Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1874
Haldusasi
IU kaebus Martna Vallavolikogu 26. juuni 2015. a otsuse nr 55 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – IU Vastustaja – Martna vald, esindaja Kaie Talving
Menetluse alus ringkonnakohtus
IU apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta IU apellatsioonkaebusele lisatud Martna Vallavolikogu liikmete 30. juuli 2015. a vastus IU 26. juuni 2015. a eriarvamusele haldusasja nr 3-15-1874 materjalide juurde.
Jätta rahuldamata IU taotlus nõuda Martna vallalt välja Martna Vallavolikogu 18. juuni 2015. a ja 26. juuni 2015. a istungite salvestised.
Jätta IU apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1874 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-15-1874 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Martna Vallavolikogu 14.04.2015 istungil valiti volikogu esimeheks IU. Martna Vallavolikogu liikmed EP, VP, MS ja HV esitasid volikogu 18.06.2015 istungil avalduse umbusalduse avaldamiseks volikogu esimehele IU-le, paludes kutsuda selle arutamiseks järgmine volikogu istung kokku 26.06.2015. Avaldusele oli lisatud umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu, mille kohaselt tingis avalduse esitamise ajalehes Lääne Elu 12.05.2015 avaldatu, millest jääb mulje, et IU on töötu, kuigi volikogu 14.04.2015 istungil ennast tutvustades väitis, et töötab B OÜ-s. Samuti ei ole IU vastanud volikogu poole pöördunud 212 kodanikule, kes tegid talle ettepaneku kaaluda enda sobivust volikogu esimehe kohale.
2.IU esitas 25.06.2015 vastulause, milles leidis, et umbusaldusavaldus põhineb kontrollimata faktidel. Ajaleheartiklis toodud järeldus tugines ainuüksi äriregistri kandele juhatuse liikme lepingu lõppemise kohta, kuid töötamise registri andmetel töötab IU alates 01.04.2015 B OÜ-s töölepingu alusel. Volikogu poole pöördunud 212 kodanikku avaldasid toetust vallavanem TA-le, mitte umbusaldust volikogu esimehele IU-le.
3.Martna Vallavolikogu liikmed IU, ER ja MÜ esitasid 26.06.2015 enne volikogu istungi toimumist volikogule eriarvamuse, milles leidsid, et volikogu erakorralise istungi kokkukutsumine 26.06.2015 üksnes umbusaldusavalduse hääletamiseks on vastuolus õigusaktides sätestatud volikogu kokkukutsumise ja umbusaldusavalduse menetlemise reeglitega. Kuna volikogu 18.06.2015 istungil ei viidud volikogu 26.06.2015 istungi kokkukutsumiseks läbi hääletust, on istung kokku kutsutud ebaseaduslikult. Istungi on õigusvastaselt kutsunud kokku vallasekretär, mitte volikogu esimees või tema asendaja.
4.Martna Vallavolikogu avaldas 26.06.2015 otsusega nr 55 volikogu esimehele IU-le umbusaldust. Otsuse kohaselt teatas volikogu esimehe kandidaat IU volikogu 14.04.2015 istungil end tutvustades, et töötab B OÜ-s, kuid Lääne Elu 12.05.2015 artiklist jääb mulje, et ta on töötu, millest järeldub, et IU on kõigile valetanud. Volikogu poole on pöördunud 212 kodanikku, kes on teinud IU-le ettepaneku kaaluda oma sobivust volikogu esimehe kohale. IU ei ole avaldusele reageerinud. Selline käitumine on ebausaldusväärne ja ebaprofessionaalne ega sobi kokku volikogu esimehe ametiga ja rikub volikogu mainet.
5.IU esitas 26.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Martna Vallavolikogu 26.06.2015 otsuse nr 55 tühistamiseks. Umbusaldusavaldus põhines kontrollimata ja mittetõestel faktidel, rikutud on volikogu istungi kokkukutsumise korda ja läbiviimise protseduuri ning umbusaldusavalduse hääletamise protseduurireegleid ja avalduse menetlemise korda. Erakorralise istungi kokkukutsumine üksnes umbusaldusavalduse hääletamiseks on õigusvastane ning umbusaldusavaldust tulnuks arutada järgmisel korralisel istungil. Istungi kutsus õigusvastaselt kokku vallasekretär, mitte volikogu esimees või tema asendaja.
2(6)
3-15-1874
6.Martna vald vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Volikogu istungi kokkukutsumisel ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud menetlusnorme ning isegi kui neid oleks rikutud, ei tooks see kaasa otsuse tühistamist. Martna Vallavolikogu 26.06.2015 istungil osalesid ja hääletasid kõik seitse volikogu liiget. Kõigile volikogu liikmetele oli teada istungi toimumise aeg, koht ja päevakord, sest need määrati kindlaks volikogu 18.06.2015 istungil, kus osalesid samuti kõik volikogu liikmed ning kus neli volikogu liiget esitasid umbusaldusavalduse. Seega oli kõigil volikogu liikmetel võimalus istungiks valmistuda ja istungil osaleda. Kaebaja kui volikogu esimees aktsepteeris volikogu kokkukutsumist avalduses märgitud eesmärgil, ajal ja kohas. Vallasekretäri poolt volikogu liikmetele teadete saatmine oli üksnes tehniline kirjavahetus ning volikogu istungitega seotud info edastamine oli tema otsene ametikohustus. Kuivõrd volikogu töökorra p 13.3 on vastuolus Martna valla põhimääruse p-ga 50.2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 46 lg-ga 2, tuleb see jätta kohaldamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2015 otsusega IU kaebuse rahuldamata. Kaebaja umbusaldamise otsustas KOKS § 22 lg 1 p 18 ja Martna valla põhimääruse p 23.1.17 kohaselt sellekohast pädevust omav volikogu. Kaebaja umbusaldamise algatas neli volikogu liiget seitsmest, mistõttu oli täidetud KOKS § 46 lg-st 1 ja Martna valla põhimääruse p-st 50.1 tulenev nõue, et umbusalduse võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Martna Vallavolikogu 18.06.2015 istungi protokollist nr 14 nähtuvalt esitati umbusalduse algatamise avaldus enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist ehk see toimus kooskõlas KOKS § 46 lg-ga 11. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitati volikogu järgmise istungi päevakorda, mis vastab KOKS § 46 lg-le 2 ja Martna valla põhimääruse p-le 50.2. Martna vallasekretär ja volikogu teenindav sekretär on 19.06.2015 edastanud e-posti teel volikogu liikmetele meeldetuletuse 26.06.2015 toimuva volikogu istungi kohta koos 18.06.2015 istungil esitatud volikogu otsuse eelnõuga „Volikogu esimehele umbusalduse avaldamine“. Sellest ei järeldu, et vallasekretär oleks volikogu esimehe (või muu KOKS § 43 lg-s 1 ja Martna valla põhimääruse p-s 49.1 nimetatud isiku) asemel õigusvastaselt ise volikogu istungi kokku kutsunud. Volikogu järgmise istungi toimumiseks 26.06.2015 väljendas kaebaja volikogu esimehena oma tahet 18.06.2015 istungil. Täidetud oli ka KOKS § 43 lg 3 nõue, et kutse ja arutamisele tulevad küsimused oleks volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Umbusalduse avaldamise küsimus tõstatati 18.06.2015 volikogu istungil vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt ja oli pandud 26.06.2015 istungi päevakorda. Seega arutati volikogu 26.06.2015 istungil eelnevalt tõstatatud küsimust (KOKS § 43 lg 4 ls 1). Nii 18.06.2015 istungil kui ka 26.06.2015 istungil osales vallavolikogu täiskoosseisus, millest tulenevalt aktsepteeris volikogu nimetatud kuupäeval istungi pidamist volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks. Martna Vallavolikogu 26.06.2015 istungi puhul oli tegemist KOKS § 43 lg 4 ja volikogu töökorra p 6.4 tähenduses erakorralise istungiga. Martna Vallavolikogu töökorra p 13.3 kohaselt lülitatakse küsimus umbusalduse avaldamiseks järgmise korralise istungi päevakorda. Nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele osas, milles see on vastuolus kõrgemalseisvate õigusnormidega. KOKS § 46 lg 2 eesmärk on lahendada umbusalduse avaldamise küsimus võimalikult kiiresti ning seadusega on vastuolus küsimuse lahendamise piiramine selliselt, et seda saab otsustada üksnes korralisel istungil. Samuti on ebaõige kaebaja grammatiline tõlgendus KOKS § 43 lg-le 3 ja volikogu töökorra ple 6.4 ning volikogu on õigustatud kogunema ja otsustama KOKS § 22 ja Martna valla põhimääruse p 23 alusel volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi sõltumata sellest, kas samal istungil otsustatakse ka teisi küsimusi või mitte. Vaidlustatud otsuse puhul ei ole tehtud selliseid menetlus- ega vormivigu, mis tingiksid otsuse tühistamise (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse poliitilisse otsustusprotsessi, vaid kohtulik kontroll piirdub vaidlustatud otsuse vorminõuete ja selle vastuvõtmise menetlusnõuete järgimise 3(6)
3-15-1874 kontrollimisega. Umbusalduse avaldamise tingis ajakirjandusväljaandes avaldatu. Kui andmesubjekt leiab, et tema kohta on esitatud ebaõigeid andmeid, saab ta nende ümberlükkamiseks pöörduda ajakirjandusväljaande poole või hagimenetluse korras maakohtusse (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus nr 3-2-1-161-05). Istungi protokollist nähtuvalt oli kaebajal võimalus väljendada umbusaldushääletuse menetluses oma sisulisi seisukohti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.IU palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus lähtus otsuse tegemisel Martna Vallavolikogu 18.06.2015 ja 26.06.2015 istungite protokollidest, kuid vald ei esitanud kohtule volikogu istungite salvestisi, mille põhjal saaks hinnata istungil otsustatut ja arutatut. Valla vastuväited ei lange kokku umbusaldusavalduse esitanud volikogu liikmete 30.07.2015 vastusega kaebaja 26.06.2015 istungil esitatud eriarvamusele. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et Martna Vallavolikogu 26.06.2015 otsus nr 55 tuleb tühistada, sest rikutud on istungi kokkukutsumise ja umbusalduse menetlemise protseduuri. Istungi kokkukutsumiseks ei viidud 18.06.2015 istungil läbi hääletust. Volikogu esimees on KOKS § 43 lg 4 järgi kohustatud istungi kokku kutsuma kuu aja jooksul pärast avalduse esitamist, mitte avalduses näidatud kuupäeval. IU ei ole volikogu 26.06.2015 istungit kokku kutsunud ega palunud seda teha ka vallasekretäril / volikogu sekretäril. Apellatsioonkaebusele lisatud 30.07.2015 vastuses on selgesõnaliselt öeldud, et 26.06.2015 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees. Kuna volikogu esimees ei olnud ära, siis puudus aseesimehel õigus volikogu istungit kokku kutsuda. Korralise istungi kokkukutsumine ühe päevakorrapunkti arutamiseks 8-päevase vahega eelmisest istungist arvates ei ole põhjendatud. Muude oluliste teemade käsitlemiseks kutsuti volikogu istung kokku 30.07.2015. Seega oli 26.06.2015 istung erakorraline ja kutsuti kokku ainuüksi volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks, rikkudes volikogu töökorra p-i 13.3. Halduskohus tugines ekslikult volikogu 18.06.2015 istungi protokollile ja leidis, et volikogu esimees aktsepteeris istungi ajana 26.06.2015. Kohus peaks nõudma välja volikogu istungite salvestised ning andma hinnangu, kas Martna Vallavolikogu töökorra p 13.3 on kehtetu või üksnes täpsustab umbusaldusavalduse menetlemise korda Martna vallas.
9.Martna vald vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Martna Vallavolikogu 18.06.2015 ja 26.06.2015 istungite salvestiste väljanõudmine ei ole põhjendatud, sest tõendite kogumist on mõjuva põhjuseta taotletud hilinenult ning neil ei ole ka sisulist tähtsust, sest KOKS §-st 51 ja Martna valla põhimääruse p-st 60 nähtuvalt kajastab istungi käiku protokoll, mitte salvestis. Seejuures ei tulene istungi salvestamise ja salvestiste säilitamise kohustust ka ühestki õigusaktist ning salvestamist on kasutatud üksnes protokollimise abivahendina. Jääb ka arusaamatuks, kas apellant on sisuliselt soovinud väita protokollide ebaõigsust, kuigi ta on need ise volikogu esimehena allkirjastanud ja vastutab seega protokollide õigsuse eest. Halduskohus on õigesti märkinud, et isegi kui Martna Vallavolikogu 26.06.2015 otsuse nr 55 vastuvõtmisel ja istungi kokkukutsumisel oleks rikutud töökorralduslikke norme, siis ei tingiks see HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt vaidlustatud otsuse tühistamist. Menetlusreeglite rikkumine ei ole haldusakti tühistamise aluseks, kui sarnane otsus oleks vastu võetud ka ilma menetlusreegleid rikkumata. IU etteheited volikogu kokkukutsumise korra rikkumisele ei ole asjakohased ega oma tähtsust, sest need ei mõjutanud umbusaldusavalduse hääletamist, millest võtsid osa kõik volikogu liikmed. Volikogu 26.06.2015 istungil toimus põhjalik sisuline arutelu, samuti nähtub kaebaja enda käitumisest (25.06.2015 vastulause esitamine), et ta oli teadlik 26.06.2015 istungi toimumisest ja selle 4(6)
3-15-1874 päevakorrast. Ükski volikogu liige ei puudunud istungilt, keegi ei keeldunud hääletamisest ega nõudnud selle edasilükkamist. Volikogu liikmetele ei saadetud pärast 18.06.2015 istungit küll volikogu esimehe poolt formaalset kutset järgmisele istungile, kuid see oli kaebaja enda ülesanne, mille rikkumisele tuginemine oleks pahatahtlik. Volikogu järgmise istungi toimumisaja kokkuleppimine eelmisel istungil on Martna Vallavolikogus ka tavapärane. Vallasekretäri meeldetuletus ei kujutanud endast istungi kokkukutsumist ega sisaldanud volikogu 18.06.2015 istungil kokkulepitu kõrval mingit uut infot. Halduskohus on jätnud õigesti kohaldamata volikogu töökorra p 13.3, mille kohaselt saab volikogu esimehele umbusaldust avaldada ainult volikogu korralisel istungil, kuid mis on sellisena vastuolus KOKS § 46 lg-ga 2 ja Martna valla põhimääruse p-ga 50.2. Teistsugune lähenemine oleks ilmselgelt vastuolus valla huvidega, sest ebaselgus valla juhtimises ja kohaliku võimu teostamises kahjustavad kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist ja usaldusväärsust. Volikogu enamuse usalduse puudumine ongi umbusalduse avaldamise otsuse iseseisev ja piisav faktiline alus. Volikogu poliitilised kaalutlused ei allu kohtulikule kontrollile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.IU on lisanud apellatsioonkaebusele uue tõendina tema umbusaldamise algatanud Martna Vallavolikogu nelja liikme (EP, VP, MS, HV) 30.07.2015 vastuse (tl 76-76p) ülejäänud kolme volikogu liikme (ER, IU, MÜ) 26.06.2015 eriarvamusele volikogu 26.06.2015 istungi kokkukutsumise kohta (tl 7-7p). Kuigi vastustajale ei ole võimalik heita ette nimetatud kirja esimese astme kohtus esitamata jätmist, sest tegemist ei ole Martna valla ametliku dokumendiga, vaid volikogu liikmete omavahelise kirjavahetusega (nii vastuse koostajateks kui ka adressaatideks on olnud volikogu liikmed isiklikult), võtab ringkonnakohus nimetatud vastuse asja materjalide juurde, sest see võib omada tähtsust hindamisel, millisena tajusid vallavolikogu 26.06.2015 istungi kokkukutsumisega seonduvat umbusaldusavalduse esitanud volikogu liikmed ise.
11.Apellant on lisaks palunud nõuda Martna vallalt välja Martna Vallavolikogu 18.06.2015 ja 26.06.2015 istungite salvestised. Kuigi asjaolu, et vallal puudub kohustus volikogu istungeid salvestada ja vastavaid salvestisi säilitada, ei välistaks iseenesest salvestiste väljanõudmist, kui need on vallal jätkuvalt olemas, jagab ringkonnakohus Martna valla 25.02.2016 vastuses apellatsioonkaebusele toodud seisukohti, miks ei ole viidatud täiendavate tõendite kogumine sisuliselt põhjendatud. Esmajoones on haldusasja materjalide hulgas juba olemas Martna Vallavolikogu 18.06.2015 istungi protokoll nr 14 (tl 50-55) ja 26.06.2015 istungi protokoll nr 15 (tl 43-45p), mille alusel on võimalik istungil arutatut hinnata piisava põhjalikkusega (HKMS § 62 lg 2). Kuna mõlemad protokollid on volikogu esimehena allkirjastanud IU ise, siis on ebamõistlik tõstatada kahtlust ka nende tegelikkusele vastavusest.
12.Ringkonnakohus leiab, et IU apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
13.Valla vastuväited kohtumenetluses ei pidanudki langema kokku nelja volikogu liikme 30.07.2015 vastuses toodud seisukohtadega, sest vastustajaks halduskohtus on vald tervikuna, mitte konkreetsed volikogu liikmed. Seetõttu ei oma määravat tähtsust, et volikogu esimehe umbusaldamise algatanud volikogu liikmete hinnangul kutsus volikogu 26.06.2015 istungi kokku volikogu aseesimees (s.o EP, kes oli ka üks umbusalduse algatanutest). Halduskohus on Martna Vallavolikogu 18.06.2015 istungi protokolli põhjal õigesti järeldanud, et sisuliselt 5(6)
3-15-1874 kutsus volikogu esimees IU 26.06.2015 istungi siiski ise kokku ning kuigi seejuures esinesid mõningad protseduurilised kõrvalekalded (nt ei saatnud volikogu esimees volikogu liikmetele eraldi kutset koos päevakorraga, vaid volikogu sekretärina tegutsev vallasekretär saatis 19.06.2015 e-kirjaga üksnes vastava meeldetuletuse – tl 68), oli kõigile volikogu liikmetele tagatud võimalus volikogu istungist osa võtta ja selleks ka valmistuda (istungi päevakord sisaldas üksnes umbusaldusavalduse arutamist). Muu hulgas osalesid volikogu 18.06.2015 istungil kõik volikogu liikmed (tl 56) ning neil oli võimalik tutvuda istungil üle antud umbusaldusavaldusega (tl 9-9p; tl 49 – avalduse volikogu liikmetele eelnevalt kirjalikult tutvumiseks esitamist on IU kinnitanud volikogu 26.06.2015 istungil, tl 43). Kuna ka volikogu 26.06.2015 istungil osalesid kõik seitse volikogu liiget (tl 46), siis ei saanud kõrvalekalded volikogu kokkukutsumise protseduurist mõjutada umbusaldusavalduse hääletamist. Küsimus volikogu erakorralise istungi korraldamise otstarbekusest ainuüksi umbusaldusavalduse lahendamiseks ei allu halduskohtu poolsele kontrollile, nagu ka küsimus volikogu esimehele umbusalduse avaldamise sisulisest põhjendatusest.
14.Martna Vallavolikogu töökorra (tl 10-12) p-st 13.3 tulenevalt lülitatakse volikogu istungil algatatud umbusalduse avaldamise küsimuse otsustamine järgmise „korralise“ istungi päevakorda. Kuivõrd KOKS § 46 lg 2 ja Martna valla põhimääruse p 50.2 kohaselt tuleb vastav küsimus lülitada volikogu järgmise istungi päevakorda (st olenemata sellest, kas tegemist on korralise või erakorralise istungiga), siis tuleb õigusaktide põhiseaduspärase tõlgendamise nõudest (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 32) tulenevalt tõlgendada volikogu töökorra p 13.3 viisil, et see ei piira umbusaldusavalduse lahendamist volikogu erakorralisel istungil, vaid näeb üksnes ette, et umbusaldusavalduse lahendamiseks ei pea tingimata kutsuma kokku volikogu erakorralist istungit (st ka juhul, kui avalduse esitajad seda soovivad), vaid küsimuse võib lahendada järgmisel korralisel istungil. Seda siiski vaid eeldusel, et volikogu järgmine korraline istung (Martna Vallavolikogu töökorra p 6.3 kohaselt toimuvad korralised istungid üldjuhul paariskuudel kolmandal kolmapäeval) toimub KOKS § 43 lg-s 4 märgitud ühekuulise tähtaja jooksul.
15.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb IU apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.12.2015 otsus muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et IU on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 81), kuid pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Martna vald ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.