Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-75
Haldusasi
AN esialgse õiguskaitse taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AN määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vabastada AN määruskaebuse esitamisel nõutava 15 (viisteist) euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.
Võtta menetlusse AN määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2017. a määruse peale haldusasjas nr 3-17-75.
Jätta AN määruskaebus rahuldamata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-1775 ja teha asjas uus määrus, millega jätta AN esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-17-75 esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Tallinna Vangla on kinnitanud, et AN ei ole 09.01.2017 käskkirjale vaiet esitanud. Kuna esitatud ei ole vaiet haldusorganile ega kaebust halduskohtule, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võimalik. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu tuleb AN esialgse õiguskaitse taotlus jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahendata, jääb ka menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3-17-75 põhjenduste kohaselt on vajalik korraldada AN järelevalve viisil, mis vähendab võimalusi agressiooni väljendamiseks ning tagab üldise julgeoleku vanglas. Isiku paigutamine lukustatud kambrisse on vajalik kambri nr 229 sisustuse, radiaatori ja akna lõhkumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks ning kontaktide vähendamiseks kinnipeetavatega, kellega koos AN oma agressiooni väljendas. Käskkirja kohaselt on lisaks vajalik tagada, et kinnipeetav ei saaks oma ettearvamatu käitumisega seada ohtu vangla üldist julgeolekut ja olla negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele. Tallinna Vangla 13.02.2017 vaideotsuses nr 5-15/17/27-4 on lisaks selgitatud, et vanglaametniku 08.01.2017 ettekande kohaselt takistasid AN ja temaga samas kambris viibinud isikud on käitumisega järelevalve teostamist (kambri vaateava oli blokeeritud) ning kontrolli käigus tuvastati, et lõhutud on ulatuslikult kambri sisustust ja kamber on üle ujutatud (lõhutud torustik, radiaator ja aken, tualeti uks hingedelt eemaldatud), millega põhjustati vanglale ulatuslikku varalist kahju ja ohustati vangla julgeolekut. Kuna AN on eelneva kalendriaasta jooksul korduvalt lõhkunud vangla vara, on ka tuvastatud rikkumise puhul põhjust eeldada AN seotust sellega. Kambris viibinud kinnipeetavate suhtes oli viivitamatu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik, et selgitada välja rikkumise täpsed asjaolud ning takistada edasiste rikkumiste toimepanemine. Ühtlasi on vaideotsuses märgitud, et AN ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et tema suhtes oli julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendamatu. Väited süüdi lavastamise ja oletuste alusel tegusemisele on üldsõnalised ja konkretiseerimata. AN on esitanud Tallinna Vangla 09.01.2017 käskkirja ja 13.02.2017 vaideotsuse peale 15.02.2017 kaebuse Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-17-374), milles märgib, et peale AN on teise kahe intsidendis osalenud kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine juba lõpetatud. AN esitas ka selles asjas esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2017 määruse nr 3-17-374 resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata, leides, et kuna kaebusel puuduvad sisulised põhjendused (nt omapoolne versioon intsidendi kohta), ei saa seda pidada kuigi perspektiivikaks. Samuti märkis kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist õigustab ka vajadus takistada kaebaja poolt oma menetlusõiguste kuritarvitamist.
3-17-75
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.