lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-986/20

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-986/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1447
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 128 lg 1, 2, 4, 5Vanglaametniku üleviimineATS § 52 lg 3ATS § 87 lg 1ATS § 90 lg 2VangS § 111Vanglaametnik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-986/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi 3-16-986

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2017.a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-986

Haldusasi

L. N. kaebus Tallinna Vangla 13.05.2016.a käskkirja nr 32/516 „L. N. üleviimine“ tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks vabastama kaebaja teenistusest koondamise tõttu ja esitama Eesti Töötukassale kindlustushüvitise taotlemise avalduse ning Tallinna Vanglalt hüvitiste väljamõistmiseks kaebaja koondamise eest tema viie kuu põhipalga ulatuses ja koondamise etteteatamise tähtajast puudujääva aja eest

Asja läbivaatamine

04.04.2017.a

Menetlusosalised

Kaebaja L. N. Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta L. N. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harku ja Murru Vangla 30.03.2016.a kirjaga nr 3-1/16/602-1 „Teatis töö ümberkorraldamisest“ teavitati sama vangla vanemvalvur L. N., et tulenevalt Tallinna Vangla ning Harku ja Murru Vangla liitmisest 01.06.2016.a, viiakse ta vangistusseaduse (VangS) § 128 lg 1 p 1 alusel üle Tallinna Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale alates 01.06.2016.a (tl 7). Kirjas paluti L. N. seisukohta hiljemalt 06.04.2016.a ja märgiti, et mittenõustumise korral on lg 1 p 2 ja lg 2 alusel õigus vanglaametnik teenistusest vajadusest tulenevalt sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teise üle viia ilma nõusolekuta, teatades sellest ette kaks kuud.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 31.08.20263-26-2664/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VangS § 128
2.L. N. vastas 06.04.2016.a Harku ja Murru Vanglale, et ei nõustu üleviimisega (tl 10).
3.Tallinna Vangla 13.05.2016.a käskkirjaga nr 3-2/516 „L. N. üleviimine“ viidi L. N. alates 01.06.2016.a üle ja nimetati I klaasi valvuri ametiastmele vastavale Tallinna Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale. Käskkirja andmisel on sellest nähtuvalt juhindutud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p-st 2, § 98 lg 1 p-st 1; VangS § 111 lg-st 1, § 128 lg 1 pst 2 ja lg-test 2 ja 4, § 1362 lg 1 p-st 1 ning § 144 lg-test 1 ja 2; justiitsministri 22.04.2013.a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ § 2 lg-st 1, § 3 lg-st 1, lg 3 p-st 1, lisa 1 p-st 1.2; justiitsministri 20.11.2000.a määruse nr 46 „Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad“ § 4 p-st 1; justiitsministri 06.12.2001.a määruse nr 92 “Tallinna Vangla põhimäärus” § 3 lg 2 p-dest 3 ja 7; L. N. 10.01.2014.a avaldusest, Harku ja Murru Vangla 30.03.2016.a väljastatud teatisest nr 3-1/16/602-1. Käskkirjas sisaldub järgmine põhjendus: 3.1 „Tulenevalt Tallinna Vangla ja Harku ja Murru Vangla liitmisest ning sellest tingitud teenistuse ümberkorraldamisest suurenes Tallinna Vanglas isikkoosseis. Alates 01.06.2016 asub liidetud vangla kuni uue vanglahoone valmimiseni senisel Tallinna Vangla aadressil Magasini 35, Tallinn. 11.05.2016 seisuga on Tallinna Vangla järelevalveosakonnas täitmata 4 vanemvalvuri ja 27 valvuri ametikohta ning 11.05.2016 valveplaani kohaselt on järelevalveosakonnas puudu 10 saatja funktsiooniga valvurit/vanemvalvurit. Nõutust vähema ametnike arvu tõttu on olulisel määral raskendatud seaduses ette nähtud järelevalvetoimingute teostamine, mistõttu on tekkinud teenistuslik vajadus L. N. üleviimiseks Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonna vanemvalvuri ametikohalt Tallinna Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale ilma vanglaametniku nõusolekuta. Harku ja Murru Vangla direktori 09.05.2014 käskkirjaga nr 131-p kinnitatud Harku vangistusosakonna vanemvalvuri (relvur, väljaõpe) ametijuhendi järgi on L. N. tööülesandeks muu hulgas ka kinnipeetavate saatmine vangla territooriumil ühes piirkonnast teise, saatmise ajal kinnipeetava üle järelevalve teostamine, enne ja pärast saatmist kinnipeetava läbiotsimine ning teised saatmist ja läbiotsimist puudutavad ülesanded. L. N. teadmisi ja oskusi kinni peetavate saatmisega seoses on võimalik rakendada järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohal vanglasiseseid saatmisi teostades“ (tl 11p). 3.2 „Tulenevalt asjaolust, et Harku ja Murru Vangla asub aadressil Pikk tn 19, Harku, Tallinna Vangla asub aadressil Magasini 35, Tallinn ning L. N. elukohaks on Harku ja Murru Vanglale esitatud andmete kohaselt XXXXXXXXX, Tallinn, lüheneb L. N. tööle sõitmise vahemaa 12,1-lt km-lt 3,8le km-le (kokku 8,3 km). Töölejõudmise aeg lüheneb kaardiandmete (www.google.ee/maps) kohaselt autoga sõites 16-22-lt minutilt 10-16-le minutile (kokku 6 minutit), ühistranspordiga on tööle jõudmise aeg mõlemasse asukohta sõites 28-31 minutit. Tallinna Vangla hinnangul L. N. töölejõudmise aeg ei pikene, samuti ei muutu ametniku elukoht“ (tl 11p).
4.L. N. esitas 22.05.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 13.05.2016.a käskkirja nr 3-2/516 „L. N. üleviimine“ tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks kaebaja koondama. Kohus võttis kaebuse 27.05.2016.a kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna Vangla. Kaebaja täiendas 02.09.2016.a ja 21.03.2017.a kaebust nõuetega Tallinna Vangla kohustamiseks esitama Eesti Töötukassale kindlustushüvitise taotlemise avalduse ning Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks hüvitiste väljamõistmiseks koondamise eest tema viie kuu põhipalga ulatuses ja koondamisest etteteatamise tähtajast puudujääva aja eest (tl 39p). Kohus võttis kaebuse täienduse 04.04.2017.a vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebuse põhjendused. VangS 128 lg 1 p 2 ja lg 2 ei räägi midagi ametniku teise vanglasse üleviimisest. Kaebajal on õiguspärane ootus, et 2014.a jaanuar esitatud avaldus enam ei kehti. Kaebaja on seisukohal, et

vanglad ei saa 10.01.2014.a avaldusele tugineda. Pöördumises ei ole viidet sellele, et Harku ja Murru Vangla direktor oleks andnud nõusoleku L. N. Tallinna Vanglasse üleviimiseks seoses teenistusvajadusega. Kaebajale pakuti oluliselt erinevat tööd sellest, millega kaebaja tegeles Harku ja Murru Vanglas. Harku ja Murru Vanglas oli kaebaja väljaõppe instruktor. Kaebaja soovis ja soovib jätkata tööd senisel ametikohal s.o väljaõppe alal. Kaebaja on selleks igati kvalifitseeritud. Kaebaja tööle vanglaametnikuna ei ole seni olnud ühtegi etteheidet. Kaebajale ei ole võrdluse tulemusi tutvustatud, käskkirjast ei selgu samuti, et kaebajat oleks kellegagi võrreldud, mistõttu saab asuda seisukohale, et seda ei ole tehtud. ATS § 52 lg 3 p 1 ja 2 sätestavad, et ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui muutuvad oluliselt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded ja/või muutuvad oluliselt ametijuhendis määratud teenistusülesanded. ATS § 90 lg 2 kohaselt võib ametnik nõuda enda koondamist kui ametijuhendit muudetakse ulatuses, mis nõuab ametniku nõusolekut kuid ametnik seda ei anna.

6.Tallinna Vangla seisukoht. Kaebaja oli esitanud avalduse Tallinna Vanglasse üleviimiseks alates 01.01.2017.a, kuid kuna Harku ja Murru Vangla liideti 01.06.2016.a Tallinna Vanglaga, esines teenistuslik vajadus kaebaja üle viimiseks juba 01.06.2016.a. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjust, mis välistanuks tema üle viimise Tallinna Vanglasse 01.07.2017.a asemel 01.06.2016.a. Kuivõrd ka kaebaja elukoht ei muutunud ning tema tööle jõudmise aeg oluliselt ei pikenenud, ei esinenud kaebaja osas ka VangS § 128 lg-s 4 toodud üleviimist välistavaid asjaolusid. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et Harku ja Murru Vangla direktor ei ole andnud nõusolekut kaebaja Tallinna Vanglasse üleviimiseks seoses teenistusvajadusega. Harku ja Murru Vangla direktor on 30.03.2016.a teatises nr 3-1/16/602-1 kaebajat teavitanud, et kaebaja viiakse VangS § 128 lg 1 p 1 alusel üle Tallinna Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale alates 01.06.2016.a. Arvestades, et kaebajal on läbitud I klassi vanglaametniku ametiastmele vastav ettevalmistusteenistus ja tal on vajalik väljaõpe, on kaebajal ka pädevus Tallinna vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri teenistusülesannete täitmiseks. Asjaolu, et isik ei ole enam huvitatud vanglateenistuses jätkamisest, ei saa olla koondamise nõudmise eelduseks ja põhjuseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1 L. N. üleviimine Tallinna Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale on toimunud seaduslikult. VangS § 128 lg 2 kohaselt vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires üle ühelt ametikohalt teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. Puudub vaidlus, et kaebaja viidi üle ühelt ametikohalt teisele sama ametiastme piires. Samuti selles, et Tallinna Vangla järelevalveosakonnas olid 11.05.2016.a seisuga täitmata 4 vanemvalvuri ja 27 valvuri ametikohta, kusjuures puudu oli 10 saatja funktsiooniga valvurit või vanemvalvurit. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul kaebaja üleviimiseks teenistusliku vajaduse olemasolu. Seega olid käesoleval juhul olid VangS § 128 lg 2 sätestatud üleviimiseks vajalikud tingimused täidetud. Asjas pole tuvastatud, et oleksid esinenud VangS § 128 lg-s 4 sätestatud vanglaametniku üleviimist välistavaid asjaolusid. Asjaolu, et muutus teenistusülesannetes polnud kaebajale meelepärane, ei välistanud VangS § 128 lg 2 rakendamist. Ekslik on kaebuse seisukoht, et VangS § 128 lg 2 ei võimalda vanglaametniku üleviimist ühest vanglast teise (vt VangS § 128 lg 5). Kuna kaebaja üle viimine toimus VangS § 128 lg 2, mitte sama lõike p-s 1 sätestatud alusel, pole menetlusosaliste käsitletud kaebaja 10.01.2014.a avaldus Tallinna Vangla direktorile käesoleva vaidluse lahendamisel oluline.

Eeltoodud põhjusel jääks kaebus rahuldamata ka juhul, kui kaebaja oleks kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu (vt Tallinna Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes 15.06.2016.a käskkiri nr 3-2/653 „Tallinna Vangla direktori 13.05.2016.a käskkirja nr 3-2/516 „L. N. üleviimine“ kehtetuks tunnistamine“, tl 34) tühistamisnõude asemel esitanud tuvastamisnõude. 7.2 Kaebuse kohustamis - ja hüvitamisnõuete rahuldamiseks puudub alus juba ainuüksi põhjusel, et kaebajal puudus ja puudub ka käesoleval ajal teenistussuhe Tallinna Vanglaga. Nimelt puudub vaidlus ja asjas on tuvastatud, et kaebaja vabastati ATS § 87 lg 1 alusel vanglateenistusest enne tema üleviimist Tallinna Vanglasse (vt Harku ja Murru Vangla direktori 30.05.2016.a käskkiri nr 3-2/99p „L. N. (N.) teenistusest vabastamine“, tl 32).

8.Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud 130 eurot (riigilõivud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt kokku 30 eurot ja õigusabikulud 100 eurot; tl 14, 40) tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja