lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-3-1-91-16

Kohtulahend

HaldusasiJõustunudRiigikohus · 16.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-3-1-91-16
Asja liik
Haldusasi
Kuulutamise aeg
16.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1018
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 107 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-24-1207/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.10.20243-18-1644/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.06.20193-18-2001/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

KOHTUMÄÄRUS

3-3-1-91-16 16. veebruar 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Esveko Wood OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20. detsembri 2013. a maksuotsuse tühistamiseks Kaebaja Esveko Wood OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2016. a määrus haldus​asjas nr 3-14-50103 Esveko Wood OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Esveko Wood OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-14-50103 resolutsiooni punkt 1. Saata asi menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.20. detsembri 2013. a maksuotsusega vähendas Maksu- ja Tolliamet Esveko Wood OÜ maksustamisperioodide mai kuni august 2012 sisendkäibemaksu 23 638 euro ja 40 sendi võrra ning suurendas tulumaksukohustust 32 269 euro ja 39 sendi võrra. Maksuotsuse kohaselt pole tõendatud tootmiseks vajalike seadmete soetus ja ehitusteenuse saamine ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt on jäetud tulumaks deklareerimata.
2.Esveko Wood OÜ esitas kaebuse 20. detsembri 2013. a maksuotsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas maksuotsuse tulumaksu 28 102 eurot ja 78 senti määramist puudutavas osas.
3.Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Esveko Wood OÜ. Seejuures taotles Esveko Wood OÜ, et ta vabastataks apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. augustil 2016 Esveko Wood OÜ menetlusabi taotluse käiguta ning andis tähtaja äriühingu majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks. Samuti märkis ringkonnakohus, et Esveko Wood OÜ-l tuleb selgitada, miks asja vastu varalist huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid, ei ole võimelised äriühingu eest riigilõivu tasuma.
5.Esveko Wood OÜ esitas 23. augustil 2016 andmed äriühingu ning juhatuse liikme ja osaniku Anton Kuznetsovi varalise seisundi kohta.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2016. a määrusega Esveko Wood OÜ menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja andis riigilõivu 461 eurot ja 51 senti tasumiseks tähtaja 15 päeva alates resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus märkis Riigikohtu üldkogu otsustele asjades nr 3-3-1-33-11 ja 3-2-1-62-10 tuginedes, et juriidiline isik vabastatakse riigilõivu tasumise kohustusest juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja vastu varalist huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid. Maksuotsusega sissenõutava maksuvõla tekkimise ajal olid Esveko Wood OÜ juhatuse liikmed Tarvi Jõerand ja Anton Kuznetsov. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal oli ainsaks juhatuse liikmeks T. Jõerand. Pärast menetlusabi taotluse käiguta jätmist esitas dokumendid A. Kuznetsov, kes oli uuesti juhatuse liikmeks saanud, kohtule oma pangakontode väljavõtted. Samas ei esitatud kohtule muid selgitusi kohtuvaidluse tulemusest majanduslikult huvitatud isikute võimekuse kohta tasuda riigilõivu. Saab eeldada, et asja lahendamisest huvitatud isikud solidaarselt oleksid olnud võimelised riigilõivu tasuma. Kuigi T. Jõeranna juhatuse liikme volitused lõppesid 11. augustil 2016, saab arvestada võimalusega, et raha riigilõivu tasumiseks leiab tema, kuna maksuotsuse jõusse jäämisel võidakse alustada vastutusmenetlust nii tema kui ka A. Kuznetsovi suhtes. T. Jõerand on andnud äriühingule laenu, mistõttu pole alust arvata, et ta poleks võimeline riigilõivu tasuma.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Riigikohtule esitatud määruskaebuses selgitab kaebaja, et äriühing ei suuda ise menetluskulusid tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Juhatuse liikmed ei ole asjas varaliselt huvitatud isikud. T. Jõerand ei ole äriühingu liige, osanik ega aktsionär ning ta ei pea leidma äriühingu kulude tasumiseks rahalisi vahendeid.
8.Maksu- ja Tolliamet on vastuses määruskaebusele seisukohal, et kaebaja pole ümber lükanud ringkonnakohtu seisukohta, et varalist huvi omavad isikud saavad riigilõivu tasuda. Kuigi Riigikohtu praktikas pole juhatuse liikmeid varalist huvi omavate isikutena välja toodud, võidakse T. Jõerannale teha vastutusotsus. Seetõttu on ilmne, et ta on huvitatud maksuotsuse tühistamisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Asjas ei vaielda selle üle, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 113 lg-st 4 lähtuvalt ei piira seadus kaebaja kui juriidilise isiku vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Selle esmaseks tingimuseks on kaebaja võimetus riigilõivu tasuda (HKMS § 111 lg 1). Riigikohtu üldkogu on haldusasjas nr 3-3-1-33-11 tehtud otsuse punktis 32.2 selgitanud, et juriidiline isik võib menetlusabi taotleda vaid juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja vastu varalist huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid. Seejuures viitas üldkogu varasemale Riigikohtu üldkogu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10. Nimetatud otsuse punktis 62.2 selgitas üldkogu järgmist: „Juriidilise isiku kui õigusliku abstraktsiooni taga on osaluse või liikmesuse kaudu üldjuhul teised isikud, kes vähemalt äriühingute korral on juriidilist isikut puudutavas kohtumenetluses majanduslikult huvitatud selle kohtuvaidluse tulemustest. Majanduslikku huvi saab

eelkõige eeldada äriühingu osanike ja aktsionäride puhul, aga ka nt korteriühistu liikmete korral.“

10.Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud seisukohad jätkuvalt kohaldatavad. Ka ringkonnakohus on nendele otsustele viidanud. Sellest hoolimata on ringkonnakohus asunud seisukohale, et T. Jõerand, kes oli kaebaja juhatuse liige nii vaidlustatud maksukohustuse tekkimise ajal kui ka menetlusabi taotluse esitamise ajal, on asja vastu majanduslikku huvi omav isik, kes peaks vajaduse korral osalema riigilõivu tasumises. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
11.Üldkogu on eelviidatud lahendites eeldanud majanduslikku huvi juriidilise isiku osanike, aktsionäride või liikmete puhul. Osanik, aktsionär ja liige on sarnased staatused, mille esinemine sõltub juriidilise isiku vormist. Tegemist on isikutega, kes omandavad juriidilise isiku lõppemisel selle vara. Kaebaja on osaühing, mistõttu saavad asjast majanduslikult huvitatud isikud olla eeskätt osanikud. Juhatuse liikmel on seevastu osaühinguga üksnes lepinguline suhe. Kuigi ta võib selle raames ka tasu saada, ei ole juhatuse liikme isikliku ja osaühingu vara väärtuse vahel otsest seost. On tõsi, et maksukorralduse seaduse § 40 lg-st 1 tulenevalt on võimalik ka juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühinguga ning tema suhtes vastutusotsuse tegemine. See toimub aga eraldi menetluses, kusjuures kolleegium on korduvalt rõhutanud, et vastutusotsuse vaidlustamisel võib esitada ka neid vastuväiteid, mida äriühing kui põhivõlgnik ei esitanud (vt Riigikohtu haldus​kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-20-16, p 16.3 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Järelikult on juhatuse liikme õigused kaitstud, sõltumata sellest, kas äriühing maksuotsust vaidlustab.
12.Eeltoodud põhjustel tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohtule esitatud menetlusabi taotluse (III kd, tl 155) järgi on kaebaja osanikeks A. Kuznetsov ja Velika Lauk. Kohtule ei ole esitatud andmeid V. Laugu majandusliku seisundi kohta. Seega pole praegu võimalik tuvastada, kas kaebajale menetlusabi andmise eeldused on täidetud või mitte. Seetõttu tuleb asi saata tagasi Tallinna Ringkonnakohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks.
13.Tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.