lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1617/7

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1617/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 10 lg 3Maksuhalduri ülesandedMKS § 46Täitmisregistri kaudu edastatav korraldusMKS § 61 lg 1, 3Teabe nõudmine kolmandatelt isikuteltHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osa

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1617

Haldusasi

T.P.a kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.06.2016 korralduse nr 12.2-3/037040-3 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – T.P.; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 09.11.2016 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA või maksuhaldur) 14.06.2016 korraldusega nr 12.2-3/037040-3 (edaspidi 14.06.2016 korraldus) kohustati kolmandat isikut T.P.a andma teavet Bear Media OÜ maksumenetluses. Korralduse kohaselt sooviti kaebajalt teavet sel põhjusel, et Bear Media OÜ juhatuse liikmelt saadud informatsiooni kohaselt osales kaebaja nõustaja ja vahendaja kahe sõiduauto Mercedes-Benz E200 omandamises ning maksuhalduril on vajalik saada teavet nende soetamistehingutega seonduvalt.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.08.20263-26-2631/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.08.20263-26-2632/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-1993/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-2163/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.08.20263-26-1065/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-365/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Kaebaja esitas 14.06.2016 korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti 12.07.2016 vaideotsusega nr 6-1/3403-2 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid järgmised:
2.1.14.06.2016 korraldus vastab maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) nõuetele. Selles on märgitud, kelle maksumenetluses ja mis põhjusel kaebaja poole pöörduti. MKS §-dest 10, 11 ja 59 tulenevalt on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite

liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määramisel kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel.

2.2.Kooskõlas MKS § 61 lg-ga 3 on 14.06.2016 korralduses kohale ilmumise vajadust nõuetekohaselt põhjendatud. Teabe esitamise korralduselt ei saa nõuda, et selles esitatakse lehekülgede viisi erinevaid kaalutlusi, poolt- ja vastuargumente ning lõppjäreldusi, miks ikkagi just suulised seletused on kõige kohasemad. Kui maksuhaldur hindab maksukohustuslase poolt tehingute kohta esitatud andmete õigsust võib vahetu vestlus tehingupartneri või vahendaja ja nõustajaga olla kirjalikust suhtlusest tõhusam teabe kogumise viis ehk vastab paremini MKS § 10 lg-le 3. Vestluse käigus võib tekkida täiendavaid küsimusi või vajadus vastust täpsustada. Samuti võib olla vaja näidata mõnda tõendit ja paluda seda kolmandal isikul kommenteerida. Neid probleeme on just suulisel vestluse hõlpsam kiiresti lahendada, selmet kolmanda isikuga kirjavahetust pidada või koguni korduvalt tehingudokumente vahetada. Samuti võidvad kolmanda isiku suulised seletused olla kirjalikest vastustest inforikkamad ja ka tõesemad (sel viisil on kindel, et küsimustel e vastab kolmas isik ise).
2.3.Korralduse koormavust vähendab asjaolu, et kuigi korraldusega on maksuhaldur määranud kohtumiseks kindla kuupäeva ja kellaaja, olnuks vaide esitajal võimalik suuliste selgitust andmiseks kokku leppida ka mõni aeg, kui talle maksuhalduri poolt määratud aeg mingil põhjusel ei sobi.
3.T.P. esitas halduskohtule 10.08.2016 kaebuse Maksu- ja Tolliameti 14.06.2016 korralduse nr 12.2-3/037040-3 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebaja taotleb korralduse tühistamist.
4.1.14.06.2016 korraldusega kohustas vastustaja kaebajat andma teavet suuliselt maksuhalduri ametiruumides, kuigi samal ajal saanuks kaebaja anda maksuhaldurile teavet ka kirjalikult, s.t kaebajat vähemkoormaval viisil. Ka vastustaja on vaideotsuses leidnud, et MKS-i sõnastusest ja ülesehitusest järeldub, et teabe andmine maksuhalduri ametiruumides koormab vastava korralduse adressaati eelduslikult kirjalike selgituste andmisest rohkem, mistõttu tuleb maksuhalduril teabe nõudmist sellisel viisil eraldi põhjendada. Vastustaja on seda aga teinud lakooniliselt. Esitatud põhjendused on väga üldised ning need kehtivad iga maksumenetluse puhul. Haldusakt peab olema põhjendatud igal konkreetsel juhul kui on kasutatud kaalutlusõigust ning haldusmenetluse seadus ei tee erandeid põhjendamiskohustuse suhtes maksumenetluse raames esitatavatele teabe andmise korraldustele. Samuti ei tulene sellist erisätet ka MKS-st. Seega peaks praegusel juhul korraldusest nähtuma põhjendus, miks vastustaja jõudis kaalutlusõigust teostades järeldusele, et kaebaja peab teavet andma suuliselt.
4.2.Ei esine vajadust anda maksuhaldurile teavet suuliselt ning kaebajal on võimalik maksuhaldurile teavet anda ka kirjalikult. Kaebaja peaks teise isiku maksumenetluses kulutama enda tööaega, mis ei ole mõistlik olukorras, kus kaebaja saaks oma kohustust täita ja teavet anda ka kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis maksuhalduri küsimustele vastates saaks kaebaja valida ise endale sobiva aja, et korraldust täita. Vastustaja on ka ise vaideotsuses märkinud, et teabe andmine suuliselt on isiku jaoks koormavam kui teabe andmine kirjalikult. Seega kui vähegi võimalik, siis peaks vastustaja alati eelistama kirjalikult teabe kogumist, kuna see koormab kohustatud isikut vähem. Korraldust andes ei ole vastustaja arvestanud kaebaja õigustega ning neid ebaproportsionaalselt piiranud. Korraldusest nähtuvalt ei ole vastustajal kaebajalt vaja teavet, mille andmine kirjalikult ei oleks võimalik.

2(5)

4.3.MKS § 10 lg-s 3 sätestatud maksumenetluse läbiviimise põhimõte ei tähenda seda, et maksumenetlus peaks olema ainult vastustaja jaoks võimalikult kiire, efektiivne ning üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi vältiv, vaid samad kriteeriumid peavad olema täidetud ka teiste menetlusosaliste jaoks. Vastustaja ei saa valida ainult endale mugavamat viisi, kuidas maksumenetlust läbi viia, vaid vastustaja peab arvestama ka teiste menetlusosaliste õigustega. Praegu on vastustaja valinud kaebajat suuliselt teabe andmiseks kohustades kaebaja jaoks selgelt kulukama, aeglasema, vähem efektiivse ning liigseid ebamugavusi põhjustava viisi ning sellega on vastustaja ebaproportsionaalselt piiranud kaebaja õigusi.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Kuna kaebus on kattuv kaebaja vaidega, siis jääb vastustaja vaideotsuses toodud seisukohtadele, neid kohtule esitatavas vastuses kordamata.
5.2.Kaebaja on nõus andma maksuhaldurile kirjalikku teavet ning kaebaja ei ole vaide- ega ka kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus korramaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Maksuhalduri menetlustoimingute läbiviimise otstarbekuse hindamine ei ole aga halduskohtu ülesanne.
5.3.MTA 06.09.2016 teatega nr 12.2-3/037040-23 lõpetas maksuhaldur Bear Media OÜ kontrolli maksustamisperioodi 2016. aasta märtsi osas, sest maksukohustuslane esitas käibedeklaratsiooni parandused.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikkuvaks korraldus osas, mis puudutab teabe andmise viisi. Kaebaja ei ole kohtu- või vaidemenetluse väitnud, et teabenõudmise korraldus iseenesest oleks õigusvastane, vaid kaebaja on olnud läbivalt seda meelt, et korraldus on õigusvastane teabe nõudmise viisi osas.
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna 14.06.2016 korraldus on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 2 ls-ga 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale ega arvesta haldusakti andmise järgselt tekkinud asjaolusid (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, punkt 13). Kaalutlusõiguse aluse antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt, ent kaalutlusõiguse otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda (HKMS § 158 lg 3).
8.Kohus selgitab, et nõustub MTA vaideotsuses (toimiku lk 6-7 pöördel) toodud seisukohtadega 14.06.2016 korralduse õiguspärasuse kohta ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
9.MKS § 61 ja 62 nimetatud kolmandalt isikult (edaspidi nimetatud kui menetlusväline isik) teabe nõudmist reguleerivad samad eelviidatud MKS paragrahvid kooskõlas MKS §-dega 10 ja 11 ning praegusel juhul ei ole maksuhaldur väljunud teabe nõudmisel maksumenetluse piiridest ega koormanud kaebajat teabe nõudmisel alusetult. Samuti vastab 14.06.2016 korraldus MKS § 46 ja § 61 lg 3 nõuetele.

3(5)

9.1.Teabe nõudmise korralduses peab olema ära näidatud kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3) ning maksuhaldur on seda nõuet järginud. Nii on korralduses märgitud äriühing kelle suhtes läbiviidava maksumenetlusega kaebaja poole pöördutakse ning selles on üheselt kirjeldatud kaebaja ja Bear Media OÜ seost ning kirjeldatud tehinguid mille kohta teavet soovitakse. Samuti on korralduses toodud välja, mille alusel saab maksuhaldur järeldada, et kaebaja vajaminevat ja asjas tähendust omavat informatsiooni omab, mistõttu vastustajal õigus kaebaja poole pöörduda.
9.2.Samuti peab korraldusest nähtuma, et maksuhaldur on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase poole (MKS § 61 lg 3). Ka selle nõude on maksuhaldur täitnud ning korraldusest nähtub maksukohustuslase poole pöördumine ning asjaolu, et selle teabe alusel ongi maksuhaldur kaebaja poole pöördunud.
10.Mis puudutab aga teabe nõudmise viisi, siis selles osas sätestab MKS § 61 lg 1 kolmas lause, et vajadusel võib maksuhaldur kohustada menetlusvälist isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Riigikohus on selgitanud 24.05.2011 otsuse nr 3-3-1-24-11 punktides 13-15, et maksuhaldur võib nõuda kolmandalt isikult MKS § 61 lg 1 alusel igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses, mistõttu on maksuhalduril lai kaalumisruum, otsustamaks maksumenetluses tähtsust omavate tõendite kogumise vajaduse ning kogumise viisi üle. Lisaks selgitab Riigikohus 30.03.2011 otsuse nr 3-3-1-98-10 punktides 14-16, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul. Seega tuleb maksuhalduril kolmanda isiku MKS § 61 lg 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning MKS § 10 lg 3, § 12, § 46 lg 3 p 5 ja § 61 lg 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik.
10.1.14.06.2016 korraldus vastab suulise teabe küsimise põhjenduste osas MKS § 61 lg 1 ja 3 nõuetele ning kaebaja kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on piisavalt põhjendatud. Kohtule on usutav maksuhalduri 14.06.2016 korralduses ja vaideotsuses toodud seisukoht, mille kohaselt on suulise vestluse kaudu võimalik vältida vääritimõistmist ning isikult küsitlusel saadud vastuste puhul võivad tekkida täiendavad või täpsustavad küsimused. Sellisel juhul on täiendavatele ja täpsustavatele küsimustele vastuse saamiseks menetlusökonoomiliselt (nii maksuhalduri kui ka kolmanda isiku seisukohalt) kõige õigem tee just isiku suuline küsitlemine, selmet MTA peaks korduvalt kirjalikult küsimusi formuleerima ja edastama ning kaebaja peaks neile igakordselt vastama/vastuseid saatma.
11.Maksuhaldur on vaideotsuses õigesti märkinud, et maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel (toimiku lk 7; vaideotsuse punkt 14) ning ei kaebaja ega ka kohus ei saa otsustada mil viisil maksuhaldur teavet kogub ning temale MKS-ga pandud ülesandeid täidab. Kaebaja ei ole väitnud, et 14.06.2016 korralduse täitmine oleks ebaproportsionaalne või valmistaks talle erilisi kulutusi või probleeme. Et kaebaja hinnangul on teavet võimalik anda ka kirjalikult ei oma siinkohal tähendust, kuivõrd teabe nõudmise viisi otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse kohaselt ning praegusel juhul ei nähtu kohtule, et suulise teabe esitamise kohustuse panemisel oleks maksuhaldur lähtunud ebamõistlikest kaalutlustest. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne (HKMS § 158 lg 3). 4(5)
12.Mis puudutab kaebaja väiteid tööaja kulutamisest jms, siis on maksuhaldur vaideotsuses õigesti märkinud, et kaebajal on võimalik korraldusega määratud tähtaega muuta ning leida endale sobiv aeg maksuhalduriga kohtumiseks. Lisaks on MKS §-ga 66 ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 14.05.2002 määrusega nr 157 „Kolmandale isikule „Maksukorralduse seaduses” sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud kulude ja eksperdile ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise suurus ja kord“ loodud regulatsioon menetlusvälisele isikule tekkinud kulude hüvitamiseks.
13.Arvestades maksuhalduri välja toodud asjaolu, et Bear Media OÜ maksumenetlus lõppes 06.09.2016, märgib kohus, et ka see asjaolu ei muuda 14.06.2016 korraldust õigusvastaseks, kuna menetlustoimingu kavandamisel on tegemist menetlusliku prognoosotsusega, millisest allikast teabe saamine oleks enim kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ja täidaks menetluse eesmärki. MKS § 10 lg 3 sätestab maksuhalduri kohustuse viia menetlus läbi võimalikult kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Seega on maksuhalduril ka kohustus asja menetleda, mitte oodata passiivselt kuni menetlusväline isik temale määratud kohustuse täidab.
14.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Ka kaebaja ei ole taotlenud menetluskulud väljamõistmist, kuid kuna kohtuotsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20263-26-2391/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja