Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 7. oktoober 2016, Tallinn 3-16-1470
Haldusasi
V.K. kaebus Kiili Vallavalitsuse 21. juuni 2016 kirjas nr 67/746-1 sisalduva otsuse tühistamise ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamiseks kohustamise nõuetes.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja: V.K. Esindaja: v. adv Kaimo Räppo Vastustaja: Kiili vald Esindaja: vallasekretär Tarko Tuisk
Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 7. novembril 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.V.K. esitas 21. novembril 2005 Kiili Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks tema omandis olevate Paju talu ehitiste juurde. Vallavalitsuse poolt 19. septembril 2007 tehtud piiriettepanekus määrati erastatava maa suuruseks 19,2 ha, põhjendades V.K. taotluses näidatud ülejäänud maa (edaspidi "vaidlusalune maatükk") erastamise võimatust sellega, et selle maa osas on Kiili Vallavalitsuse 4. septembri 2007 korraldusega nr 522 algatatud detailplaneering Kiili kalmistu rajamiseks. Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2008 otsusega kohtuasjas nr 3-07-2045 tühistati eelnimetatud piiriettepanek. Kohus leidis, et detailplaneeringu algatamise faktist tulenevalt oleks vallavalitsus pidanud maa ostueesõigusega erastamise menetluse peatama, mitte aga tegema piiriettepanekut, milles algatatud detailplaneeringu esemeks olev maa on ostueesõigusega erastatavast maast välja jäetud. Järgnevalt peataski Kiili Vallavalitsus 19. jaanuari 2009 korraldusega nr 18 maa ostueesõigusega erastamise menetluse.
2.Kiili Vallavolikogu 10. aprilli 2008 otsusega nr 31 võeti vastu Kiili valla haldusterritooriumil asustusüksuse liigi ja lahkmejoonte muutmise dokumentatsioon, mille kohaselt muudetakse Kiili alevi ja Mõisaküla küla piiri. Sellest dokumentatsioonist lähtudes määras regionaalminister
7.augusti 2008 määrusega nr 6 kindlaks vastava lahkmejoone selliselt, et vaidlusalune maatükk jäi Kiili alevi piiridesse.
3.Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2010 otsusega kohtuasjas nr 3-09-1519 kohustati Kiili Vallavalitsust Paju talu ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlust jätkama. Kohus leidis selles lahendis, et vaidlusalune maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda sotsiaalmaana munitsipaalomandisse jätmisele, millest tulenevalt ei saa eelnimetatud detailplaneeringumenetlus takistada kaebajale ostueesõigusega maa erastamist. Samuti märkis kohus, et kaebajale maa ostueesõigusega erastamine ei sõltu Kiili kalmistu rajamisest või mitte rajamisest, vaid sellest, kas vaidlusaluse maa puhul on tegemist tiheasustusalaga või mitte.
4.Järgnevalt tegi Kiili Vallavalitsus 23. septembril 2010 uue piiride kulgemise ettepaneku, kus ostueesõigusega erastatava maa ligikaudseks suuruseks oli märgitud 18,47 ha. V.K. esitas selle peale vaide, mille vallavalitsus aga rahuldamata jättis. Kinnistusraamatus avati 28. märtsil 2012 registriosa nr 13970402, mille esemeks oli 18,48 ha suurune maatükk katastritunnusega 30401:001:1971.
5.24. mail 2016 esitas V.K. Kiili Vallavalitsusele taotluse Paju maaüksuse erastamise avalduse uueks läbivaatamiseks, põhjendades seda sellega, et Kiili Vallavalitsuse 4. septembri 2007 korraldus nr 522 "Kiili kalmistu detailplaneeringu algatamine" on kehtetuks tunnistatud. Kiili Vallavalitsus keeldus 21. juuni 2016 kirjas nr 6-7/746-1 haldusmenetluse uuendamisest.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.V.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Kiili Vallavalitsuse 21. juuni 2016 kirjas nr 6-7/746-1 sisalduva otsuse tühistamist ning vallavalitsuse kohustamist maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamiseks. Kaebaja leiab, et kuivõrd Kiili kalmistu rajamise eelduseks oleva detailplaneeringu algatamise otsus on kehtetuks tunnistatud, on ära
langenud see asjaolu, mis tingis talle umbes 10 ha suuruse vaidlusaluse maatüki ostueesõigusega erastamisest keeldumise ning seepärast pidanuks vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise menetluse HMS § 44 lg 1 alusel uuendama. Kaebaja leiab ka, et sõltumata regionaalministri 7. augusti 2008 määruse nr 6 formaalsest kehtivusest, on selle sisuline põhjendatus kadunud koos kalmistu detailplaneeringu algatamise kehtetuks tunnistamisega ning Kiili Vallavalitsusel tulnuks astuda samme Kiili alevi piiride esialgsele kujule taastamiseks ning erastamistaotluse rahuldamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlusest nähtub läbivalt Kiili Vallavalitsuse hea halduse põhimõtte vastane tegevus, mille eesmärk on kogu aeg olnud kaebaja erastamistaotluse rahuldamata jätmine. Kaebaja rõhutab, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal oli vaidlusaluse maatüki näol tegemist vaba maaga ja selle kaebajale erastamiseks polnud mingeid takistusi, samas kui edaspidi tegi vallavalitsus korduvalt erinevaid, sealhulgas ilmselgelt õigusvastaseid samme selleks, et välistada vaidlusaluse maatüki erastamist kaebajale.
7.27. septembri 2016 avalduses taotleb kaebaja käesoleva kohtumenetluse peatamist seoses sellega et ta on esitanud riigihalduse ministrile taotluse regionaalministri 7. augusti 2008 määruse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kiili vald peab V.K. kaebust põhjendamatuks ja taotleb selle rahuldamata jätmist, selgitades, et kuivõrd vaidlusalune maatükk asub Kiili alevis ehk tiheasustusega alal, on selle erastamine kaebaja omandis olevate hoonete juurde välistatud ning menetluse uuendamiseks ei olnud alust. Vastustaja selgitab, et tiheasustusala aga on määratud kindlaks regionaalministri 7. augusti 2008 määrusega nr 6 ning selle andmisel lähtuti Kiili valla arenguperspektiividest ja vajadustest ning see ala peab jääma tiheasustusalaks, kus kehtivad maakorraldusel tiheasustusala reeglid. 5. oktoobri 2016 avalduses teatas vastusaja, et ei vaidle vastu käesoleva kohtuasja menetluse peatamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning toimikus olevad materjalid ning tutvunud menetlusdokumentides viidatud varasemate asjaga seotud kohtulahendite ning avalikest allikatest kättesaadavate kaardimaterjalide ja kinnistusraamatu andmetega, leian, et V.K. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Menetluse peatamise alust ei esine, mistõttu tuleb see taotlus, sõltumata vastustaja seisukohast, rahuldamata jätta. Vaidlusaluse otsuse tegemise aja asjaolude pinnalt leidis Kiili Vallavalitsus õigesti, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse uueks läbivaatamiseks ning menetluse uuendamiseks ei ole alust ning haldusmenetluse uuendamisest keeldumine oli seega õiguspärane. Haldusmenetluse uuendamine on välistatud, kui on ilmne, et uuendatud menetluses ei ole võimalik taotleja soovitud tulemust saavutada.
6.Poolte vahel pole vaidlust selles, et ajal, mil kaebaja esitas maa ostueesõigusega erastamise avalduse, asusid nii tema omandis olevad ehitised kui ka kogu avalduses näidatud maa
väljaspool tiheasustusega ala. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja sai vallavalitsuse poolt 23. septembril 2010 koostatud piiriettepanekust lähtudes erastada tema omandis olevate ehitiste juurde 18,48 ha maad. See asjaolu nähtub ka kinnistusraamatust, kus vastav registriosa on avatud (ning kaebaja ja tema abikaasa selle omanikena sisse kantud) 28. märtsil 2012. Arvestades kaebuses esitatud väiteid ning vastustaja poolt kohtule esitatud plaani (vastustaja vastuse lisa 3, tl. 22) taandub vaidlus kokkuvõttes sellele, kas kaebajal on õigus nõuda Paju talu ehitiste juurde ka täiendavalt umbes 10 ha suuruse maatüki ostueesõigusega erastamist. Avalikult kättesaadavate Maa-ameti kaartidest1 ning kinnistusraamatu andmetest nähtub, et vaidlusalune maatükk kattub kas täielikult või vähemalt suures osas praeguse katastriüksusega nr 30401:001:2530, mille kohta on kinnistusraamatus 8. veebruaril 2016 avatud registriosa nr 3882150 ning mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. Vaidlust pole ka selles, et nii kaebaja poolt maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamise taotluse kui ka Kiili Vallavalitsuse poolt vaidlusaluse eitava otsuse tegemise ajal jäi vaidlusalune maa tiheasustusalale. See, et vaidlusalune maa jääb Kiili alevi piiresse, nähtub ka avalikult kättesaadavalt Maa-ameti kaardimaterjalilt (leppemärk "asutsuüksuse/linnaosa piir), samuti Kiili valla veebilehel kättesaadava Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsusega kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kaardilt2 (leppemärk "küla piir"). Samuti nähtub see Kiili Vallavolikogu 10. aprilli 2008 otsusest nr 31 lisaks olevast lahkmejoonte kirjeldusest, mille punktis 15 on kõnealust piiri kirjeldatud järgmiselt: "[...] sealt edasi Sõeru kinnistu kagupoolse piiripunktini, sealt edasi mööda Tõnu kinnistu loodepoolset piiri kuni Tõnu kinnistu põhjapoolsepiiripunktini, sealt edasi Arumäe kinnistu kagupoolse piiripunktini, sealt edasi mööda Arumäe kinnistu lõunapoolset piiri kuni Eromaa-Sääse tee teemaa piirini. Edasi kulgeb piir mööda Eromaa-Sääse teemaa läänepoolset piiri kuni Renase kinnistuni." Kaebusest ning kaebaja poolt esitatud menetluse peatamise taotlusest nähtuvalt soovib kaebaja tegelikult seda, et Kiili alevi (mis on eelviidatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt määratud tiheasustusalana) halduspiire muudetaks selliselt, et vaidlusalune maatükk jääks alevi halduspiiridest välja.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega eeldaks käesoleva kaebuse lahendamine kas seda, et 21. juunil 2016 esinesid sellised asjaolud, mis oleksid pidanud vältimatult tingima kaebaja 24. mai 2016 avalduse rahuldamise ja menetluse uuendamise või vähemalt asjaolud, mille vallavalitsus kaalutlusõigust rikkudes põhjendamatult arvestamata jättis. Kummagi eelnimetatud juhtumiga ei olnud antud juhul tegemist.
8.Esiteks ei olnud tegu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 punkti 1 ja § 65 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluva juhtumiga. Taotledes maa erastamise avalduse uut läbivaatamist, soovis kaebaja sisuliselt talle Paju talu ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise aluseks olnud haldusaktide muutmist. Neil haldusaktidel ei ole aga kestvalt kaebaja õigusi piiravat iseloomu ning seetõttu ei saa nende muutmiseks haldusmenetluse uuendamine HMS § 44 lg 1 p 1 alusel kõne alla tulla. Kaebaja subjektiivne õigus erastada ostueesõigusega maad enda omandis olevate ehitiste juurde realiseerus lõplikult ja täielikult maa erastamise ostumüügilepingu sõlmimise ning kaebaja kinnistusraamatusse omanikuna kandmisega. See, et
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/ kättesaadav Kiili valla veebilehel: http://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering
kaebaja sai maad erastada avalduses nimetatust vähem, ei anna maa erastamise aluseks olnud haldusaktidele kestvalt kaebaja õigusi piiravat iseloomu. Pärast ostueesõigusega maa erastamise lõppemist ei saa ehitiste omanikul tekkida hiljem täiendavat õigust maa ostueesõigusega erastamiseks, isegi kui hiljem ilmneb, et konkreetsete ehitiste juurde ostueesõigusega erastamiseks sobivat maad oli rohkem kui piiriettepanekus näidatud. Erinevalt näiteks isiku õigusest eluruumi erastamise takistuse ära langemisel eluruum erastada (vt. nt. Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-3-1-13-03), ei saa maa ostueesõigusega erastamise puhul tekkida hiljem täiendavat erastamise õigust.
9.Teiseks on vastustaja õigesti leidnud, et käesoleval ajal välistaks vaidlusaluse maa kaebajale erastamise ka see, et nimetatud maa asub tiheasustusalal. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega ala määratakse kindlaks üldplaneeringuga (kehtiva planeerimisseaduse § 75 p 27, kuni 30.06.2016 kehtinud planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 5). Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjast tuleneb üheselt, et Kiili alev on määratud tiheasustusega alaks, planeeringu kaardilt on üheselt näha ka Kiili alevi ja Mõisaküla vaheline piir ning vaidlusalune maa jääb Kiili alevi piiresse. Maareformi seaduse § 221 lg 2 kohaldamine ei eelda mitte üksnes seda, et ehitised jääksid väljapoole tiheasustust, vaid nende juurde erastamisele saab kuuluda maa, mis paikneb väljaspool tiheasustusega ala. Seega, isegi kui kaebaja ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluse saaks uuendada, oleks vaidlusaluse maa erastamine talle välistatud. Seega oli 21. juunil 2016 ehk vallavalitsuse vaidlusaluse otsuse tegemise ajal, üheselt selge, et kaebajal ei ole võimalik menetluse uuendamise tulemusena oma tahtmist saada ning seetõttu ei olnud ka mistahes alust menetluse uuendamiseks.
10.Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja viidet sellele, et Kiili Vallavolikogu otsus nr 522, millega algatati detailplaneering kalmistu rajamiseks, on kehtetuks tunnistatud. Faktiliste asjaolude muutumine saab haldusmenetluse uuendamise aluseks olla juhul, kui tegemist oli sellise asjaoluga, mis mõjutas haldusakti andmist. Kaebaja ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaks määramisel ei olnud kalmistu rajamiseks detailplaneeringu algatamise faktil tähtsust. Juba 2010. aasta märtsis tehtud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-091519 märkis halduskohus, et Paju talu ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine ei saa sõltuda Kiili kalmistu rajamisest või mitte rajamisest. Samas märkis kohus, et isegi juhul, kui Kiili kalmistut detailplaneeringualale ei rajata, välistab kaebuse esitajale taotletud ulatuses maa ostueesõigusega erastamise tiheasustusala laienemine. Kuna kalmistu rajamise plaan ei saanud olla 2010. aasta septembris kaebajale erastatava maa suuruse kindlaks määramise aluseks, ei saa selle kalmistu rajamiseks algatatud detailplaneeringu muutmist kuidagi käsitada maa erastamise aluseks olnud asjaolude muutumisena ega kaebajale vaidlusaluse maatüki erastamise võimatuse aluseks olnud asjaolu ära langemisena.
11.HkMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas lahendada ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Antud juhul on selleks kaebaja taotlus menetlus peatada. Vastustaja on teatanud, et ei vaidle sellele taotlusele vastu. Sellegipoolest leian, et menetluse peatamine ei ole põhjendatud. HkMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus menetluse peatada, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses. Käesolevas asjas tehtav otsus ei saa kuidagi sõltuda sellest, millise
otsuse teeb riigihalduse minister kaebaja 27. septembri 2016 taotluse osas. Isegi juhul kui riigihalduse minister regionaalministri 2008. aasta 7. augusti määruse kehtetuks tunnistaks ning isegi kui kaebaja poolt 2005. aastal esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel oleks võimalik seni erastatuga võrreldes suurema maatüki erastamine (millest esimene on minu hinnangul äärmiselt ebatõenäoline ning teine õiguslikult võimatu), ei mõjutaks see kuidagi hinnangut sellele, kas vallavalitsus oleks pidanud menetluse 2016. aasta mais-juunis uuendama. Vallavalitsuse tegevuse õiguspärasuse hindamisel ei saa lähtuda asjaoludest, millega vallavalitsus otsuse tegemise ajal ei saanudki arvestada, sest neid asjaolusid veel ei esinenud. Vastupidine läheks vastuollu HkMS § 158 lg 2 teise lausega. Haldusmenetluse uuendamisest keeldumisel lähtus vallavalitsus tol ajal õigustatult asjaolust, et vaidlusalune maa paikneb tiheasustusalal ning ka regionaalministri määruse kehtetuks tunnistamine ei muuda seda. Lisaks sellele tuleb tähele panna, et maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad tuleb planeerimisseaduse § 75 p 27 kohaselt määrata kindlaks üldplaneeringuga ning praegu kehtiva Kiili valla üldplaneeringus on vaidlusalune maatükk üheselt määratud tiheasustusalasse kuuluvaks. See tuleneb ühelt poolt üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.3.3., mille kohaselt kuulub Kiili alev tiheasutusalasse ning samuti üldplaneeringu kaardilt, kus on selgelt markeeritud (leppemärk "küla piir") Kiili alevi ja Mõisaküla küla vaheline piir vaidlusaluses kohas. Seega, isegi kui kaebaja saavutaks regionaalministri määruse kehtetuks tunnistamise, tuleneks vaidlusaluse maa kuulumine tiheasustusalasse jätkuvalt kehtivast üldplaneeringust. Viimaks ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et kaebaja kirjelduste, vastustaja poolt esitatud plaani, Maa-ameti kaartide ning kinnistusraamatu andmete kohaselt on vaidlusalune maatükk käesolevaks ajaks kantud kinnistusraamatusse (katastriüksus 30401:001:2530, registriosa 3882150), mis viitab üheselt sellele, et tegemist on riigi omandisse jäetud maaga, mille osas on maareform lõpule viidud ning ka sellest tulenevalt poleks võimalik selle maa erastamine kaebajale.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.