lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2109/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2109/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1281
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 3Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHMS § 79 lg 1Vaide tagastamineHMS § 81Haldusakti täitmise peatumineHMS § 82Vaide läbivaatamise ettevalmistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2109/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.10.20163-16-2109/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.02.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-16-2082/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2109

Haldusasi

AN kaebus haldusaktide täitmise peatamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-2109 resolutsiooni punkti 2 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 11.08.2016 Tallinna Vanglale vaided 08.08.2016 käskkirjade nr 5-2/901, 52/902, 5-2/903 ja 5-2/904, millega määrati talle distsiplinaarkaristused, kehtetuks tunnistamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
AN esitas 11.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse 08.08.2016 käskkirjade nr 5-2/901, 52/902, 5-2/903 ja 5-2/904 täitmise peatamiseks.
3.AN esitas 12.08.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 08.08.2016 käskkirjade nr 5-2/901, 5-2/902, 5-2/903 ja 5-2/904 täitmise peatamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-1632 kaebaja taotluse Tallinna Vangla 08.08.2016 käskkirja nr 5-2/901 täitmise peatamiseks läbi vaatamata, sest kaebaja oli kartserikaristuse 09.08.2016–12.08.2016 ära kandnud, seega ei olnud tal enam õiguskaitse vajadust. Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2016 määrustega haldusasjades nr 316-1658, 3-16-1659 ja 3-16-1660 käskkirjade 5-2/902, 5-2/903 ja 5-2/904 osas esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, sest kaebus/vaie on ilmselgelt perspektiivitu. Tallinna

3-16-2109 Ringkonnakohus jättis 24.08.2016 määrustega haldusasjades nr 3-16-1658, 3-16-1659 ja 316-1660 määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määrused muutmata.

5.AN esitas 28.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 08.08.2016 käskkirjade nr 5-2/901, 5-2/902, 5-2/903 ja 5-2/904 (09.09.2016 vaideotsuste nr 5-15/16/2652, 5-15/16/266-2, 5-15/16/267-2 ja 5-15/16/268-2) tühistamiseks.
6.Tallinna Vangla jättis 15.09.2016 vastusega nr 5-8/16/19366-2 AN taotlused 08.08.2016 käskkirjade nr 5-2/901, 5-2/902, 5-2/903 ja 5-2/904 täitmise peatamiseks rahuldamata. Tallinna Vangla jättis 19.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/305-2 kaebaja vaide 15.09.2016 vastuse peale rahuldamata.
7.AN esitas 21.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 19.10.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/305-2 peale, selgitades, et jääb oma vaides esitatud taotluste juurde. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele taotles kaebaja vangla menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamist hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil. Tõenditega manipuleeriti, neid varjati ja need ilmusid välja pärast seda, kui kaebaja lubas esitada kuriteoteate. Asja menetles asjast huvitatud isik. Tunnistajaid üle ei kuulatud. Ühtegi kaebaja taotlust ei arvestatud. Vangla valetas kohtule esialgse õiguskaitse menetluses.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 28.10.2016 määrusega AN kaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt kaebaja vaidlustab distsiplinaarmenetluses tehtud menetlustoiminguid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vangla ei ole distsiplinaarmenetluse raames pannud toime sellist rikkumist, et oleks võimalik väita lõpptulemusena antava haldusakti õigusvastasust. Kaebaja väited, et vangla ei võtnud temalt distsiplinaarmenetluste raames vastu täiendavaid dokumente või ei kuulanud üle kaebaja soovitud tunnistajaid või et asja menetlenud ametnik ei taandanud end asja menetlusest, ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajal tuleb viidatud menetlustoimingud vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.
9.AN esitas 01.11.2016 määruskaebuse halduskohtu 28.10.2016 määruse peale, milles soovis haldusasjade nr 3-16-1934, 3-16-1937, 3-16-1639 ja 3-16-1640 liitmist. Ühtlasi teatas, et jääb haldusasjas nr 3-16-2109 esitatud taotluste juurde.
10.Tallinna Halduskohus jättis 02.11.2016 määrusega rahuldamata AN taotluse haldusasjade liitmiseks (resolutsiooni p 1), samuti taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2). HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on 28.10.2016 määruses piisavalt põhjalikult selgitanud, miks kohus tagastab kaebuse ning kohus jääb selles määruses toodud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi vastuväidet, miks ta peab viidatud määrust õigusvastaseks või mille vastu on kohus määrust tehes eksinud.
11.AN esitas 08.11.2016 määruskaebuse menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale. Halduskohus jättis 23.11.2016 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(4)

3-16-2109

12.AN märgib määruskaebuses, et ta jääb varem esitatud taotluste juurde. Kohus on ise asja keeruliseks ajanud ja ajab kaebaja segadusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Halduskohus jättis määruskaebuse esitamisel kaebajale menetlusabi andmata põhjusel, et kaebuse tagastamise määrus oli kohtu arvates õige ja määruskaebusel pole eduväljavaateid. Ringkonnakohus nõustub, et AN määruskaebusel kaebuse tagastamise määruse peale pole eduväljavaateid, kuid ei nõustu põhjendustega, mille alusel kaebus halduskohtu 28.10.2016 määrusega tagastati. Seetõttu ei anna määruskaebuse väited alust Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 määruse tühistamiseks, kuid määruse põhjendusi tuleb HKMS § 200 p 4 ja § 203 lg 2 alusel muuta. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
14.Iseenesest õiged on halduskohtu seisukohad, et pärast kaebuse käiguta jätmise määruse saamist esitatud kaebuse täienduses toodud väiteid distsiplinaarmenetluses tehtud toimingute õigusvastasuse kohta saab AN esitada kaebustes distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade peale (mida ta haldusasjade nr 3-16-1934, 3-16-1937, 3-16-1639 ja 3-16-1640 materjalidest nähtuvalt on seal ka teinud).
15.Praeguses asjas on kaebaja sooviks aga olnud vaidlustada Tallinna Vangla keeldumist peatada vaidemenetluse ajal käskkirjade nr 5-2/901, 5-2/902, 5-2/903 ja 5-2/904 täitmist. Ringkonnakohus leiab, et see oleks korduv kaebus, mis ei ole lubatav. HMS § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. HMS § 82 p 6 kohaselt lahendab haldusorgan vaide läbivaatamise ettevalmistamise käigus mh haldusakti täitmise peatamise küsimusi. Kaebaja esitas sisuliselt samaaegselt haldusakti täitmise peatamise taotluse haldusorganile ja esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule. Sellises olukorras lahendatakse vaidlus haldusakti täitmise peatamise põhjendatuse üle lõplikult esialgse õiguskaitse menetluses ning isik ei saa pärast esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata või läbi vaatamata jätmist taasalustada sama vaidlust, esitades tühistamis- ja kohustamiskaebuse vangla keeldumise peale peatada haldusakti täitmine. Halduskohus pidanuks praeguse kaebuse menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetama, kuna vangla käskkirjade nr 5-2/901, 52/902, 5-2/903 ja 5-2/904 peatamise taotluse küsimuses on olemas jõustunud kohtulahendid haldusasjades nr 3-16-1632, 3-16-1658, 3-16-1659 ja 3-16-1660.
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vangla pidanuks talle esitatud haldusaktide täitmise peatamise taotluse jätma HMS § 79 lg 1 p 5 analoogia alusel läbi vaatamata, kuna isik oli samas küsimuses algatanud kohtumenetluse. See tõdemus ei muuda aga praeguse asja lõpptulemust, kuna kohtu poolt juba lahendatud küsimuses uue kohtumenetluse algatamine pole lubatav sõltumata sellest, et vangla eksikombel lahendas taotluse sisuliselt.
17.15 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine kaebuse perspektiivituse motiivil on käsitatav edasikaebeõiguse proportsionaalse piiranguna, mis pole vastuolus EIÕKga. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) selgitas 29.05.2012 otsuses asjades nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10: Julin vs Eesti, et EIÕK art 6 lg-ga 1 tagatud kohtusse pöördumise õigus ei ole absoluutne (p 158). EIK leidis, et olukorras, kus isiku menetlusabi taotlus lükatakse perspektiivituse motiivil tagasi põhistatud kohtumäärusega, mille peale saab kaevata kuni Riigikohtuni, pakub menetlusabi otsustamise menetlus kaebajale piisavalt garantiisid ja tema õigust pöörduda kohtusse ei piirata ebaproportsionaalselt. EIK möönis, et eelhinnang kaebuse perspektiivile ei saa sisaldada asjaolude tuvastamist samal viisil ja samas ulatuses nagu põhimenetluses (p 166).

3(4)

3-16-2109

18.Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei piisa sellest, et kaebajal pole vastavat summat parasjagu käepärast. Igaühe suhtes võrdselt kohalduva riigilõivu tasumise kohustusest kergekäeline vabastamine tooks kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Nõutav riigilõiv ei ole ülemäära suur ning iga kohtusse pöörduv isik peab tegema vajalikke jõupingutusi, et täita seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus. Kinnipeetava puhul saavad need jõupingutused seisneda eelkõige kokkuleppe saavutamises lähedastega või laenu võtmises. Asjaolu, et see võib olla kaebaja jaoks tülikas või keeruline, ei oma otsustavat tähtsust, sest kasinate eduväljavaadetega kaebuse menetlemine ilma riigilõivuta koormab põhjendamatult õigussüsteemi ning on käsitatav avalike ressursside eesmärgitu ja mitteratsionaalse kulutamisena. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on mh sundida kohtusse pöördumist kaaluvat isikut mõtlema järele, kas see on ikkagi vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja