Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-53195
Haldusasi
AE kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AE apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-14-53195 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(4)
3-14-53195 Vastustaja ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mille tulemusel oleks kaebajale tekkinud kahju. Sellest tulenevalt puudub põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel.
3-14-53195 vangla toimis telefoniteenuse hindade kehtestamise võimaldamisel õiguspäraselt või mitte. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas see määravat tähtsust ei oma, kui kahju hüvitamise seisukohalt tulebki tuvastada haldusorgani õigusvastane tegevus. Asjaolu, et asja materjalidest ei nähtu kaebaja isiklik panus kõneaja laadimisele vangla telefonikaardile, ei tähenda, et telefonikaardile ei ole kõneaega üldse laetud. Kuna kaardiga on helistatud, siis on selge, et kõneaega on laetud. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et ta on ise kõneaega ostnud, seetõttu on mõistetamatu kohtu arutlus vastava väite tõendamatuse osas.
Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kuna kaebaja ei ole kandnud kõnekaardile raha telefoniteenuse kasutamiseks, ei saa talle olla tekkinud ka mingisugust varaliselt hinnatavat kahju. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest nähtuks, et ta on teinud rahalisi kulutusi telefoniteenuse kasutamiseks. Varalise kahju tekkimine kaebajale ei ole tõendatud. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas vangla toimis telefoniteenuse hindade kehtestamise võimaldamisel õiguspäraselt.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.