lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1752/13

Omandireform › Munitsipaliseerimine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1752/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Munitsipaliseerimine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1366
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 2, 3, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 181 lg 1, 3ApellatsioonitähtaegHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 67Tähtaja algus ja lõppHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1752

Haldusasi

Tallinna linna kaebus Maa-ameti peadirektori 09.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/553 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inken Logberg Vastustaja – Maa-amet, volitatud esindaja Toomas Kutti

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Tallinna linna taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

Tagastada Tallinna linna apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2016. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-1752 läbivaatamatult.

Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-16-1752 Tallinna linna poolt tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot Tallinna Linnakantselei kontole nr EE091010220061008015 AS-s SEB Pank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Tallinna linn esitas 02.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti peadirektori 09.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/553 tühistamiseks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 25.11.2016 otsusega Tallinna linna kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3-16-1752

3.Tallinna linn esitas 06.01.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 25.11.2016 otsuse tühistamiseks ning apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse. Tallinna linn põhjendas apellatsioonitähtaja rikkumist asjaoluga, et apellandi esindaja on olnud haigestumise tõttu kahel korral töövõimetuslehel (02.12.2016‒12.12.2016 ja 23.12.2016‒03.01.2017), mistõttu ei olnud võimalik koostada ja edastada apellatsioonkaebust seaduses sätestatud tähtajal.
4.Tallinna Ringkonnakohus palus 10.01.2017 määrusega apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusele oma seisukoht.

vastustajal

esitada

5.Maa-amet palus 18.01.2017 kirjalikus seisukohas jätta apellatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 alusel menetlusse võtmata ning tagastada see HKMS § 187 lg 2 ja § 187 lg 3 p 2 alusel apellatsioonitähtaja möödumise tõttu. Praegusel juhul puudub mõjuv põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Miski ei saanud takistada apellandi esindajat apellatsioonkaebust koostamast ja ringkonnakohtule esitamast 26.11.2016‒01.12.2016 või 13.12.2016‒22.12.2016 ning mitte jätta menetlusdokumendi koostamist ja esitamist tähtaja viimastele päevadele. Apellandi esindaja on haldusasjaga tegelenud selle algusest peale (alates kaebuse koostamisest halduskohtule). Seega ei saa ka haigestumise tõttu osadel päevadel töölt eemalolek olla määravaks tähtaja kulgemisel, kuna esindaja pidi apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel tähtaegadega arvestama. Tallinna Linnavalitsuse kodulehelt nähtuvalt on Tallinna Linnavaraameti koosseisus eraldi õigusosakond, kus töötab viis juristi (lisaks personali peaspetsialist) ning Tallinna Linnakantselei struktuuriüksuseks on linna õigusteenistus, mille koosseisu kuulub nõuete osakond kuue juristiga, kellel kõigil on õigusalased teadmised ning kohtudokumentide koostamise ja kohtus esindamise kogemus. Esindaja haigestumise korral oleks apellant saanud ja pidanud oma töö ümber korraldama selliselt, et koostada apellatsioonkaebus tähtaegselt ja esitada see kohtule. Apellanti ei saa pidada selliseks isikuks, kellel puuduvad teadmised tähtaegade kulgemise osas. Tallinna Linnavalitsus on haldusorgan, kellele peavad olema teada kaebetähtaegade regulatsioon ja tähtajad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalistele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.
7.Praeguses asjas tegi Tallinna Halduskohus kohtuotsuse avalikult teatavaks 25.11.2016. Kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 25.11.2016 kell 16.00 tegi halduskohus menetlusosalistele teatavaks 11.10.2016 määrusega (tl 40). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitas Tallinna linna esindaja Inken Logberg kohtumääruse kättesaamist 11.10.2016. Seega pidi Tallinna linn olema hiljemalt 11.10.2016 teadlik kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Kuna vaidlustatud kohtuotsus tehti avalikult teatavaks 25.11.2016 ning nimetatud kuupäev oli apellandile eelnevalt teatavaks tehtud, siis oli HKMS § 67 lg-st 4 ja § 181 lg-st 1 tulenevalt apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 27.12.2016, nagu on üheselt arusaadavalt märgitud ka halduskohtu otsuses. Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse 06.01.2017 ehk pärast seaduses sätestatud edasikaebamise tähtaja möödumist.
8.HKMS § 181 lg 3 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja 2(4)

3-16-1752 ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. HKMS § 187 lg 3 p-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Kuivõrd HKMS § 71 lg 1 ega ka § 150 ei näe ette tähtaja ennistamise võimalike mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, tähendab mõjuva põhjuse hindamine kohtu kaalutlusotsuse tegemist.

9.Tallinna linn on põhjendanud apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist asjaoluga, et apellandi esindaja haigestus ja viibis töövõimetuslehel kahel korral apellatsioonitähtaja kulgemise jooksul, mistõttu ei olnud võimalik apellatsioonkaebust koostada ja õigeaegselt kohtule edastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi esindaja haigestumist ei saa pidada praegusel juhul mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks möödalastud apellatsioonitähtaja ennistamist.
10.Riigikohus märkis 22.11.2001 määruses nr 3-3-1-56-01, et avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitval asutusel, kelle haldusakti või toimingut halduskohtus vaidlustatakse, on enamasti paremad võimalused kvaliteetse õigusabi saamiseks ja seega ka kohtus oma haldusaktide või toimingute kaitsmiseks kui kaebuse esitanud füüsilisel isikul. Asutusel on üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise oma ametnike kaudu või sõlmida esindamiseks leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga. Seetõttu oli Riigikohus seisukohal, et rangemalt tuleb protsessitähtaja ennistamisel mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaja rikkujaks on avaliku võimu kandja. Apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseid hinnates tuleb arvesse võtta, millised on protsessiosalise võimalused tagada oma õiguste efektiivne kaitse (vt Riigikohtu 10.05.2004 määrus nr 3-3-1-23-04, p 11).
11.Eelviidatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtumenetluses protsessiosaliseks olev haldusorgan peab hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui menetlusosalist halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu tähtaegseks sooritamiseks. Seda eeldusel, et menetlustoimingu tegemine teise isiku poolt on objektiivselt võimalik. Tallinna Linnavolikogu 21.03.2013 määrusega nr 20 vastu võetud Tallinna Linnakantselei põhimääruse § 8 p 3 kohaselt koordineerib linna huvide igakülgset esindamist kohtus ja teistes asutustes ning kolmandate isikute ees linna õigusteenistus. Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja on praeguses haldusasjas volitanud Tallinna linna nimel esitama kaebuse ja esindama Tallinna linna kohtus Tallinna Linnavaraameti juristi Inken Logbergi, kes on esindanud Tallinna linna kohtumenetluse algusest saadik. Tallinna Linnavalitsuse kodulehelt nähtuva info kohaselt on aga Tallinna Linnavaraameti õigusosakonna teenistuses lisaks I. Logbergile veel neli ning linna õigusteenistuse nõuete osakonna teenistuses kuus juristi, kes kõik on õigusalase haridusega ja peavad muu hulgas omama menetlusdokumentide koostamise ning kohtus esindamise kogemust. Eelneva tõttu peab ringkonnakohtu hinnangul olema Tallinna linnal võimalik korraldada oma töö selliselt, et ootamatud asjaolud, sh ühe ametniku haigestumine, ei takistaks Tallinna Linnavalitsuse kui haldusorgani osalemist halduskohtumenetluses. Juhul, kui ühel ametnikul tekkinud takistus 3(4)

3-16-1752 võib seada ohtu menetlustähtajast kinnipidamise, saab teha apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtule esitamise teise ametniku ülesandeks. Vaidlust ei ole selles, et apellant oli kohtuotsusest ja selle edasikaebamise korrast teadlik. Tallinna linn on apellatsioonkaebuse möödalaskmise põhjusena viidanud üksnes apellandi esindaja haigusele. Apellatsioonkaebuses ei ole näidatud ära ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas Tallinna linnal volitada mõnda teist õigusosakonna juristi apellatsioonkaebuse koostamiseks ja ringkonnakohtule esitamiseks.

12.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et ei ole tõendatud, et apellatsioonitähtaja ületamise oleks kaasa toonud objektiivne asjaolu, mille tekkimist või kulgemist ei saanud apellant ise vahetult mõjutada. Tallinna linna apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb seetõttu HKMS § 71 lg 1 ja § 181 lg 3 alusel rahuldamata.
13.HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna Tallinna linna apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et Tallinna linn ei ole esitanud apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 25.11.2016 otsuse peale.
14.Tallinna linna apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 2 ja lg 8 ning § 185 lg 1 alusel apellandile tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium