lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2405/2

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2405/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1595
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 2Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 158Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 4PädevusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHMS § 51 lg 1Haldusakti mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2405/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2405

Haldusasi

D.R. ja Mittetulundusühingu Kose Tennis kaebus Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsusele nr 333

Menetlusosalised

Kaebaja I – Mittetulundusühing Kose Tennis, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kaebaja II – D.R., volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS§ 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1.Kose valla spordivaldkonnas tegutsevate eraspordiklubide esindajad otsustasid 2015. aasta maikuus moodustada Kose valla elanike ühenduse nimega „Spordi töögrupp“ ning teha Kose Vallavalitsusele ettepanek kaasata haridus- ja kultuurikomisjoni töögruppi kaks „Spordi töögrupi“ liiget. 2016. aasta aprillis esitas haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Sven Andresen vallavolikogule esildise ettepanekuga moodustada haridus- ja kultuurikomisjoni juurde temaatiline töörühm Kose valla spordi töörühm (SP-töörühm). Kose Vallavolikogu 28.04.2016 otsusega nr 282 moodustatigi volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni juurde 18liikmeline SP-töörühm, mille liikmete hulgas olid ka P. P. ja D.R. MTÜ-st Kose Tennis. 2016. a oktoobris esitas haridus- ja kultuurikomisjoni esimees S. Andresen Kose Vallavolikogule esildise ettepanekuga muuta SP-töörühma koosseisu selliselt, et igast eraklubist jääb spordi töörühma üks esindaja. Vastasel juhul on töörühmas osalejate arv kunstlikult suur. Ühtlasi tehti ettepanek arvata SP-töörühmast välja D.R., kuivõrd MTÜ Kose Tennis esindajaks oli juba P. P., kes oli ühtlasi SP-töörühma esimees. Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 333 muudeti otsust nr 282, lõpetades muu hulgas D.R. volitused SPtöörühma juures.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 17.09.20263-26-1721/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-2347/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-2560/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1860/8
Komm § 7
PS § 19 lg 1
PS § 9 lg 2
2.D.R. ja MTÜ Kose Tennis esitasid 25.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 333 tühistamiseks. Kaebajate arvates on otsus nr 333

ebaseaduslik ja põhjendamata, seda ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ja see on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ides 55 ja 56 sätestatud nõuetega. 1) Rikutud on ärakuulamisõigust – arvestades, et volikogu otsused tehakse haldusmenetluses, peab haldusorgan isiku ära kuulama. Kose Vallavolikogu oleks pidanud istungile, kus vaidlustatud otsus vastu võeti, kutsuma MTÜ Kose Tennis esindaja ja D.R.. Kose Vallavalitsus kaebajatele ärakuulamisõigust ei taganud. 2) Rikutud on eneseteostuse vabadust – vaidlustatud otsuses nimetas Kose Vallavolikogu omal valikul MTÜ Kose Tennis esindaja SP-töörühma, sekkudes nii MTÜ õigusesse end ise teostada. 3) Otsus on põhjendamata – vaidlustatud otsusest ei selgu, mis ajendas vallavolikogu sellist otsust vastu võtma ja mis on otsuse eesmärk. Otsusest ei nähtu kaalutlused ega põhjendused, millest otsuse tegemisel lähtuti. Veelgi enam, kaebajatele oli otsus üllatuslik, kuna varem pole keegi töörühma koosseisu muutmisest rääkinud. Töörühma liikmete arvu ei ole kunagi fikseeritud, tegemist on vabatahtliku kuuluvusega. Kuigi vallavolikogu otsuse motivatsioonis nimetatakse vajadust mitte ajada töörühma kunstlikult suureks, valiti viie välja arvatud töörühma liikme asemele kuus muud isikut. 24.11.2016 seisuga on SP-töörühmas 20 liiget, kusjuures osa spordialasid on esindatud rohkem kui ühe liikmega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
5.Tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui asja suhtes pole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda. Halduskohtus vaidlustatavad haldustegevuse liigid on sätestatud omakorda HKMS §-s 6. Haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping sama seaduse § 95 tähenduses ja üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
6.HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidlustatud Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 333 näol on kohtu hinnangul tegemist halduse siseaktiga, sest nimetatud akt ei ole suunatud isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. SP-töörühma moodustamise otsustamine ja selle liikmelisuse põhimõtete kujundamine on kohaliku omavaltisuse (KOV) enesekorraldusõigusega hõlmatud kohaliku elu küsimuse lahendamine. SP-töörühma moodustamise alus tuleneb Kose valla põhimääruse § 24 lg-st 8. SP-töörühma näol on tegemist KOV komisjoni juures tegutseva nõuandvat funktsiooni täitva struktuuriga. Sellise struktuuri moodustamine on KOV sisepädevuse küsimus. Valla elanikel ning vallas tegutsevatel mittetulundusühingutel puudub õigus nõuda konkreetse valdkondliku töörühma moodustamist, samuti ei oma nad otsustusõigust töörühma moodustamise põhimõtete (nt mitu esindajat ühest spordiklubist peaks töörühmas olema) või liikmelisuse (keda tuleks töörühma liikmeks nimetada või keda ei tohiks sealt välja arvata) üle. 2(4)
7.Siseaktide puhul tuleb arvestada, et üldjuhul need haldusvälise isiku subjektiivseid õigusi ei puuduta, seega saab kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) nende vaidlustamisel tekkida vaid erandjuhtudel (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013. Komm § 7 III, lk 77). Sellise erandliku juhuga käesoleval juhul kohtu hinnangul tegemist ei ole. Kohtule nähtub, et SP-töörühma moodustamisel on silmas peetud valdkondlikku ja spordiklubide põhist, mitte aga isikupõhist (personaalset) esindatust. Kohtule ei nähtu, et Kose vald oleks oluliseks pidanud, kes konkreetselt spordiklubisid esindavad. Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees S. Anderseni 11.10.2016 esildisest nähtub, et SP-töörühmast tuleb arvata välja mh MTÜ Kose Tennis juhatuse liige D.R.. Põhjendusena on esildises kajastatud: „Et mitte muuta töörühma osalejate arvu kunstlikult suureks, jääb igast eraklubist spordi töörühma 1 esindaja; MTÜ Kose Tennis esindajaks spordi töörühmas jääb P. P., töörühma esimehena“. Kohtule ei nähtu, et 11.10.2016 esildise või sellele järgnenud Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 333 oleks riivatud MTÜ Kose Tennis või D.R. õigusi. Mitu esindajat igast spordiklubist töörühma jääb, on Kose valla otsustuspädevusse kuuluv küsimus, mille puhul spordiklubidel või nende esindajatel puudub kaasarääkimisõigus. Ka ei nähtu kohtule, et riivatud või – veelgi enam – rikutud oleks MTÜ Kose Tennis õigust vabale eneseteostusele. Jättes siinjuures kõrvale diskussiooni sellest, kas PS § 19 lg-s 1 sätestatud põhiõigus vabale eneseteostusele üleüldse laieneb juriidilisele isikule (vt PS § 9 lg 2 piirangut), ei viita haldusasja materjalides miski sellele, et Kose vald on soovinud välistada justnimelt D.R. osalemise töörühma tegevusest ning näeb ainumõeldava MTÜ Kose Tennis esindajana SP-töörühmas P. P. S. Anderseni 11.10.2016 esildisest nähtuvalt on P. P. töörühma esimees, mis võib olla ka tema jätkamise põhjuseks. Kohtul puudub alus pidada Kose valla tehtud otsust MTÜ Kose Tennis osas meelevaldseks. Ka kaebajad ei ole esile toonud, et P. P. asemel peaks töörühma tegevuses MTÜ Kose Tennis esindajana osalema just D.R.. Puudub mistahes info selle kohta, et MTÜ Kose Tennis soovi liikmete vahetamiseks Kose vald ei aktsepteeriks. Seega on MTÜ Kose Tennis vaba eneseteostuse õiguse rikkumine pelgalt teoreetiline ning ka selle tõttu tuleb sedastada kaebeõiguse puudumist.
8.Kuna kaebeõigus puudub, ei ole vajadust analüüsida, kas Kose vald on rikkunud kaebajaid ära kuulamata jättes menetlusreegleid. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida kaebajate tähelepanu HMS §-le 58, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtule jääb ebaselgeks, millise tulemuse oleks kaebajate ärakuulamine vaidlustatud akti õiguspärasust silmas pidades andnud. Kas selle tulemusel oleks tulnud loobuda töörühma moodustamise põhimõtete muutmisest, mille kohaselt igast eraklubist jääks töörühma 1 esindaja või oleks D.R. asemel pidanud töörühmast lahkuma P. P.? Viimast soovi ei ole kaebajad aga kaebuses välja toonud. Seega ei saa esitatud kaebust pidada perspektiivikaks, kuna kaebajate eesmärgid on ebaselged.
9.Perspektiivikaks ei saa kaebust pidada ka, arvestades väljatoodud etteheiteid põhjendamiskohustuse rikkumise osas. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei hinda kohus kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus kontrollib üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist. Kohus ei saa seetõttu anda hinnanguid selle kohta, millise liikmete arvu juures tuleb SP-töörühma pidada liiga suureks, millisel juhul parajaks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusõiguse piire või reegleid rikkunud. Kohtule ei nähtu näiteks, et mõni eraspordiklubi oleks saavutanud võrreldes MTÜ-ga Kose Tennis parema positsiooni. Spordiklubide võrdse kohtlemise põhimõttega on õigustatav vastustaja soov ühe valdkonna piires tagada erinevate spordiklubide esindatus, piirates samal ajal ühest klubist osalevate esindajate arvu. Asjaolu, et SP-töörühma liikmete hulgas on mõnest spordiorganisatsioonist rohkem esindajaid (Spordikool), näitab pigem seda, et SP-töörühma 3(4)

tuleb kaasata erinevate spordialade esindajad. Vastupidine tõlgendus tähendaks näiteks seda, et kui vallas võimaldab ühe spordialaga tegeleda mitu erinevat spordiklubi, võib see ebaproportsionaalselt mõjutada selle spordiala esindatust SP-töörühmas. Niisamuti, kui ühe spordiklubi juures on võimalik harrastada mitut spordiala, kuid spordiklubile on ette nähtud ainult üks koht SP-töörühmas, võivad mõned spordialad jääda esindatusest sootuks ilma. Arvestades, et huvi- ja harrastustegevuse mõtteks on võimaldada elanikel leida endale harrastamiseks sobiv spordiala, on oluline anda väljund erinevatele spordialadele.

10.Algselt moodustatud SP-töörühmas oli 18 liiget, 20.10.2016 muudatuste järel oli töörühmas 19 liiget (lahkus 5 ja asemele tuli 6). Kaebajate väitel on seisuga 24.11.2016 SPtöörühmas 20 liiget. Juhul, kui kaebus rahuldada, oleks töörühmas 25 liiget (sealjuures jääksid töörühma mh need liikmed, kes on avaldanud soovi sealt lahkuda või ei ela enam Kose vallas). Kujunevat SP-töörühma liikmete arvu silmas pidades ei saa kohtu hinnangul pidada meelevaldseks Kose valla soovi mitte muuta töörühma osalejate arvu (kunstlikult) suureks, arvestades muu hulgas, et osaleda soovivad spordiklubid saavad töörühmas esinduse. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui MTÜ-st Kose Tennis lubatakse töörühma tegevuses osaleda mitu esindajat, tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes lubada seda ka teistele spordiklubidele. Seetõttu võib kaebuse rahuldamise tagajärjel kasvada töörühma liikmete arv edaspidi veelgi suuremaks.
11.Ülaltoodut silmas pidades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja