OÜ Parem Kallas kaebus Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korralduse nr 700 tühistamise ja Pärnu linnas R 19c asuva kinnistu R tänav T1 omandamise hinna suuruse tuvastamise nõudes või alternatiivselt Pärnu linna kohustamiseks R tänav T1 kinnistu omandamise taotlust uuesti läbi vaatama
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 24.03.2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – OÜ Parem Kallas, esindaja Ljudmila Tamar; Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Karin Pärmann;
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korraldus nr 700;
2.Kohustada vastustajat Pärnus, R 19c asuva kinnistu R tänav T1 omandamise tasu suuruse küsimust uuesti otsustama;
3.Mõista Pärnu linnalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 3009 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.04.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
1.Pärnu Linnavalitsus võttis 21.12.2015 vastu korralduse nr 700 „Vara omandamine“, millega määrati kinnisasja R tänav T1 (endine nimi R 19c Pärnu linn, kinnistusregistriosa nr 2023105,
katastritunnus 62507:005:0012, pindala 2102 m2, sihtotstarve – transpordimaa) omandamise hinnaks 30 000 eurot ja tehti osaühingule Parem Kallas ettepanek nimetatud kinnisasja võõrandamiseks eelnimetatud hinnaga.
2.OÜ Parem Kallas esitas 20.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korralduse nr 700 punkt 1 ja tuvastada, et Pärnu linnas R 19c asuva kinnistu R tänav T1 omandamise hinnaks on 84 080 eurot või (alternatiivselt) kohustada Pärnu linna tegema kahe kuu jooksul otsus Pärnus, R 19c asuva kinnistu omandamise tasu suuruse osas.
3.Tallinna Halduskohtu 12.02.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korralduse nr 700 tühistamise ja Pärnu linnas R 19c asuva kinnistu R tänav T1 omandamise hinna suuruse tuvastamise nõudes või alternatiivselt Pärnu linna kohustamiseks R tänav T1 kinnistu omandamise taotlust uuesti läbi vaatama (tl 23). Pärnu linn vastas kaebusele 11.03.2016.
4.Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 määrusega määrati kindlaks esimese kohtuistungi toimumise aeg (tl 77).
5.Kohtuistungid toimusid 07.12.2016, 17.02.2017 ning 24.03.2017.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja on taotlenud PlanS § 30 lg 1 alusel kohese ja õiglase hüvitise väljamaksmist. Vaidlustatud korraldus on vastu võetud juhindudes muu hulgas HMS § 64 lg 2 ja § 68 lg 2, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist. Nimetatud õiguslik alus ei seostu mitte kuidagi korralduse sisu ega resolutsiooniga, sest korraldus on antud hoopis teistsugusel faktilisel baasil. Kaebaja märgib, et oluliseks ja määravaks asjaoluks on kinnistu omandamise hind, ehk õiglane tasu. Omandamise hinna kujundamiseks on vastustaja tellinud varasemas haldusmenetluses kaks eksperthinnangut, milles omandamise hind oli kordades erinev (Pindi Kinnisvara – 92 427.49 eurot ja Arco Real Estate 12 900 eurot). Vastustaja eelmises haldusmenetluses eelistas Arco Real Estate eksperthinnangut, mis osutus kohtumenetluses ebaõigeks. Pindi Kinnisvara eksperthinnangu ebaõigsuse kohta andmed puuduvad. Vaidlustatud korralduse haldusmenetluse läbiviimisel hankis vastustaja veel ühe eksperthinnangu – Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ-lt. Seega oli vastustajal jälle valida kahe eksperthinnangu tulemuse vahel – 92427 eurot (Pindi Kinnisvara AS) ja 30 000 eurot (Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ). Olukorras, kus turuväärtuste vahe oli oluline, oleks vastustajal tulnud suhtuda uuele eksperthinnangule kriitiliselt ja koguda täiendavaid tõendeid või hinnata uuesti Pindi Kinnisvara eksperthinnangu järeldusi.
7.Vaidlustatud korralduses on vastustaja määranud R 19c kinnistu omandamise hinna ebaõigesti ka sisuliselt. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta eelistas korralduse vastuvõtmisel Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ eksperthinnangut. Kaebaja on seisukohal, et Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ eksperthinnang on niivõrd puudulik, et selle alusel ei olnud võimalik langetada õiguspärast otsust. Vastustaja on määranud vaidlusaluse korraldusega kinnistu võõrandamise eest tasu, mis ei vasta Riigikohtu juhistele. Vaidlustatud korraldusega on kaebaja asetatud halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui ta oleks kinnistu võõrandanud vaba turu tingimustes, sest määratud tasu ei vasta kinnistu harilikule väärtusele. Kaebaja on teostanud ka ise võrdlusobjektide kohandamise hinnatava kinnistu suhtes ja on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt leitud väärtused on igal juhul rohkem ligilähedased Pindi Kinnisvara AS-i eksperthinnangu tulemusele, mis tähendab seda, et Pindi Kinnisvara AS-i eksperthinnang on Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ eksperthinnangust usaldusväärsem.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja möönab, et vaidlustatud korralduse õiguslik alus sisaldab haldusmenetluse norme, mis antud juhul ei ole asjakohased, kuid need ei mõjuta haldusakti sisu ega arusaadavust. Korralduse andmise korrektne õiguslik alus, s.o linnavara valitsemise korra § 2 lõige 1 punkt 2 (Vara omandamise otsustab linnavalitsus, kui vara harilik väärtus on 6391,16 eurot kuni 127 823,30 eurot), asjakohased kohtulahendid ning eksperthinnang, on välja toodud ja vastab haldusakti sisule ning motivatsioonile.
9.Vastustaja ei ole rikkunud HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. R 19c kinnistu õiglase hüvitise menetluste raames on aastate jooksul tehtud mitmeid ekspertiise. Vastustaja on seisukohal, et kuna tal puudub igasugune erialane pädevus seonduvalt kinnisvara väärtuse tuvastamisega, siis on eksperthinnangu tellimine ja sel teel õiglase hüvitise väljaselgitamine olnud ainus moodus. Sellises situatsioonis puudub muu meetod, mis aitaks kaasa hüvitise leidmisele. Ainus muu moodus hüvitise suuruse leidmiseks oleks kokkuleppele jõudmine kaebajaga, mida seni aga pole suudetud teha. Käesoleva haldusmenetluse raames oli vastustajal võimalik tellida üksnes veel uus eksperthinnang. Kõik muud materjalid olid ammendavalt kogutud.
10.Vastustaja leiab, et ei ole rikkunud põhjendamiskohustust, haldusakt on formaalselt õiguspärane ja antud kehtiva õiguse alusel. R 19c kinnistu õiglase hinna üle peetavates vaidlustes on kohtud teinud mitmeid lahendeid ning iga otsusega on kohtud andnud uusi suuniseid, millest lähtuvalt tuleks hüvitise suurus tuvastada. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja viitab üksnes talle sobiliku Pindi Kinnisvara hinnangule, kuid ei ole ette heitnud teiste seni vaidlustamata eksperthinnangute kasutamist (nt Arco Vara poolt koostatud hinnang suuruses 37 068,77 eurot). Iga uue haldusakti vastuvõtmiseks on vastustaja pidanud tellima täiesti uue ekspertiisi, mis vastaks korrektsele lähteülesandele, sh sihtotstarve, pindalaühiku leidmine jm. Vastustaja ei saanud kasutada ekspertiisi, mis ei vastanud kohtute suunistele. Pindi hinnangu ebakorrektsuse osas on vastustaja põhjendused kajastatud ka Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2012 korralduses nr 529, kus on põhjalikult esitatud haldusorgani kaalutlused, miks juba tookord haldusakti vastuvõtmisel Pindi Kinnisvara hinnangut ei arvestatud. Korralduses välja toodud hinnangu puudused on olulised ning hinnang on vastuolus kohtute suunistega. Kuna vastustaja enam Pindi Kinnisvara hinnangut aluseks võtta ei saanud, siis ei pidanud vastustaja hakkama ka analüüsima Pindi ja viimase eksperthinnangu summalist vahet ja nende põhjusi. Vastustaja analüüsis ning kontrollis viimase hinnangu vastavust lähteülesandele ning leidis, et eksperthinnang vastab kohtute poolt antud juhistele, järeldused on loogilised ja jälgitavad ning puudus igasugune põhjus riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud hinnangus kahtlemiseks.
11.Vastustaja ei nõustu antud kohanduste ja muudatustega. Võrdlusobjekti nr 1 väljajätmine ei ole põhjendatud ega õiglane, eriti olukorras, kus kinnistu väärtus on pindalaühiku kaudu tuvastatav ning on metoodiliselt võimalik neid omavahel võrrelda. Arusaamatud on ka kaebaja kohandused pindalade osas. Kaebaja ei ole selgitanud, millise metoodika alusel on ta antud protsendid leidnud. Nagu ka eksperdid on öelnud, siis pinnaühikute väärtused ei erine üksnes mastaabiefektist tulenevalt, vaid vastavalt tabelile on veel tegureid, mida tuleb hinnata kogumis. Järeldusi ning olulisi muudatusi ei saa teha üksnes müügihinna pinnaühiku järgi. Kaebaja tehtud kohandused ei ole asjakohased ega tõesed, mistõttu tuleb jätta need arvestamata.
12.Vastustaja on haldusaktide vastuvõtmisel tuginenud ekspertiisiaktidele, kuna antud juhul puudub haldusorganil vajalik pädevus ise hüvitist määrata. Asjaolu, et eelnevalt on haldusakti aluseks olevad
ekspertiisid kujunenud puudulikeks, ei anna alust väita, et haldusorgan käitub teadlikult pahatahtlikult. Eelnevad vaidlused ei ole ka piisavaks aluseks tuvastamisnõuet esitada. Kuna kaebaja on tõhusaima vahendi ehk tühistamisnõude esitanud, siis puudub võimalus tuvastamisnõude rahuldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 21.12.2015 korraldust nr 700, millega määrati 2102 m2 suuruse pindalaga R 19c asuva kinnistu R tänav T1 kinnisasja omandamise hinnaks 30000 eurot. Kaebaja sellist hinda õiglaseks ei pea ning taotleb nimetatud korralduse tühistamist ja kinnistu omandamise hinna tuvastamist või siis vastustaja kohustamist R tänav T1 kinnistu omandamise hinna määramist puudutava küsimuse uueks otsustamiseks. Vaidlus on tingitud osaliselt sellest, et 2001. aastal kehtestati tootmismaa sihtotstarbega R 19 territooriumi detailplaneering, millega kavandati kinnistu elamukruntideks jagamist ja R tänava laiendamist magistraaltänavaks. Korraldusest nr 700 nähtub, et kaebajale kuuluva krundi arvelt on kavandatud tänava laiendamist. See aga eeldab kinnisasja võõrandamist õiglase tasu eest. Eelnimetatud asjaoludes kui sellistes vaidlust ei ole. Antud vaidluse eripära väljendubki selles, et menetlusosaliste seisukohad ja vastavad eksperthinnangud seonduvalt õiglase hinnaga on lahknenud kordades, kusjuures erimeelsused on kestnud aastaid. Käesolevas haldusasjas on samuti põhiküsimus üksnes selles kas 30000 euro suurust kinnistu omandamise hinda võib pidada põhjendatuks.
14.Vastustaja on tellinud kinnistu omandamise õiglase hinna kindlakstegemiseks mitmeid eksperthinnanguid, mis on kõikunud vahemikus 6710 eurot ja 70 senti kuni 92427 eurot ja 49 senti. Eelmine kohtuvaidlus seostus Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2012 korraldusega nr 529, millega määrati Arco Real Estate AS (edaspidi – Arco) hinnangu pinnalt kinnistu omandamise õiglaseks hinnaks 12900 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2015 otsusega tühistati eelnimetatud korralduse nr 529 punkt 1 ning vastustajat kohustati kinnistu omandamise tasu osas kahe kuu jooksul uut otsust tegema. Ringkonnakohus ei nõustunud Arco eksperthinnangu mitmete järeldustega. Arco eksperthinnangus kasutatud võrdlusobjektid paiknesid äärelinnas ning suhteliselt oluliseks puuduseks võis pidada ka tootmismaa sihtotstarbe liigset rõhutamist ning maa perspektiivse kasutamise võimaluse kõrvale jätmist. Arvestades asjaolu, et kõrgeim hinnang on olnud suurusjärgus 90000 eurot, märkis ringkonnakohus veel täiendavalt, et eksperthinnangute tulemuste erinevus ei tohiks kujuneda 7kordseks ning arvestades raskusi kinnistu väärtuse määramisel, oleks pooltel vaja asja efektiivse lahendamise huvides konsensusele jõuda. Nimetatud seisukoht on aktuaalne endiselt. Praeguses vaidluses on kohus samuti võimaldanud protsessiosalistel kompromissvariante arutada, kuid tulemuseta.
15.Käesolevas haldusasja raames vaidlustatud korraldusega nr 700 määrati kinnistu omandamise 30000 euro suurune hind Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ eksperthinnangu pinnalt, mis on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 32-50). OÜ Parem Kallas on seisukohal, et nimetatud eksperthinnang selles esinevate puuduste ja vastuolude tõttu siiski täiel määral nõuetele ei vasta. Kaebaja heidab vastustajale ette ka protsessuaalseid minetusi, sest vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 6 on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Veel märgib kaebaja, et vastustaja on tuginenud korralduse andmisel ebaõigele õiguslikule alusele viidates haldusmenetluse seaduse § 64 lõikele 2 ja § 68 lõikele 2, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist. Eelnimetatud märkus on iseenesest küll õige, kuid see ei ole käesoleva vaidluse puhul kõige olemuslikum küsimus ning pelgalt seetõttu haldusakti tühistada ei saa. Küll aga on põhjendatud kaebaja need etteheited, mis seostuvad kaalutlusõiguse teostamata jätmisega. Seetõttu tulebki haldusakt tühistada.
16.Kaebaja heidab vastustajale ette AS Pindi Kinnisvara 2012. aasta eksperthinnangu (tl 128-136), mille Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond ise tellis, põhjendamatut kõrvale jätmist. Nimetatud etteheide on asjakohane, sest vaidlustatud haldusaktis on vastavale tellimusele viidatud, kuid samas ei ole haldusaktis välja toodud neid motiive mille pinnalt peeti vajalikuks see täiesti kõrvale jätta ning vastustaja jaoks soodsamast variandist lähtuda. 11.03.2016 esitatud kirjalikes vastuväidetes on küll märgitud, et eelnimetatud hinnangu ebakorrektsuse osas toodi põhjendused välja Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2012 korralduses nr 529, kuid nimetatud korralduse punkt 1 on Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2015 lahendiga tühistatud. Ringkonnakohtu otsuses ei ole küll öeldud, et vastustaja oleks pidanud pigem AS Pindi Kinnisvara hinnangust lähtuma, kuid Arco eksperthinnangu järeldustega, millele Pärnu Linnavalitsus tugines, ei olnud võimalik nõustuda. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduses nr 700 on aga vastustaja tuginenud Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ eksperthinnangule, kuid ilma omapoolse analüüsita. Korraldusest nähtub, et kaebaja esitas korralduse eelnõule eelnevalt ka vastuväiteid, kuid nendele vastasid eksperthinnangu koostajad. Vastustaja on seda punktide kaupa ja vastavas järjestuses haldusaktis ka kajastanud, kuid haldusorgani enda seisukoht puudub.
17.Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2015 otsuse punktis 10 haldusasjas nr 3-12-2683 selgitati, et tulemuste oluline erinevus võib muuta nende õigsuse küsitavaks. Võrreldes haldusasjas nr 3-12-2683 toimunud ja vastustaja kahjuks lahenenud vaidlusega oleks kinnistu omandamise hind antud juhul kaebaja jaoks mõnevõrra soodsam, kuid teisalt on vahe siiski umbes kolmekordne, mis eeldaks vastavate hinnangute kõrvutamist ning selgitusi, millest ilmneks ühe või teise hinnangu eelistatus ning haldusorgani enda seisukoht kinnistu omandamise õiglasest hinnast. Eksperthinnanguid on alati võimalik kritiseerida ning ka käesoleval juhul on kaebaja märkused põhjendatud, vähemalt osaliselt. Nii näiteks võib lugeda põhjendatuks need etteheited, mis seostuvad ehitusõiguse mõjude arvestamata jätmisega või siis ebapiisava arvestamisega ning võrdlusobjektide valikuga. Kaebaja on põhjendatult märkinud, et võrdlusobjekt nr 1 on hinnatava vara pindalast ligikaudu 4 korda väiksem. Teatavad erinevused on muidugi paratamatud, kuid mitmekordne erinevus tekitab küsitavusi. Ebaselgeks jääb ka see, millel põhineb eksperthinnangus esitatud väide, et maksimaalsel ehitusõigusel ei ole väärtuse komponendina erilist tähtsust. Antud juhul ei teki seda veendumust, et eksperthinnangu puhul on kõiki vajalikke kriteeriume piisavalt arvestatud ja et hinnatava vara turuväärtust puudutav järeldus on õige. Vaidlustatud haldusakti teiselt leheküljelt nähtub, et kõigepealt koostati hinnangu projekt, milles asuti seisukohale, et kinnistu turuväärtus oli väärtuskuupäeva seisuga 20000 eurot. Kinnistu omanik sellega aga ei nõustunud. Seejärel muudeti võrdlusobjektide ringi ning leiti, et kohane hind on 30000 eurot. Taoline täpsustus oli selles kontekstis muidugi kaebaja jaoks soodne, kuid teisalt võib see tekitada küsitavusi hinnangu usaldusväärsuses kui esialgse kriitika pinnalt korrigeeritakse ilma midagi põhjendamata objekti turuväärtust koheselt 10000 euro võrra. Haldusorganil oli võimalus taolisi vastuolusid ja küsitavusi hinnata ning võtta vastu kaalutletud otsustus, kuid seda ei ole tehtud. Vastustaja on märkinud, et ekspertiisi tellimise nõue küll reglementeeritud ei ole, kuid praktikas on peetud vajalikuks ekspertiise tellida, sest linnal endal ei ole pädevust õiglast hinda kindlaks määrata. Nimetatud seisukohaga pädevuse väidetavast puudumisest ei saa siiski nõustuda. Pädevuse puudumise korral oleks tulnud tellitud eksperthinnangutest lähtuda, kuid alati ei ole seda printsiipi järgitud. Üks kaebaja põhiväidetest või põhietteheidetest väljendubki selles, et vastustaja tellis eksperthinnangu ka AS-lt Pindi Kinnisvara, kuid jättis selle siis kõrvale. Vastustaja omakorda selgitas seoses eelnimetatuga, et AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu võrdlusobjektid ei olnud sobivad (kohtuistungi protokoll, tl 195, pöördel). Sellest aga järeldubki, et vastustajal on tegelikult pädevus kinnistu omandamise õiglane hind kindlaks määrata kaaludes vastavate kriteeriumite asjakohasust, millele erinevates eksperthinnangutes on tuginetud ning ka varasemate kohtuvaidluste käigus väljendatud seisukohti. Seejuures tuleb vältida kaalutlusi, mida on käesoleva vaidlusega seonduvates kohtulahendites ekslikena käsitatud. Kohus ei saa haldusorgani asemel kinnistu omandamise õiglast
hinda kindlaks määrata, küll aga kontrollida seda kas haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste nõue on täidetud ja kas seejuures ei ole tehtud kaalutlusvigu.
18.Lähtuvalt eeltoodust tuleb vaidlustatud haldusakt sisuliste kaalutluste puudumise tõttu tühistada. Vastustaja on esitanud teatud kaalutlusi küll kohtumenetluse käigus, kuid need peavad sisalduma haldusaktis. Nende pinnalt saakski kaebaja otsustada kas kaebuse esitamine võib olla põhjendatud või kaasneksid sellega üksnes menetluskulud. Mis puutub eksperthinnangutesse, siis neid saab küll arvestada, kuid see ei tähenda seda, et haldusorgan võib asjassepuutuva isiku vastuväiteid haldusaktis analüüsimata- ja oma sellekohase hinnangu andmata jätta, lähtudes üksnes ühest sobivana tunduvast ekspertarvamusest ning seda iseäranis olukorras, kus aastaid kestnud erimeelsuste käigus tellitud ekspertiiside tulemused on erinenud kordades. Kaebaja on taotlenud tühistamisnõude kõrval veel ka kinnistu omandamise hinna suuruse tuvastamist, kuid lähtuvalt eelnevalt välja toodud põhjendustest, ei saa nimetatud taotlust rahuldada. Kohus ei saa vastustaja pädevusse kuuluvates küsimustes haldusorgani asemele asuda. Nimetatud taotlus oli esitatud siiski alternatiivsena ning seetõttu kohus seda lahendi resolutsioonis eraldi ei kajasta. Küll aga on tühistamisnõudega kooskõlas R tänav T1 kinnistu omandamise hinna määramist puudutava küsimuse uueks otsustamiseks saatmise nõue ning see tuleb rahuldada. Kohus ei pea vajalikuks täpselt ette kirjutada kui kiiresti see peaks toimuma, kuid lähtuda tuleb varasemast praktikast ja mõistlikkuse printsiibist. Siinkohal ei ole oluline ja ei saa ka seda ette kirjutada, kas vastustaja peaks veel eksperthinnanguid tellima või millisest eksperthinnangust tuleks rohkem lähtuda või millisest üldse lähtumata jätta või on otstarbekohane kaaluda vastavate eksperthinnangute keskmisi või tugineda näiteks ka hindadele, mida protsessiosalised kompromisslahenduste otsimise käigus erinevatel ajahetkedel ise välja on öelnud või mingisugustele muudele kaalutlustele, kuid vaidluse korral peab olema kohtul võimalik kaalutluste loogilisust, põhjendatust ja veenvust hinnata. Taolistes situatsioonides võivadki kinnistute omandamise hinnad mingil määral vaieldvakas jääda, kuid nad peavad tunduma enam-vähem õiglased ning vastavates kaalutlustes ei tohi sisalduda ilmselgeid vigu.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale istungi lõppu. Kaebaja on menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid tähtaegselt esitanud ja taotlenud menetluskuluna 5404 euro väljamõistmist vastustajalt. Summa on arvestatud ilma käibemaksuta (tl 176-188). Peale kohtuistungi toimumist esitas kaebaja veel ka taotluse täiendavate õigusabikulude hüvitamiseks summas 180 eurot ilma käibemaksuta seonduvalt kohtuistungil osalemisega (tl 189-193). Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksu arvestamata ning kohus lähtub sellest. Vastavalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Vastustaja on kulude põhjendatuse küsimuse kohtuistungil ühtlasi ka tõstatanud. Vastustaja leiab, et AB Sorainen 29.01.2016 arve alusel tasutud 744 eurot ei ole menetluskuluna põhjendatud ja et samuti ei ole põhjendatud Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR OÜ-le finantsekspertiisi eest ilma käibemaksuta tasutud 2560 euro suurune summa. Vastustaja seisukoht on osaliselt põhjendatud. Advokaadibüroole Sorainen AS eksperthinnangu analüüsi eest tasutud summat peab kohus menetluskuluna siiski aktsepteeritavaks, kuid mis puutub kinnisasja õiglase väärtuse kindlakstegemise kohta esitatud 28.11.2016 uurimuse eest Rakendusuuringute Keskuse CentAR OÜle tasutusse, siis see oli kaebaja enda initsiatiiv ja ei ole vaadeldav põhjendatud menetluskuluna. Kohtuistungil loeti see materjal küll vastuvõetuks, kuid sellest ei järeldu seda, et see peaks liigituma põhjendatud ja vastustajalt väljamõistetavaks menetluskuluks. Kaebaja taotles eelnimetatu pinnalt veel ka vastustaja kohustamist täpsustatud või täiendatud eksperthinnangu esitamiseks, mis jäi aga rahuldamata (kohtuistungi protokoll, tl 195). Kaebaja esitas seetõttu vastuväite kohtu tegevusele, mis
jäeti kohtuistungil rahuldamata, kuid samas märkis kohus, et esitab vastavad põhjendused kohtulahendis. Vastuväide ei ole põhjendatud, sest taotlus ei seostu otseselt põhinõudega, kusjuures täiendavalt võib tõusetuda siinkohal veel ka menetlusliku lubatavuse küsimus. Vara omandamise hinna määrab taolistel juhtudel haldusorgan ning see toimub vastava haldusmenetluse raames. Kohus ei saa kohustada haldusorganit tellima ekspertiise või valima mingisugust konkreetset meedet, sest need peaksid olema haldusorgani enda otsustused. Kohus saab hiljem vastava vaidluse korral hinnata haldusakti õiguspärasust ning asjassepuutuvate kaalutluste veenvust ja põhjendatust. Käesoleva vaidluse puhul on tõusetunud muuhulgas veel ka küsimus sellest, et kas ja kuivõrd on üldse taoliste hinnangute tellimine põhjendatud, kui tulemused võivad erineda kordades. Seega ei olnud vastuväide põhjendatud. Mis puutub menetluskuludesse, siis kokkuvõttes peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu summas 15 eurot ning õigusabikuluna 2994 eurot ehk menetluskuluna kokku 3009 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada OÜ Parem Kallas apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-158 resolutsiooni punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „Mõista Pärnu linnalt OÜ Parem Kallas (registrikood 10690537) kasuks välja menetluskulud 4009 (neli tuhat üheksa) eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.“ Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
3.Mõista Pärnu linnalt OÜ Parem Kallas (registrikood 10690537) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 177,45 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot 45 senti).
4.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Riigikohtu 05.02.2018 kohtumääruse
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu linna kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.