja sellest väidetavalt tulenevatele mõjutustele. Varese sadama kütuseladu on sadamas olemasolev hoone, mille esmase kasutuselevõtu aastaks on 1951. Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt on plaanis kütuseladu renoveerida. Pigem võib arvata, et olemasoleva kütuselao renoveerimisel selle võimalik tuleoht kaebaja kinnistule väheneb.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korraldust nr 30 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega määrati kindlaks Pahapilli küla Varese sadama ehitiste rekonstrueerimise ehitusprojektide koostamise projekteerimistingimused. Hoonete ja rajatiste rekonstrueerimise projekteerimistingimuste väljastamist oli taotlenud OÜ Adepte, kes on käesolevas haldusasjas kolmanda isikuna ühtlasi ka menetlusse kaasatud. Kaebaja seos eelnimetatud rekonstrueerimisega ja sellest tuletatav kaebeõigus baseerub sellel, et talle oli loovutatud sadamaga piirneva kinnistu kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigus. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud teda seetõttu ka menetlusse kaasama. Vald ja kolmas isik on aga seisukohal, et kaebeõigus puudub ning kaebus oleks tulnud tagastada. Praeguses menetlusjärgus tähendaks see kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel. Kaebeõiguse puudumist ei saanud siiski ilmselgeks pidada. Muuhulgas on kaebaja 03.05.2016 seisuga informeerinud maaüksuse kinnistusraamatusse kandmisest ja sellest, et ta on üheks kaasomanikest (tl 43-45). Kohtute infosüsteemist nähtub, et käesolevaks ajaks on väljastatud Varese sadama kaikonstruktsioonide rekonstrueerimiseks ka vastav ehitusluba, mida kaebaja on vaidlustatud haldusasja 3-16-2394 raames. Nimetatud haldusasjas tõusetus samuti kaebeõiguse küsimus, kuid ringkonnakohus asus oma 23.01.2017 määruses seisukohale, et olenemata õiguste riive kirjeldamise ebaselgusest, ei saa kaebeõiguse olemasolu siiski eitada. Kaebeõiguse problemaatika seonduvalt projekteerimistingimuste määramise ja hilisema ehitusloa väljastamisega on aga oma olemuselt sarnane. Vaatamata sellele, et olukord on mingil määral vaieldav, ei ole see käesoleva vaidluse põhiküsimus. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole kohustuslik. Halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes situatsioonides kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kohtupraktikas on eelistatud sarnastes olukordades pigem kaebuste sisulist lahendamist, kusjuures praeguses menetlusjärgus ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine enam otstarbekohane ka lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest. Siinkohal tuleb arvestada veel asjaoluga, et kaebajal oli eelneva menetluse käigus võimalik oma nõuet ja eesmärke täpsustada ning kaebuse läbi vaatamata jätmine oleks võinud osutuda ennatlikuks. Seega tuleb lahendada kaebus sisuliselt, mistõttu ei saa rahuldada ka vastustaja ning kolmanda isiku taotlusi kaebuse tagastamiseks. Vastustaja ja kolmas isik on nimetanud kaebuse tagastamist ja viidanud selles tähenduses HKMS § 121 lg 2 punktile 1, kuid ilmselt on mõeldud siiski kaebuse läbi vaatamata jätmist. Protsessuaalses mõttes oleks tegemist kaebuse läbi
vaatamata jätmisega vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvile 151, sest tegemist on menetlusse võetud kaebusega. Nimetatud taotluste rahuldamata jätmist kohus käesoleva lahendi resolutsioonis siiski eraldi ei kajasta, sest need olid esitatud alternatiivsete seisukohtadena. Seega tuleb tõlgendada eelnimetatud taotlusi selliselt, et need ei ole vastustaja ja kolmanda isiku jaoks enam tähenduslikud, olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata ja seda eelkõige seetõttu, et vaidlusaluste projekteerimistingimuste puhul ei ole riivena väljenduvat puutumust kaebaja õiguste suhtes ilmnenud.
29.Kaebaja on seisukohal, et teda oleks tulnud menetlusse kaasata, et looduskaitseseaduses nimetatud erandite puudumise tõttu oleks vastustaja pidanud antud juhul ka detailplaneeringu koostama, et projekteerimistingimuste taotluses kavandatud tegevusega kaasneb oluline mõju ümbruskonnale, mis on tegelikult käsitatav ehitamisena, et tuulegeneraatori ehitamine ei oleks üldplaneeringu järgselt üldse lubatav ja et projekteerimistingimuste määramisel ei järginud vald avalikkuse põhimõtet ning protsessuaalseid nõudeid. Vastustaja ja kolmas isik nende väidetega ei nõustu. Lisaks asjakohastele viidetele haldusakti andmise erinevatele õiguslikele alustele ning nendel baseeruvatele sisulistele selgitustele, taandub vastustaja ja kolmanda isiku positsioon põhiliselt sellele, et kaebajal ei saanud olla projekteerimistingimuste kindlaksmääramise faasis vaidlustatud haldusaktiga piisavat puutumust ning seega ei ole tema õigusi rikutud. Nimetatud seisukohaga võib põhimõtteliselt nõustuda. Mis puutub kaebaja menetlusse kaasamata jätmisesse, siis vaidlustatud haldusakti vastuvõtmise ajahetkel ning sellele eelnenud perioodil kaebaja naaberkinnistu kaasomanikuks veel ei olnud ning seega ei pidanud vastustaja vajalikuks teda kaasata. Arvestades ka efektiivse haldusmenetluse läbiviimise põhimõtet, ei saa seda vastustajale ette heita.
30.Kaebus on tegelikult populaarkaebuse tunnustega, vähemalt teatavas osas. Näitena võib välja tuua viite ümbruskonnale kaasneva olulisele mõjule, kuid projekteerimistingimuste määramise kontekstis ei ole see kaebaja hinnata. Vastavalt planeerimisseaduse paragrahvile 94, 123 ja 141 võib populaarkaebuse vormis ning avalikes huvides vaidlustada üksnes planeeringute kehtestamise otsuseid, mitte aga muid planeerimise alaseid otsustusi või menetlustoiminguid. Mis puutub vaidlustatud haldusakti kolmandal ja neljandal leheküljel esitatud seisukohta, mille kohaselt ei olnud tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga, siis võib nende põhjendustega nõustuda ning lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 ei pea kohus vajalikuks seda kõike enam üksikasjalikumalt üle korrata. Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla Külade üldplaneeringu punkti 2.2 esimese alajaotuse kohaselt on detailplaneering nõutav kõrvalhooneteks või nõndanimetatud väikehooneteks mitteliigituvate uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete üle 33% suurusel laiendamisel, maa-alade kruntideks jaotamisel ning hoonestatud maaüksuste piiride muutmise juhtudel. Nähtuvalt vaidlustatud korraldusest nr 30 on aga tegemist olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise ning nõuetele vastavusse viimisega. See ei ole vastuolus ka eelnimetatud üldplaneeringu punktiga 2.4.2, mis puudutab sadamaid ja veeteid. Varese sadama osas nõuab üldplaneering selle siseriiklike nõuetega vastavusse viimist. Olukorras, kus tegemist ei ole uute hoonete või rajatiste ehitamisega, ei teki ka vastuolu looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga. Vastustaja ja kolmas isik on sellele õigesti osundanud. Vaidlustatud korralduse punkti 1.2 kohaselt kavandatakse küll ka ühe uue ehitise rajamist, kuid see oleks õuemaal ning ei jääks veekaitsevööndisse, mistõttu ehituskeeld sellele looduskaitseseaduse § 38 lg 4 punkti 1 kohaselt enam ei laieneks. Kaebaja on veel märkinud, et tuulegeneraatori ehitamine ei ole lubatav, kuid selles osas on vaidlustatud korralduses nr 30 selgitatud, et eraldiseisvat tuulegeneraatorit tegelikult ei paigaldata. Oma kirjalikes vastuväidetes on vald veel täpsustanud ja täiendanud, et tegemist on osaga Varese sadama elektrisüsteemist ehk olemasolevast rajatisest.
31.Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et projekteerimistingimuste määramine on toimunud kaalutletult ja et vaidlustatud haldusakti puhul oli haldusmenetluse seaduse §-s 54
sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste nõue täidetud. Samuti ei tulnud esile kaebaja õiguste sisulist riivet. Siinkohal ei saa etteulatuvalt eeldada, et sadama rekonstrueerimisega kaasnev edaspidine tegevus ei oleks vastavate õigusaktide nõuetega kooskõlas, kuid kaebaja õiguste rikkumise korral oleks võimalik seda taolisel juhul selleks ettenähtud korras vaidlustada. Eelnimetatu on esitatud siiski üldise selgitusena, sest käesoleva haldusasja raames vaidlustatuga see otseselt ei seostu. Projekteerimistingimuste määratlemise kontekstis kaebaja õiguste eiramist ei ilmnenud. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
32.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Tallinna Halduskohtu 23.03.2017 määrusega määrati vastavaks tähtajaks 07.04.2017. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulude hüvitamise taotluse on esitanud kolmanda isikuna protsessi kaasatud OÜ Adepte. Kolmas isik taotleb tähtaegselt esitatud 06.04.2017 taotluses õigusabikulude hüvitamist summas 1260 eurot (tl 66-69). Õigusabikulude hüvitamist on soovitud ilma käibemaksu arvestamiseta ning kohus lähtub eelnimetatud taotlusest. HKMS § 108 lg-s 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik oli vastustaja poolel. Kulu suuruse osas ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. Nimetatud kulu ei saa tegelikult ka ülemääraseks pidada ning seega tuleb see kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. 20.04.2017 seisuga esitas kolmas isik veel täiendavate õigusabikulude hüvitamise taotluse summas 315 eurot, kuid seda ei saa enam arvestada. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 23.03.2017 määrusele pidi esitama täiendavad taotlused ja menetlusdokumendid hiljemalt 07.04.2017. Teistel menetlusosalistel oli võimalik neile soovi korral kuni 21.04.2017 küll ka vastuväiteid esitada, kuid uusi omapoolseid taotlusi enam edastada ei saanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb mõista kaebajalt kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Adepte kasuks menetluskuluna välja 1260 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja materjalide juurde U. M 20.11.2017 seisukoha lisa 1.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-2763 muutmata.
3.Mõista U. M-lt OÜ Adepte kasuks välja menetluskulu summas 525 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.