lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2338/17

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2338/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1624
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 10 lg 1Kahju hüvitamine kolmandatele isikuteleSKHS § 1 lg 1, 3Seaduse reguleerimisalaHKMS § 151 lg 1Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineSKHS § 14 lg 2Kahjuhüvitise taotlemine kohtueelses ja kohtuvälises menetlusesSKHS § 23 lg 5Seaduse rakendamineSKHS § 3Kahju hüvitamine kolmandatele isikuteleSKHS § 4Õigus nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2338/12Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi, Tiina Pappel 16.02.2017, Tartu 3-16-2338 PALMEKS OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõudes summas 15 041 eurot Tartu Halduskohtu 24.01.2017. a määrus PALMEKS OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja PALMEKS OÜ Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta PALMEKS OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.01.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.PALEMKS OÜ esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) avalduse, milles ta palus hüvitada kahju summas 14 055,07 eurot, mis on autoteeninduse hinnapakkumise kohaselt sõiduauto taasteremondi maksumus. Taotluse kohaselt tekitati 12.02.2016 politseioperatsiooni käigus PALMEKS OÜ-le kuuluvale sõiduautole BMW X5 (reg.märk XXX XXX ) vigastusi (kuulitabamused), millised ei ole seotud liiklussituatsiooniga ning kindlustusandja keeldus selles osas kahju hüvitamast.
2.PPA jättis 20.10.2016. a otsusega nr 2.1-3/15357-6 PALMEKS OÜ taotluse varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata. PPA märkis, et avaldaja sõidukile tekitati kahju selle varguse toime pannud isikute kinnipidamiseks toimunud politseioperatsiooni käigus, seega polnud tegemist avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega. PPA hinnangul ei ole kinnitust leidnud, et kindlustusandja ei ole hüvitanud kuulivigastustest tekitatud kahju ning PALMEKS OÜ-le tekitatud kahju hüvitamisega kindlustusandja poolt on realiseerunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16 lg 2 p-s 3 nimetatud hüvitise maksmist välistav asjaolu, et isik on saanud hüvitise mujalt, s.o kindlustusandjalt.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
SKHS § 5Kahju hüvitamine sõltuvalt süüteomenetluse lõpptulemusest
SKHS § 7 lg 1Kahju hüvitamine sõltumata süüasja lõpptulemusest
3.PALMEKS OÜ esitas 18.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PPA 20.10.2016. a otsus nr 2.1-3/15357-6 ja välja mõista PPA-lt kahju hüvitamiseks 15 041 eurot PALMEKS OÜ kasuks. Kaebuse põhjendused: Ööl vastu 12.02.2016 varastati PALMEKS OÜ-le kuuluv sõiduauto BMW X5 ning varaste kinnipidamise käigus sai sõiduk vigastusi kokkupõrkel politseiautoga ja läbivaid lasuvigastusi, kuid liiklusõnnetuse kirjelduses on tegelikku olukorda käsitletud vääralt ja tegelikkuses rammis vastustaja auto kaebaja auto teelt välja. Kaebaja sai koos kindlustushüvitisega 55 959 eurot tekitatud kahju katteks, millest lahutades sõiduki väärtuse, mis oli enne politseioperatsiooni 71 000 eurot, siis on hüvitamata kahju suuruseks 15 041 eurot. Politseitöötajad olid teadlikud kavandatavast vargusest ja jälgisid varaste tegevust, kuid vargust ei takistatud, milline politsei tegevusetus põhjustas olukorra, kus hiljem oli vajalik auto peatamiseks kasutada erimeetmeid ning põhjustati kokkupõrge ja autole tekitati lasuvigastused. Kahju tekitati politseitöötajate tegevusetusega. Kahju osaline hüvitamine kaebajale ei ole õiglane, sest kui politseitöötajad olid teadlikud varguse toimepanemisest, kuid ei tõkestanud kuriteo toimepanemist, siis on selline tegevusetus ebaseaduslik. Kui politseioperatsioon oli selliselt kavandatud ja teenis üldisemaid huve, siis on õiglane, et PALMEKS OÜ-le hüvitatakse kogu tekitatud kahju.
4.Tartu Halduskohus jättis 06.12.2016. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kui kaebaja jääb kohtule esitatud hüvitamisnõude juures, ei ole PPA otsuse tühistamisnõude esitamine vajalik.
5.PALMEKS OÜ esitas 09.12.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et ta on õigustatud nõudma kaebuses esitatud põhjendustele tuginedes PPA-lt kahju hüvitamist summas 15 041 eurot.
6.Tartu Halduskohus võttis 14.12.2016. a määrusega PALMEKS OÜ kaebuse kahju hüvitamise nõudes menetlusse. Kohus märkis, et kuna puuduste kõrvaldamise avalduses jäi kaebaja kahju hüvitamise nõude juurde summas 15 041 eurot, siis loobus kaebaja PPA otsuse tühistamise nõudes.
7.Tartu Halduskohus jättis 24.01.2017. a määrusega PALMEKS OÜ kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel ning tagastas PALMEKS OÜ-le tasutud riigilõivu summas 452 eurot. Määruse põhjendused: Vaidlust ei saa olla selles, et väidetav kahju on kaebajale tekitatud süüteomenetluses – kriminaalmenetluse toiminguga, s.o kahtlustatava kinnipidamisel. Süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille regulatsioonist tulenevalt on kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju taotluse lahendajaks prokuratuur, riigiprokuratuur, maakohus või ringkonnakohus, kuid mitte halduskohus. Kuna väidetav kahju on kaebajale tekitatud kriminaalmenetluse toiminguga, oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Asjaolu, et kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitanud PPA-le ning viimane on taotluse lahendanud ja lubanud otsust vaidlustada halduskohtus, ei tähenda, et halduskohtul on pädevus kaebust lahendada. Ka SKHS § 23 lg 5 järgi lahendab halduskohus kahju hüvitamise kaebuse SKHS-s sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse enne selle seaduse jõustumist menetlusse võtnud. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.PALMEKS OÜ esitas 01.02.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.01.2017. a määrus ja saata PALMEKS OÜ kaebus menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused:

Antud juhul ei ole kohtu viide SKHS-le asjakohane. SKHS § 5 annab loetelu, millisel juhul kuulub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele sõltuvalt menetluse lõpptulemusest ning § 7 sätestab kahju hüvitamise alused sõltumata süüasja lõpptulemusest. Oluline on asjaolu, et isik, kellele mõlemal juhul kuulub kahju hüvitamisele, on süüteomenetlusele allutatud isik. Nendeks isikuteks on kahtlustatav, süüdistatav ja menetlusalune isik väärteoasjas. Kaebaja ei ole kahtlustatav, süüdistatav ega menetlusalune isik asjas, millega seonduvalt on esitatud kahjunõue. SKHS § 3 sätestab, et kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub RVastS § 10 kohaselt. PALMEKS OÜ kaebuse ja kahjunõude suhtes ei ole RVastS § 10 lg 1 kohaldatav. Halduskohus võttis PALMEKS OÜ kaebuse õigesti menetlusse ning PPA 20.10.2016. a otsuse vaidlustamiseks ja kahjunõude lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda.

9.PPA esitas 10.02.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta PALMEKS OÜ määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: RVastS-i võib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele kohaldada üksnes SKHS-is eraldi sätestatud juhul. Kaebaja on kaebuses selgelt teinud järelduse, et talle kuulunud sõidukit kahjustati varguses kahtlustatavate isikute kinnipidamisel kriminaalmenetluse käigus ja see võib olla toimunud menetleja poolt menetlusõiguse rikkumise tõttu. Kuivõrd kaebaja on sisustanud oma kahjunõude süüteomenetluse käigus menetleja poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega ja seeläbi isikule kahju tekitamisega, eeldab sellise kahjunõude lahendamine hinnangu andmist kriminaalmenetluse toimingu põhjendatusele ja õiguspärasusele, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus on 24.01.2017. a määruses märkinud, et vaidlust ei saa olla selles, et väidetav kahju on kaebajale tekitatud süüteomenetluses – kriminaalmenetluse toiminguga, kahtlustatava kinnipidamisel. Kuna eeltoodule ei ole asjas kaebaja enda määruskaebuses ega ka vastustaja vastuses määruskaebusele sisuliselt vastu vaielnud, siis lähtub ringkonnakohus samuti eeltoodust.
12.Halduskohtule esitatud kaebuses märgitust nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks nõuda väidetavalt politseitöötajate tegevusetusest tekitatud kahju hüvitamist, kuna politsei põhjustas olukorra, kus oldi teadlikud kavandatavast vargusest ja jälgiti varaste tegevust, kuid vargust ei takistatud ning hiljem oli vajalik auto peatamiseks kasutada erimeetmeid, põhjustati kokkupõrge ja autole tekitati ka lasuvigastused. Eelnevat mõistab ringkonnakohus selliselt, et kaebaja eesmärgiks on nõuda süüteomenetluse raames menetleja poolt väidetavalt süüliselt menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Menetluskorra süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks näeb ette 01.05.2015 jõustunud SKHS, mille kohaselt otsustab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle üldkohus (SKHS-i eelnõu seletuskiri, p 2.3, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc7-9452-98dc0db0e448/S %c3%bc%c3%bcteomenetluses%20tekitatud%20kahju%20h%c3%bcvi/). Kuna esitatud kaebuse menetlemiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra, siis on halduskohus kaebaja kaebuse õigesti jätnud läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.01.05.2015 jõustunud SKHS sätestab süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise kui riigivastutuse ühe eriliigi, mille hüvitamise üle otsustab üldkohus (maakohus). RVastS-i kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-is

sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). Seega on kriminaalasja kohtueelset menetlust puudutav vaidlus küll avalik-õiguslik, kuid kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib

SKHS.

14.SKHS-i eelnõu seletuskirja kohaselt (p-d 2.4, 2.4.1, 2.4.2) nähakse kahju hüvitamine ette kahe suure juhtumite grupi korral. Esimese grupi moodustavad juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas tema põhiõigust (vahistamine, kinnipidamine, ametikohalt kõrvaldamine, elukohast lahkumise keeld, vara arestimine), kuid mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hüvitamise õigust andva põhiõiguse riivena käsitletakse selle juhtumite grupi all ka ebamõistlikku menetlusaega. Teise grupi moodustavad juhtumid, mil menetleja (prokuratuur, uurimisorgan, väärteo kohtuväline menetleja) on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja sellega põhjustanud isikule kahju. Süüline menetlusõiguse rikkumine on kahju hüvitamise aluseks sõltumata sellest, milline on süüasja menetluse lõpptulemus. SKHS § 1 lg 1 kohaselt nimetatud seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kriminaalmenetluse seadustiku § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses menetlejaks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. SKHS-i eelnõu seletuskirjas (p 3.2, 1. peatükk, § 1) märgitakse, et seaduse reguleerimisalaga on põhjendatud hõlmata kõikide menetlejate tegevus. SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Eelnevat arvestades ei ole õige kaebaja arusaam, et isik, kellele kuulub kahju hüvitamisele, peab olema süüteomenetlusele allutatud isik, s.o kahtlustatav, süüdistatav või menetlusalune isik. Seega kui kaebaja leiab, et uurimisasutus on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja seetõttu on tekitatud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile (või väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2)) arvestades SKHS-i 4. peatükis sätestatud korda.
15.SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS-i eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahjunõuded lahendatakse SKHS-is sätestatud korras, mille kohaselt lahendab neid nõudeid kohtumenetluses maakohus (Riigikohtu 07.12.2016. a otsus nr 3-3-1-30-16, p 12). SKHS § 23 lg 5 kohaselt haldus-, ringkonna- ja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise kaebuse samas seaduses sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Alates 01.05.2015 ei ole sellise nõude menetlemine enam halduskohtu pädevuses, kuna SKHS §-i 7 kohaldatakse tagasiulatuvalt ning käesoleval juhul ei esine olukorda, kus kaebaja kaebus oleks halduskohtu poolt menetlusse võetud enne 01.05.2015.
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et PPA 20.10.2016. a otsuses esitatud teave edasikaebamise korra kohta ei kohusta halduskohut kaebaja kaebust menetlusse võtma.
17.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus PALMEKS OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.01.2017. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja