lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2320/14

Omandireform › Maa erastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja · 09.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2320/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Maa erastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
964
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2017, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-16-2320

Haldusasi

H. P ja P. P kaebus Mustjala Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 113 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada H. P ja P. P kaebus läbivaatamatult;
2.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajatele

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Mustjala Vallavalitsus andis 11.10.2016 korralduse nr 113, millega määras H. Ple Võhma külas Vapso katastriüksuse moodustamise toimiku vallavalitsusele esitamise tähtajaks hiljemalt 20. detsember 2016 (resolutsiooni punkt 1) ja P. Ple Võhma küla Niidu katastriüksuse moodustamise toimiku vallavalitsusele esitamise tähtajaks 20. detsember 2016 (resolutsiooni punkt 2). Korralduses selgitati, et kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita toimikut määratud tähtpäevaks, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (resolutsiooni punkt 3).

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.H. P ja P. P esitasid 16.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 113 tühistamise nõudes. Kaebajad on seisukohal, et vallavalitsus otsustas maa ostueesõigusega erastamise juba 2001. aastal ja et erastatava maa suurus ning piirid olid korraldusega nr 311 varasemalt kindlaks määratud, mistõttu ei saa kaebajatelt maa ostueesõigusega erastamise õigust ära võtta.
3.Tallinna Halduskohtu 06.12.2016 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 20-21). Tasuda oli vaja täiendav riigilõiv ning ühtlasi selgitada ka kaebuse eesmärke.
4.Kaebajad vastasid kohtumäärusele 15.12.2016 ja esitasid ka taotluse Mustjala Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 113 kehtivuse peatamiseks. Kaebajate arvates oli vaidlustatud korraldus vallavalitsuse 20.12.2001 korraldusega nr 311 vastuolus, sest katastriüksuse moodustamise toimikud olid lähtuvalt eelnimetatud korraldusest nr 311 vallale varasemalt esitatud ning vastavaid kulutusi uute ja teistsuguste piiridega katastriüksuste moodustamiseks ei oleks saanud põhjendatuks pidada. Kaebajad olid seisukohal, et vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine ei saaks kellegi huve kahjustada, sest maa erastamine on niigi kaua viibinud ning lisanduv viivitus oleks marginaalne.
5.Tallinna Halduskohtu 20.12.2016 määrusega rahuldati kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Mustjala Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse täitmine kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni (tl 38). Seejuures arvestas kohus mingil määral ka seda, et vald jättis õiguskaitse taotlusele vastamisel sisulised põhjendused esitamata.
6.Mustjala vald esitas eelnimetatud esialgse õiguskaitse määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, sest vastustaja hinnangul oli vaidlusalune küsimus lahenenud ühe varasema vaidluse käigus. Seejuures viitas vald haldusasjale nr 3-09-1625.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2017 määrusega rahuldati Mustjala valla määruskaebus. Tallinna Halduskohtu 20.12.2016 määrus tühistati ning kaebajate õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et 01.03.2012 otsuses haldusasjas 3-09-1625 on korraldusega nr 311 ja vastavate piiride kulgemise vaidlusega seonduvaid küsimusi analüüsitud ning asjassepuutuvate haldusaktide tühistamiseks ei olnud alust. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et kaebus on perspektiivitu.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Enne kaebuse menetlusse võtmist on vaja hinnata selle nõuetelevastavust ja eduväljavaateid. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 120 esimese lõike punktist 8 ja sama paragrahvi teisest lõikest võetakse kaebus menetlusse üksnes sel juhul kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel on võimalik tagastada kaebus ka sel juhul, kui sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Teisiti sõnastatuna tähendab see seda, et kaebus tagastatakse kui selle sisulised eduväljavaated oleksid praktiliselt olematud.
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud katastriüksuse moodustamise toimiku esitamise tähtaja määramist puudutavat haldusakti. Tähtajad vastavate tööde tellimiseks olid tegelikult määratud juba varem, 14.06.2016 korraldusega nr 57 ning sellele on vaidlustatud haldusaktis ühtlasi viidatud. Samuti nähtub vaidlustatud haldusaktist, et katastriüksuse mõõdistamiseks ja toimiku koostamiseks oli sõlmitud osaühinguga Hadwest ka vastavad tööettevõtulepingud, kuid seejärel on kaebajad asunud seisukohale, et juhinduma oleks pidanud siiski 2001. aasta korraldusest nr 311 ja et lähtuvalt eelnimetatud korraldusest olid toimikud esitatud ja et kulutuste tegemine ning teistsuguste piiridega katastriüksuste moodustamine ei oleks põhjendatud. Tähtaja kui sellise osas ei ole vaidlust olnud, kusjuures see ei oleks ka olemuslik, sest vajaduse korral on võimalik tähtaja pikendamist taotleda. Vastustaja selgitustest aga järeldub omakorda, et korraldust nr 311 ei olegi eksisteerinud, kusjuures käesolevaks ajaks peaksid ühtlasi ka kõik vaidlused maa ostueesõigusega erastamise piiride osas lõppenud olema, mis tähendab seda, et erastamisest huvitatud isikud peaksid esitama katastriüksuse

moodustamise toimikud. Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2017 määruse punktis 11 on selgitatud viitega haldusasjas nr 3-09-1625 tehtud lahendile, et kaebajad ei saanud tugineda väidatavale korraldusele nr 311, sest vald on selle olemasolu puudumise kindlaks teinud ja et selles osas oli vaja lähtuda 15.10.2007 korraldusest nr 135. Samuti on märgitud eelnimetatud ringkonnakohtu määruse punktis 11, et viidatud otsuses analüüsiti ka 24.09.2008 piiride kulgemise ettepanekut, mille tühistamiseks ei olnud samuti alust ja et vaidlustatud korralduses osundatud 19.11.2007 korralduse nr 149 puhul oli tegemist kehtiva haldusaktiga. Seega oli 2001. aasta korralduse nr 311 väidetavale olemasolule üles ehitatud nõue perspektiivitu ning korralduse nr 113 täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei olnud põhjendatud.

11.Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse selle andmise ajahetke seisuga ning lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebajate õigusi ei ole rikutud ning korralduse tühistamine ei saaks aidata kaasa ka sellele, et katastriüksused moodustuksid teistsuguste piiridega. Õiguspärane on ka selgitus, mille kohaselt võidakse maa erastamise õigus kaotada, kui toimikut ei esitata tähtaegselt ilma mõjuva põhjuseta. Mis puutub eelnimetatusse, siis haldusaktide selleks ettenähtud korras vaidlustamise võimaluse kasutamisest tingitud hilinemist tuleks üldjuhul pigem mõjuva põhjusena vaadelda. Ringkonnakohtu 30.01.2017 määruse punktis 9 on selgitatud, et vajaduse korral saab vaidlustada ka maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamist.
12.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning ka seetõttu, et kaebusega ei oleks võimalik ostueesõigusega erastatava maa teistsuguseid piire saavutada. Siinkohal peab aga kohus vajalikuks selgitada, et lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõikest 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust vajaduse korral hiljem uuesti kohtusse pöörduda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium