lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2251/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2251/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1244
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusPS § 25RVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 29 lg 4Kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2251/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.04.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-16-2005/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.20163-16-2005/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

03.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2251

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

Jätta A.N.i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 10.11.2016 A.N.i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebuse kohaselt ei nõustu A.N. Tallinna Vangla 08.11.2016 vastusega nr 5-37/16/186-3, millega jäeti A.N.i kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. A.N. märkis kaebuses, et jääb Tallinna Vangla poole pöördutud nõuete juurde. Ühtlasi palub A.N. enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebusele lisatud Tallinna Vangla 08.11.2016 vastuse kohaselt esitas A.N. 13.09.2016 Tallinna Vanglale kahjunõude, mille kohaselt on vangla rikkunud tema õiguseid, avades kirja, milline oli A.N.ile saadetud advokaadibüroo poolt.
2.Kohus jättis 18.11.2016 määrusega A.N.i kaebuse käiguta ning andis A.N.ile 10-päevase tähtaja kaebuse faktiliste asjaolude ja asja läbivaatamise vormi täpsustamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2648/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20263-26-221/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 23.11.2016 A.N.i vastus. A.N. teatas, et vanglaametnik tõi talle advokaadi kirja, kuid ametnik avas kirja olenemata sellest, et A.N. nimetatud asjaolule tähelepanu juhtis. Kirja sisuga oli varem juba tutvutud ning seega rikuti sõnumisaladust. Kui vangla hinnangul puudusid kirjal ametlikud tunnused selle kohta, et kiri on saadetud advokaa-

3-16-2251 dilt, siis jääb selgusetuks, miks vangla A.N.i ees vabandas. Kuna vangla valetas ja rikkus seadust, vihastas A.N. nädal aega. Selle rikkumise eest on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb A.N.i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
5.A.N. taotleb mittevaralise kahju rahalist hüvitamist seoses Tallinna Vangla ametniku poolt temale advokaadibüroost 23.08.2016 saabunud kirja avamisega. Tallinna Vangla 08.11.2016 vastusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kiri anti A.N.ile üle avatuna. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on vaidluse all eelkõige see, kas kirjal oli ametlik märge, mille kohaselt pidi vanglaametnik aru saama, et tegemist on advokaadi poolt saadetud kirjaga ja kas vanglaametnik tutvus kirja sisuga (ehk kas rikuti kaebaja õigust sõnumi saladusele) ning kas eeltoodu põhjustas kaebajale selliseid üleelamisi, mis tuleks kaebajale vältimatult rahas hüvitada.
6.Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Seejuures võib kinnipeetava kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 31. pt-s ning VangS 2. pt 31. jaos sätestatud alustel ja korras (lg 2). VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 2 sätestab, et VangS § 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Tallinna Vangla kodukorra p 15.1.1 esimese lause kohaselt annab kinnipeetavale saadetud kirjad kirjavahetuse eest vastutav vanglatöötaja üle allkirja vastu.
8.Tallinna Vangla 08.11.2016 vastusest nr 5-37/16/186-3 nähtuvalt on vanglaametnik kahjunõude menetlemise käigus selgitanud, et saabunud kirjal puudus ametlik märge advokaadibüroolt saabunud kirja tuvastamiseks. Vanglaametnik selgitas, et ümbriku tagaküljel oli käsikirjaliselt lisatud märge, et saatjaks on väidetavalt advokaadibüroo, samas ei ole taolise omakäelise märke alusel vanglal võimalik veenduda, et tegemist on tõepoolest advokaadibüroo poolt edastatud ametliku kirjaga. Lisaks oli viidatud vastuses selgitatud, et kuigi A.N.il oli vas-

2(4)

3-16-2251 tav ümbrik väidetavalt alles, ei soovinud ta seda kahjunõude menetlemise käigus esitada. Samuti tuleneb vangla vastusest see, et tutvutud on ka videosalvestisega, millest nähtub, et vanglaametnik küll lõikas ümbriku küljelt lahti, kuid ei võta ümbrikust ühtki dokumenti välja ega püüa ühelgi viisil ümbrikus oleva sõnumi sisuga tutvuda. Ka haldusasjas nr 3-16-2005 esitatud Tallinna Vangla 07.09.2016 vastuses nr 5-18/16/20156-3 on vangla selgitanud, et vaidlusalusel kirjal puudusid ametikirja tunnused ja seetõttu ametnik kontrollis ümbriku sisu (ei lugenud sõnumit). Viidatud kirjas vangla ka vabandas juhtunu pärast. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus välistada, et A.N.ile väidetavalt advokaadibüroost 23.08.2016 saabunud kirja avamine vanglaametniku poolt oli õigusvastane.

9.Samas ainuüksi haldusorgani toimingu õigusvastasus mittevaralise kahju hüvitamiseks alust ei anna. Nagu kohus eelnevalt viitas, siis on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud juhtudel. A.N. väidab, et vaidlusalune kiri oli tegelikult avatud juba varem, samuti oli kirja sisuga tutvutud varem ning seega on rikutud sõnumisaladust. A.N. ei ole selgitanud, millest tulenevalt ta sellisele järeldusele jõudis või millised kirjal olevad tunnused sellele viitasid. Ka ei esitanud A.N. kohtule vaidlusalust kirja. Samas nähtub Tallinna Vangla 08.11.2016 vastusest, et vanglaametnik ei ole enda selgituste kohaselt ja ka videosalvestiselt nähtuvalt tutvunud A.N.ile saabunud kirja sisuga. Vanglaametnik kontrollis pärast toiduluugi avamist kinnipeetavale nähtavalt ümbriku ees- ja tagakülge, avas ümbriku ja kontrollis üksnes ümbrikus olevaid esemeid võtmata sealt ühtki dokumenti vm välja. Kohtul puudub alus kahelda vangla 08.11.2016 vastuses esitatud faktilistes asjaoludes. Samuti puudub igasugune teave selle kohta, et vanglaametnikul oleks olnud mingisugune muu huvi A.N.ile saadetud kirja sisuga tutvumiseks, kui üksnes see, et kontrollida, kas kinnipeetavale on kirjaga saadetud keelatuid esemeid või mitte.
10.Riigikohtu praktika kohaselt ei ole tegemist sõnumisaladuse rikkumisega, kui kinnipeetava kiri avatakse tema juuresolekul, vanglaametnik selle sisuga ei tutvunud ning edastab kirja kohe kinnipeetavale (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-3-09, p 16). Asjas, kus kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses advokaadilt saabunud kirja avamisega, on ka Tallinna Ringkonnakohus 25.03.2014 otsuses nr 3-13-641 leidnud, et kui sõnumisaladuse rikkumine pole leidnud tõendamist, pole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud.
11.Eelnevast saab järeldada, et käesoleval juhul ei ole tegemist sõnumisaladuse rikkumise juhtumiga ning mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
12.Lisaks A.N.i väide, et nimetatud intsidendi tõttu ta vihastas nädala aega, ei ole selline, mis tingiks mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmise. A.N. pole ka eelnevaga seoses esile toonud hingelisi kannatusi (nt alandatud, solvumine, hirm, nördimus, kaotusvalu), mida etteheidetav tegevus põhjustas. Riigikohus on 06.06.2002 otsuses nr 3-3-1-27-02 ka selgitanud, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Seega ka juhul kui oleks tuvastatud ametiasutuse õigusvastane käitumine või kahju tekitamine, ei kaasneks sellega automaatselt kohustust kahju rahas hüvitada.
13.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Vangla vastu on ilmselgelt perspektiivitu ning see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
14.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3(4)

3-16-2251

15.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis ei nõua kohus kaebajalt riigilõivu tasumist ja puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada. Seetõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium