Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar 29. november 2016, Tartu 3-15-968
Haldusasi
M.S. i kaebus Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korralduse nr 2-1.2/14 tühistamiseks ja Varstu valla kohustamiseks anda välja uus haldusakt
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2016 otsus M.S. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant M.S. Vastustaja Varstu vald
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud Varstu Vallavalitsuse
18.septembri 1998 korraldus nr 145, 5. veebruari 1999 korraldus nr 23 ja
1.septembri 2003 korraldus nr 84. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud ülejäänud dokumendid tagastada M.S. ile.
2.Jätta M.S. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2016 otsus muutmata.
3.Jätta M.S. i menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. detsember 2016.
1.Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldusega nr 2-1.2/14 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ja korteriomandi seadmine“ määrati Varstu vallas Varstu alevikus Kesk tn 23 korterelamu ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,56 ha.
2.Kesk tn. 23 elamu asub endise Matto Mäe Edde Karjahansu talu 1 maatükil, milles suhtes Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni (ÕVVTK) 16. aprilli 1993 otsusega nr 1342 on õigustatud subjektideks tunnistatud M.S. 1⁄2 osas ja H.Š. 1⁄2 osas. H.Š. le on määratud kompensatsioon õigusvastaselt võõrandatud vara eest temale kuuluvas osas Varstu Vallavalitsuse 1. septembri 2009 korraldusega nr 85.
3.M.S. esitas 15. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldus nr 2-1.2/14 ja kohustada Varstu valda andma uus
seadusega kooskõlas olev haldusakt ning määrata õige teenindusmaa suurus. M.S. esitas hiljem avalduse kaebuse täiendamiseks, kuid kohus ei pidanud kaebuse nõuete muutmist põhjendatuks ja jätkas menetlust esialgses kaebuse nõuetes. Kaebuse kohaselt hoone Kesk tn. 23 ei ole püstitatud õiguslikel alustel, kuna ehitisel puudub maa eraldamise kohta dokument, puudub ehitusluba ja ehitise kasutusluba. Kuna hoone on püstitatud õigusliku aluseta, siis ei ole nimetatud maa erastamine ka võimalik ning maa tuleb tagastada õigustatud subjektile. Vastustaja on ületanud diskretsioonipiire asja otsustamisel ning kaalutlusi ei nähtu korralduses üldse. Puudub põhjendus, miks on maa suuruseks märgitud 0,56 ha. Kesk tn. 23 majaelanike käsutuses on rohkem maad kui vaja oleks. Varstu Vallavalitsus venitab õigustatud subjektile maa ja talu õue- ja aiamaal asuva rehihoone tagastamisega. Kaebaja soovib oma talu kogu maa tagastamist ja Varstu Vallavalitsuse
3.märtsi 2015 korralduse nr 2-1.2/14 tühistamist ja uue haldusakti andmiseks kohustamist, viidates muu hulgas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-le 14.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.25. veebruari 2016 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt halduskohtu pädevuses ei ole maa tagastamistoimingute tegemine, mistõttu saab kaebaja kohtult nõuda vaid seda, et kohus tühistaks kaevatava korralduse ja kohustaks kohalikku omavalitsust uut otsust tegema. Haldusasjas nr 3-14-53234 on kaebaja esitanud nõude kohustada Varstu valda välja andma korraldus, millega kaebajale tagastatakse Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa tervikuna, s.o 24,30 ha. Nimetatud haldusasjas ei ole veel jõustunud kohtulahendit ning kuna selles asjas esitatud kohustamisnõue kujutab endas kohustavat nõuet tagastada kogu maa (s.h ka Kesk tn 23 ehitisalune ja teenindusmaa), siis on kaebaja nõue 0,56 ha maa tagastamise kohta otsuse tegemise kohustamiseks hõlmatud haldusasjas nr 3-14 53234 esitatud kaebusega.
6.Kohalikule omavalitsusel on ulatuslik hindamisruum ning kaalutlusõigus ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel. Kaalutluste õiguspärasuse kontrollimisel saab kohus hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest, kuid ei saa asuda haldusorgani asemele otsustust tegema. Kaevatavas korralduses on välja toodud nii kaebaja kui ka Kesk tn 23 korteriomanike huvid ning arvestatud on ka avaliku huviga ja muude asjaoludega. Vastustaja on välja toonud, et elamu Kesk tn 23 on riigi vara, mis anti Varstu sovhoosi poolt vallavalitsusele üle aktiga 15/11/137 11. augustil 1993. Elamu esmane kasutuselevõtuaeg on 1965. aasta. Elamu on ehitisregistris registreeritud (registrikood 113014735) ning ehitisregistri andmetel on selles elamus 12 korterit, mida kasutavad 12 omanikku. Asja materjalide kohaselt on elanikud esitanud avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks aastatel 1998 kuni 2007 ning vald on esitatud kohtule ka eluruumide ostu-müügi lepingud. Valla esitatud andmed on usaldusväärsed, elamut on kasutatud viiskümmend aastat, elamu on omandireformi käigus kohalikule omavalitsusele üle antud ja tunnustatud kui õiguspärast ehitist.
7.Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldusega nr 116 „Hoonete teenindusmaa suuruse kinnitamine“ on kinnitatud korterelamu teenindusmaa suuruseks 0,56 ha vastavalt asendiplaanile. Korraldus on jõus ning seega on kinnitatud teenindusmaa suurus. Korraldust nr 116 sai aluseks võtta ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja korteriomandi seadmisel ja on seega õiguslikuks aluseks korterelamule teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja korteriomandite seadmisel.
8.Halduskohus ei tuvastanud kaevatava korralduse andmisel menetluslikke rikkumisi, mis annaks alust kaebuse rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.28. märtsil 2016 esitas M.S. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
10.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt andis Varstu Vallavalitsus 1. septembril 2003 korralduse nr 84, millega tunnistas kehtetuks 18. septembri 1998 korralduse nr 145 ja vastavalt ka viimase täienduse 5. veebruarist 1999 nr 23. Sellega on muutnud kehtetuks ka 5. juuni 1998 korraldus nr 116 korterelamule 0,56 ha suuruse teenindusmaa määramise kohta. Juba sel põhjusel tuleb tühistada ka käesolevas asjas kaevatav korraldus..
11.20. jaanuaril 2016 esitas Varstu vald vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et M.S. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 25. veebruari 2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
13.Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused, mis seonduvad kaebajale maa tagastamise menetlusega, kuna need väljuvad käesoleva asja raamidest. Halduskohus on põhjendatult osutanud, et maa tagastamise menetluses tema väidetavalt rikutud õiguste kaitseks on kaebaja juba kaebusega halduskohtusse pöördunud, mistõttu puudub vajadus ka kaebuse nõude muutmiseks või täiendamiseks käesolevas asjas.
14.Nõustuda ei saa M.S. seisukohaga, et Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldus nr 116 Kesk tn 23 juurde teenindusmaa määramise kohta on kaotanud kehtivuse Varstu Vallavalitsus 1. septembril 2003 korraldusega nr 84 ning juba seetõttu on Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada. Varstu Vallavalitsuse 1. septembri 2003 korraldusega nr 84 on tunnistatud kehtetuks Varstu Vallavalitsuse 18. septembri 1998 korraldus nr 145, millega otsustati anda endine Matto Mäe Edde Karjahansu talu maa M.S. i ja H.Š. kaasomandisse. Kehtetuks tunnistamist põhjendati sellega, et H.Š. loobus maa tagastamisest ja taotles maa eest kompensatsiooni määramist. Õige on apellandi seisukoht, et see tõi kaasa ka korraldusele nr Varstu Vallavalitsuse 5. veebruari 1999 korraldusega nr 23 tehtud täienduste kehtetuse. Samas ei ole korraldusega nr 145 ega selle hilisema täiendusega otsustatud vaidlusaluse teenindusmaa määramist korterelamu juurde, vaid on üksnes viidatud teenindusmaa määramisele Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldusega nr 116 ja tuginetud sellele tagastatava maa suuruse määramisel. Vastavalt ei saanud maa tagastamise korralduse tühistamise paratamatuks tagajärjeks olla korterelamu teenindusmaa määramise korralduse kehtetus. Korralduse kehtetuse saabumiseks oli nõutav sellekohase otsustuse tegemine haldusakti resolutsioonis. Kuna Varstu Vallavalitsuse 1. septembri 2003 korralduses nr 83 puudub 5. juuni 1998 korralduse nr 116 kehtetust ettenägev otsustus, siis ei mõjutanud korralduse nr 83 andmine korralduse nr 116 kehtivust.
15.Ringkonnakohus on aga jätkuvalt juba 27. oktoobri 2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-2316 väljendatud seisukohal, et 5. juuni 1998 korraldust nr 116 ei ole maa erastamisel käesoleval ajal HMS § 52 lg 1 p 2 mõistes eelhaldusaktiks, sest sellega ei ole tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. 1998. a korralduse alusel korterelamu juurde maa erastamist lõpule ei viidud ning käesolevas asjas vaidlustatud korraldus on antud KÜ Herilased esitatud erastamisavalduse alusel. Seega on vallavalitsus maa erastamise ja korteriomandi seadmise menetluse HMS § 44 mõistes uuendanud ja andes selle käigus uue haldusakti. Vastavalt ei sõltu Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korralduse nr 2-1.2/14 õiguspärasus 5. juuni 1998 korralduse nr 116 kehtivusest.
16.Apellatsioonkaebuses ei ole M.S. enam otsesõnu tuginenud väitele, et Kesk tn 23 korterelamu on ebaseaduslik ehitis ja selle tõttu on selle juurde maa erastamine lubamatu. Ringkonnakohus
peab siiski vajalikuks märkida, et puudub alus pidada Kesk tn 23 korterelamut ebaseaduslikuks ehitiseks AÕSRS § 14 tähenduses. Pooled ei ole kahtluse alla seadnud, et riiklik ehitisregister kajastab õigesti vaidlusaluse korterelamu esmase kasutuselevõtu aastat, s.o 1965. Ringkonnakohus on seisukohal, et sõltumata sellest, kas ehitise püstitamine ja kasutuselevõtmine on sel ajal nõuetekohaselt dokumenteeritud, tuleb aleviku keskmes asuvat korterelamut, mille kasutamist eluruumidena on avaliku võimu poolt vähemalt vaikimisi lubatud enam kui viiekümne aasta jooksul, pidada õiguspäraseks ehitiseks. Olukord on sarnane Riigikohtu 8. novembri 2004 otsuses asjas nr 3-3-1-43-04 kirjeldatuga, mistõttu on asjakohane Riigikohtu seisukoht, et ehitise ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti võib asendada ka avaliku võimu tegevus, millega sisuliselt tunnistatakse valminud ehitis nõuetele vastavaks ning lubatakse ehitist kasutada vastavalt kavandatud otstarbele.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on Kesk tn 23 korterelamu teenindusmaa määramine Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldusega nr 2-1.2/14 õiguspärane ka muus osas. MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 9 ja 10. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et käesolevas asjas ei ole tegemist AÕSRS § 14 lg 3 olukorraga, s.t puudub takistus MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Vastavalt kuulub Kesk tn 23 hoone alune ja selle teenindamiseks vajalik maa erastamisele MaaRS § 20 lg 1 järgi. Tulenevalt MaaRS § 6 lg 33 ls-le 1 ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.
18.Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ punkt 29 näeb ette, et korteriomandi seadmisel määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid kindlaks valla- või linnavalitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale» ja Vabariigi Valitsuse
29.aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale» ning Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale» arvestades planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvis 211 ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 212 sätestatut. EES § 212 kohaselt, kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa. Enne vastavate toimingute alustamist teavitab vallavõi linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid. Kui korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud soovivad kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks määratud maatüki suuruse või piirid, peab korteriühistu või peavad eluruume vallasasjana omavad isikud esitama valla- või linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse. Käesoleval juhul on korteriomanikud korteriühistu kaudu vastava taotluse (tl 70) vastustajale 20 aprillil 2007 ka esitanud.
19.Vastavalt MaaRS § 221 lg-le 6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid MaaRS § 7 5. ja 51. lõikes sätestatud alustel. Mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa, sealhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998 määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine“ alusel.
Selle punkti 4 alapunktide 1 ja 2 järgi kooskõlas maakorralduse nõuetega määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Riigikohus on 29. märtsi 2006 otsuses asjas nr 3-3-1-81-05 sedastanud, et MaaRS § 221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 punkt 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse.
20.Käesoleval juhul on vastustaja põhjendanud Kesk tn 23 teenindusmaa määramist 0,56 ha suuruses sellega, et see optimaalselt vastab majaelanike vajadustele, lähtudes aastate jooksul välja kujunenud maakasutusest. Korterelamu teenindusmaa tavapärasest mõnevõrra suuremana määratlemist õigustab see, et elamu on ahiküttel, majaelanikud vajavad küttepuude töötlemise ja ladustamise võimalust ning kasutavad maad osaliselt marjapõõsaste ja köögivilja kasvatamiseks. Lisaks on vaja tagada võimalus laste ohutu mängu ruum ja sõidukite parkimise võimalus. Elamu teenindamiseks vajalike abihoonete rajamisel tuleb arvestada maapinna reljeefiga ja tuleohutusnõuetega. Vastustaja on pidanud toodud argumente kaalukamaks kaebaja huvist, et talle tagastataks maa võimalikult suures ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaevatavast korraldusest, et vastustaja oleks lähtunud lubamatutest kaalutlustest, jätnud mõne olulise argumendi arvestamata või väljunud kaalutluse piiridest. Elamuna kasutava hoone sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks on lubatav arvestada ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka elanike tavapäraste vajaduste rahuldamiseks kasutatav maa, näiteks laste mänguväljak, puhkeala või mõistlikus ulatuses maa aiasaaduste kasvatamiseks. 12 korteriga elamu elanike arvu tõttu on paratamatu, et selliselt kasutatava maa pindala on suurem ühepereelamu juures vastavalt vajalikust. Sama kehtib nii kõrvalhoone, parkimiskohtade kui hoone hooldamiseks vajaliku maa suuruse kohta. Kaebaja on küll väitnud, et korterelamu teenindamiseks vajalikuks maaks piisaks oluliselt väiksemast maatükist. Samas on kaebaja väide jäänud deklaratiivseks, kuna menetluses ei ole tuvastatud, et vastustaja oleks tuginenud ebaõigetele faktilistele asjaoludele või hinnanud ilmselgelt ebaõigesti korralduses nimetatud otstarvete elluviimiseks vajaliku maa suurust. Vaidlusaluse maatüki asukohta silmas pidades ei leia ringkonnakohus, et lubamatu olnuks arvestada paikkonna elanikele omase maaeluviisiga. Ringkonnakohus on endiselt 27. oktoobri 2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-2316 toodud seisukohal, et Kesk tn 23 elamu omanikel ei ole õiguspärast ootust, et korterelamu juurde erastataks maa Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldusega nr 116 elamu teenindusmaaks määratud suuruses. Samas tuleb möönda, et Kesk tn 23 elamut ümbritseva maatüki ajalooliselt välja kujunenud kasutus on siiski oluline elamu sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku maa suuruse kindlakstegemisel. Samuti on oluline korralduses esile toodud vajadus ajutiste puukuuride asemele nõuetele vastava abihoone ehitamiseks, mistõttu ei saa ka Kesk tn 23 juurde määratud 0,56 ha maa käeoleval ajal osaliselt kasutamata jätmisest järeldada, et maa ei ole ehitise teenindamiseks vajalik.
21.Asjas ei ole vaidlust, et vaidlusalune korraldus on antud kooskõlas maakorraldusnõuetega. Seetõttu ringkonnakohus seda asjaolu täiendavalt ei analüüsi. Märkides siiski, et MaaKS § 5 lg 2 p-de 5 ja 6 kohaselt maakorralduse läbiviimisel lähtutakse muu hulgas kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamisest, lihtsate ja selgete piiride loomisest ning looduslike piiride arvestamisest ning välditakse kinnisasja kiildumist ja ribasust. Seega sõltuvalt hoone teenindamiseks vajaliku maa kasutamise võimalustest võib teenindusmaa hulgas olla alasid, mis ei ole aktiivses kasutuses, kuid mille arvel teenindusmaa vähendamine ei ole põhjendatud, kuna see tooks kaasa maatüki kiildumise või raskendaks maatüki terviklikku kasutamist.
22.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldus nr 2-1.2/14 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus on põhjendatult M.S. kaebuse rahuldamata jätnud.
23.Ühes apellatsioonkaebusega on M.S. esitanud ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus võtab asja juurde Varstu Vallavalitsuse 18. septembri 1998 korralduse nr 145,
5.veebruari 1999 korralduse nr 23 ja 1. septembri 2003 korralduse nr 84. Ülejäänud tõendid tuleb apellandile tagastada, kuna need ei seondu käesoleva asja tõendamisesemega.
24.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 tema kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.