V. V kaebus Pärnu Linnavalitsuse 19.06.2015 otsuse nr 3-5/859 ja sellega väljastatud ehitusloa nr 1512229/01611 tühistamiseks või siis alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks muuta ehitusluba selliselt, et oleksid tagatud avalik-õiguslikud nõuded tuleohutusele, kaebaja õigus privaatsusele ja omandiõigus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja - V. V, esindaja Tuulikki Laesson; Vastustaja - Pärnu linn, esindaja Tiina Roht; Kolmas isik – E. V, esindaja advokaat Vahur Ambos
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja 08.08.2016 taotlus Pärnus, R 6a asuvat elamut puudutava 1991. aasta ehitusloa ning selle aluseks olnud dokumentide vastustajalt väljanõudmiseks rahuldamata;
2.Jätta kaebus rahuldamata;
3.Mõista V. Vlt kolmanda isikuna menetlusse kaasatud E. Vi kasuks välja menetluskulu summas 1078 eurot ja 80 senti
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 07.09.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
1.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19.06.2015 otsusega nr 3-5/859 väljastati 19.06.2015 ehitusluba R tn 6a kinnistul asuva elamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
2.R tn 6 omanik V. V esitas 17.07.2015 Pärnu Linnavalitsusele vaide, milles nõudis planeerimisosakonna 19.06.2015 otsuse nr 3-5/859 ja 19.06.2015 ehitusloa nr 1512229/01611 täitmise peatamist ning Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19.06.2015 otsuse nr 3-5/859 ja 19.06.2015 ehitusloa nr 1512229/01611 kehtetuks tunnistamist.
3.Pärnu Linnavalitsuse 07.09.2015 korraldusega nr 439 „Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19.06.2015 otsuse nr 3-5/859 peale esitatud vaide lahendamine“ jäeti V. V vaie 19.06.2015 otsuse ning ehitusloa nr 1512229/01611 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata (tl 21-24).
4.V. V esitas Tallinna Halduskohtule 08.10.2015 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 19.06.2015 otsuse nr 3-5/859 ja sellega väljastatud ehitusloa nr 1512229/01611 tühistamiseks või siis alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks muuta ehitusluba selliselt, et oleksid tagatud avalik-õiguslikud nõuded tuleohutusele, kaebaja õigus privaatsusele ja omandiõigus. Koos kaebusega esitas V. V ka esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Tallinna Halduskohtu 20.10.2015 määrusega jäeti V. V esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 59-61). V. V esitas selle peale vastavasisulise määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2015 määrusega jäeti V. V määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.10.2015 määrus muutmata (tl 68-70).
7.Tallinna Halduskohtu 31.08.2016 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega (tl 140).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja on seisukohal, et rekonstrueeritav elamu ei asu 10.02.2015 väljastatud projekteerimistingimustel (mille aluseks omakorda oli 11.09.1991 väljastatud ehitusluba) märgitud asukohaplaanil, vaid hoone on projekteeritud õigusvastaselt R tn 6 kinnistule lähemale, mis toob endaga kaasa avalik-õiguslike normide, muuhulgas tuleohutusnõuete rikkumise, kuid ka olulisel määral kaebaja omandiõiguse, sealhulgas privaatsusõiguse rikkumise. Ehitusloa väljastamisega ei ole arvestatud kaebajale rekonstrueeritavast elamust tekkiva olulise privaatsusriivega, mistõttu on ehitusloa väljastamine olnud õigusvastane. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub ka R tn 6a rekonstrueeritava elamu sadevee ärajuhtimise lahendus. Vaidlust ei ole asjaolus, et R tn 6a elamu rekonstrueerimise käigus tõstetakse maapinda 45 cm (nähtub esitatud joonistelt AE-5 ja AE-3) ulatuses. Enne R 6a elamu rekonstrueerimist olid maapinna kõrgused R 6a ja R 6 kinnistupiiride ääres võrdselt ligikaudu 5 meetrit ning pinna- ja sadevee ärajuhtimine toimus ühtlaselt. Oluline muutus toimub aga sade- ja pinnavee juhtimisel pärast R 6a rekonstrueeritava elamu alust maapinna tõstmist, mille tulemusel toimub sadevee ja pinnavee äravool otse kaebaja kinnistule. Tuleohutuslikult on aga oluline, et R tn 6a kinnistul rekonstrueeritav elamu täidaks tuleohutusnõudeid ümberkaudsete naaberehitiste suhtes. R tn 6a kinnistul paikneva elamu rekonstruktsiooni projekti seletuskirja punkti 9 kohaselt, asub kaebaja kinnistul paiknev elamu rekonstrueeritavast hoonest 6,9 m kaugusel. Lääne päästekeskus on 28.05.2015 andnud heakskiidu R tn 6a kinnistu elamu rekonstruktsiooniprojektis olevale asendiplaanile ja ehitusprojektile, kuid ehitusprojektis ega ka Päästeameti poolt antud kooskõlastuses ei ole arvestatud R tn 6 asuva keldriga, mille vahekaugus rekonstrueeritava elamuga on kõigest 3 meetrit. Päästeamet on projekti kooskõlastamisel eeldanud, et asendiplaanil märgitud keldri näol on tegu maa-aluse keldriga. Tegelikkuses on tegu maapealse, 1-korruselise keldrihoonega,
mis asub rekonstrueeritavast elamust kõigest 3 meetri kaugusel. Tule levik R 6a elamult R 6 asuvale keldrile tooks suure tõenäosusega kaasa tule leviku ka R 6 asuvale elamule.
9.Alternatiivselt taotleb kaebaja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist ehitusluba muuta. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd ei ole muul viisil võimalik R tn 6a kinnistu omanikku mõjutada arvestama kaebaja privaatsusõigusega ning avalik-õiguslike tuleohutusnõuetega, tuleb vastustajal muuta ehitusluba selliselt, et oleks tagatud tuleohutusnõuete täitmine ning kaebaja õigus privaatsusele. Vastustaja on lisaks eelnevale rikkunud ka haldusmenetluse seaduse põhimõtteid. Vastustaja on asunud seisukohale, et püüdis kaebajat teavitada, kuid rahvastikuregistris olnud andmete ebaõigsuse tõttu ei olnud see võimalik. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, kui ta piirdus üksnes teate esitamisega rahvastikuregistris olnud aadressile.
10.Täiendavas 08.08.2016 seisukohas (tl 88-92) märgib kaebaja, et jääb kõigi oma kaebuses esitatud seisukohtade ja õiguslike põhjenduste juurde, lisades täiendavalt, et R 6a elamut laiendati oluliselt suuremas mahus kui 33%, mistõttu oleks olnud vajalik koostada detailplaneering. Rekonstrueeritud elamu asukoht ei vasta ehitusaegsele asukohale ning ei vasta projekteerimistingimustele. Vastustaja on 14.07.2016 väljastanud R 6a elamule kasutusloa, mis tähendab seda, et vastustaja poolt väljastatud ehitusloa tühistamine ei ole enam õiguslikult võimalik. Kaebaja loobub 08.10.2015 esitatud nõudest tühistada ehitusluba, kuid jääb endiselt kaebuses esitatud tuvastusnõude juurde. Olukorras, kus vastustaja oleks ehitusloa väljastamisel käitunud õiguspäraselt ning arvestanud kaebaja huvidega, ei oleks kaebaja kulusid kandnud. Praegu valmistab kaebaja ette hüvitamiskaebust. Kaebaja peamine õiguste rikkumine seisneb R 6a elamu asukoha muutuses ehk nihkumises kaebajale kuuluva elamu poole. Seoses R 6a elamu valmimisega on kaebaja juba kaotanud õigusvastaselt väljastatud ehitusloa alusel rekonstrueeritud elamu valmimisega täielikult enda kinnistu kagunurka langeva päikesevalguse ja olulisel määral elamu lõunakülge langevast päikesevalgusest ning kahjustada on saanud kaebaja privaatsusõigus. Tuvastuskaebuse esitamisel on ka preventiivne huvi. Vastustaja on käitunud vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Samuti ei ole vastustaja käitunud kooskõlas hea halduse põhimõttega ning on rikkunud uurimispõhimõtet olukorras, kus ta tegelikkuses ei ole kordagi teinud toiminguid veendumaks, kas R 6a rekonstrueeritud elamu ka tegelikkuses rajati olemasoleva vundamendi peale või mitte. Korduvalt on jäetud kaebaja kaasamata asjassepuutuvatesse haldusmenetlustesse, sealhulgas kasutusloa menetlusse. Kuna R 6a kinnistul ei ole jätkuvalt lammutatud ehitusloa järgi lammutamisele kuuluvat kuuri, on äärmiselt tõenäoline, et kasutusluba tuleb kas osaliselt või täielikult tunnistada kehtetuks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Pärnu linn vaidleb V. V kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. R 6a maaüksusel paikneva ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba on õiguspärane, kooskõlas kehtiva üldplaneeringu ja projekteerimistingimustega, seda on menetletud kõigi osapoolte õigusi arvestades, huve kaaludes ja õigusaktides sätestatud nõudeid järgides.
12.R 6a kinnistule on elamu ehitamiseks 11.09.1991 väljastatud ehitusluba nr 21 ja seda ei ole vaidlustatud. R 6a elamu rekonstrueerimise projekti koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt 10.02.2015 väljastatud projekteerimistingimused, mis vastavad Pärnu linna üldplaneeringule ning neid ei ole vaidlustatud ning need kehtivad. Projektile on Päästeameti Lääne Päästekeskus andnud 28.05.2015 heakskiidu nr H-AT/130-8. Kaebajale, kes oli haldusmenetluses kolmas isik, saadeti väljastusteatega projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks ainsale vastustajale teadaolevale aadressile, so kaebaja rahvastikuregistris registreeritud aadressil. Määratud tähtajaks kaebajalt (haldusmenetluses kolmas
isik) arvamust ega vastuväiteid eelnõule ei laekunud. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahvastikuregistris registreeritud aadressil posti vastu võtnud. Samas on kaebaja veendunud, et vastustajal tulnuks menetlusteave saata kaebajale R 6 aadressile. Kuigi vastustajal ei õnnestunud haldusmenetluses kolmandale isikule menetlusteavet edastada, viis vastustaja adressaadi (käesolevas vaidluses kolmas isik) taotluse menetluse lõpuni. Ehitusluba on avalikult nähtav ehitisregistris. Vastustaja tegevusest nähtub selgelt omavalitsuse tahe kaebaja haldusmenetlusse kaasata, mis kaebaja käitumisest – muu aadressi teatamata jätmisest tulenevalt aga enne haldusakti avalikustamist ei õnnestunud.
13.Vastustaja on ehitusloa menetluse käigus veendunud, et R 6a elamu eelprojekt vastab majandusja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ kehtestatud nõuetele, on kooskõlas Pärnu linna üldplaneeringu ja väljastatud projekteerimistingimustega. Vastustaja tõdeb, et tiheasustusega linnaruumis on võimalik privaatsuse küsimus, kuid see ei tähenda vältimatut takistust ehitamiseks. Pärnu linna üldplaneeringu ega muu õigusaktiga ei ole seatud kitsendust, mille kohaselt oleks vaadeldavas väljakujunenud elurajoonis rekonstrueeritavale elamule rõdu ehitamine keelatud või mingil viisil piiratud. R 6a elamu rõdu jääb avatuks R 6a enda kinnistu sügavusse – oma tagaaeda, millega ei ole võimalik naaberkinnistu privaatsust ülemääraselt riivata. R 6a kinnistule elamu rekonstrueerimise projektiga on tuleohutuse tagamisel arvestatud asjaoluga, et naaberhoone on R 6a kinnistule ehitatavast elamust vähem kui 8 m kaugusel. Vastustaja on seisukohal, et R 6a kinnistule ehitusloa saanud projektiga kavandatud ja asjakohase ameti poolt heakskiidetud tuleohutuse tagamise abinõud on piisavad ega saa projektikohase ehitamise korral riivata R 6 kinnistu omanikuõigust. Vastustaja on seisukohal, et R 6a kinnistule ehitusloa saanud projekti kohaselt ehitamise korral ei saa R 6 kinnistu omanikuõigus sademevete tõttu riivatud olla. Ehitusloa saanud projektiga kavandatud elamu sobib linnaruumi antud piirkonda. R 6a kinnistule elamu ehitamine ei takista ega piira kaebaja senist maa- ja elamukasutust ega riku privaatsust. Käesolevas asjas ei ole teada seaduslikku alust või muud teise isiku õigust ülemäära riivavat asjaolu, mis keelaks või piiraks tiheasustusega linnaruumis elamumaa sihtotstarbega maaüksusele elamu ehitamise.
14.Täiendavas 24.08.2016 seisukohas (tl 131-134) vaidleb vastustaja kaebaja täiendavas vastuses toodud seisukohtadele vastu. Ehitise rekonstrueerimise eelne seisund ei oma mahult tähtsust, oluline on, kui palju oli lubatud ehitusloa alusel sinna ehitada. Kuna hoone maht ei ole vastustaja hinnangul suurenenud rohkem kui 33%, siis ei kehti seal ka detailplaneeringu koostamise kohustust, nagu on väitnud kaebaja. R 6a kinnistule on ehitatud tavapärane kahekorruseline elamu, mis on antud piirkonnas tavapärane ja mis oleks võinud kerkida kinnistule juba 1990ndatel, kui ehitusluba anti. Kaebajale ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kinnistul ei viida ehitustöid lõpuni. Vastustajal ei ole võimalik hinnata 1991. aastal antud ehitusloa õiguspärasust, kuivõrd selline nõue on aegunud ning vaidlustamata jätmise korral seega õiguspärane ja kehtiv. Samuti puudus vastustajal ehitusloa menetluse kestel õigus hinnata üle 20 aasta vanuse ehitusloa õiguspärasust. Ehitusprojektist nähtub, et olemasolev vundament säilitati. Projektist nähtub, et betoonpõrandat oli säilinud üksnes osaliselt ja seda oli tarvis täiendada. Vundamendi piirid jäid aga seejuures samaks ning nihkumist ei saanud toimuda. Olemasolevad ja rajatavad vundamendi osad on selgelt projektis eristatavad. Vahelülide juurdeehitamine ei muuda asjaolu, et põhivundamendi piirid jäi samaks ning hoonet hakati rajama olemasoleva peale. Vaidlust ei ole selles, et nii R 6 kui R 6a kinnistud asuvad arheoloogiamälestisel, kus on kaevetööde teostamiseks tarvis muinsuskaitselisi kõrvaltingimusi. R 6 kinnistul sooviti aga hoone laiendamist (mitte rekonstrueerimist), millega kaasnevad kaevetööd veel läbi kaevamata kinnistu maa-alal ning seega alal, kus võib potentsiaalselt avastada arheoloogilisi leide. Samasugune muinsuskaitseline eritingimus sätestati R 6a kinnistule kanalisatsioonitrasside rajamisel, mis läbisid kinnistu neid osasid, kus ei oldud kaevamistöid seni teostatud. Seega on isikuid koheldud võrdselt ning vastavalt seadustele. Vastustaja leiab, et tuvastusnõue on põhjendamata ning puudub eesmärk
või reaalne vajadus, mida antud nõue võiks täita. Kaebaja on oma täienduses viidanud kavatsusele hüvitamiskaebuse esitamiseks, et nõuda kaebajale tekkinud otsest varalist kahju. Vastustaja leiab, et kaebaja hüvitamiskaebus eeltoodud põhjendustel ja alustel oleks ilmselgelt perspektiivitu. Samuti on arusaamatu päikesevalguse muutumise tõttu projekti tehtavad muudatused. Asjaolu, et aknasse ei paista nii palju päikesevalgust, nagu kaebaja sooviks, ei tähenda, et akna kaotamine selle koha pealt on vajalik projektimuudatus. Kaebuse täiendusest nähtub, et kaebaja ei ole isegi selgusele jõudnud, mil viisil oma privaatsust suurendada. Asjakohatud on kaebaja väited ja põhjendused nn preventiivse huvi osas. Mis puutub dokumentide väljanõudmise taotlusesse, siis vastustaja on seisukohal, et 25 aastat vana dokumentatsioon ei oma kaebaja toodud põhjendustel tähtsust, kuna vaidluse esemeks ei ole tolleaegse dokumentatsiooni või ehitamise õigusvastasuse tuvastamine. Fakt, kuhu tegelikkuses hoonet kinnistul ehitama hakati ehk kuhu vundament valati ja kas see oli õiguspärane, ei oma enam tähtsust. Tol hetkel ehitamist ei vaidlustatud ning naaberkinnistu (R 6) tolleaegne omanik oli teadlik ja nõus hoone ehitamisega tänaseni säilinud kohal. Vastustaja ei saa teostada ehituslikku järelevalvet olukorra üle, mis leidis aset 25 aastat tagasi. Samuti ei saa kohus hinnata tol ajal vaidlustamata õigusaktide õiguspärasust.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15.Kolmas isik ei nõustu kaebusega. Kolmas isiku arvates tuleb arvestada asjaolu, et tegemist on mitte eriti suurteks kruntideks (1000 – 1500 m2) jaotatud elamumaa alaga Pärnu linnas, so tiheasustuse alal, kus eelduslikult iga kinnistu omanik soovib ehitada oma kinnistule elamu või siis rekonstrueerida olemasolevat ja/või pooleliolevat elamut. Kaebaja poolt R tn 6 kinnistu omandamise hetkel 2005. aastal oli juba olemas pooleliolev elamu kolmandale isikule kuulval R tn 6a kinnistul, seega oli kaebaja teadlik ehituslikest asjaoludest. Kolmandale isikule kuuluva elamu rõdult avaneb vaade vaid osaliselt kaebaja tagaaeda ja vaade on varjatud kaebaja aias kasvavate puude ja põõsastega, mistõttu ei ole tegemist „panoraamvaatega“, nagu väidab kaebaja. Kuna krundid selles piirkonnas on suhteliselt väikesed ja need on täisehitatud valdavalt kahekorruseliste elamutega, siis avaneb igast elamust mingil määral vaade ka naaberkinnistutele. Väär on väide, et kolmanda isiku elamu asukoht on võrreldes algse asukohaga muutunud R 6 kinnistupiiri poole. Sellist „liikumist“ pole toimunud ja kaebaja pole oma väidet millegagi tõendanud. Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku elamu rekonstrueeritakse olemasolevale poolelijäänud elamu vundamendile, mis säilitatakse täies ulatuses. Seega ei toimu kolmanda isiku kinnistul mingite täiendavate ehitiste ehitamist. Kaebaja elamu ja rekonstrueeritava elamu vaheline kaugus jääb endiselt 6,9 meetrit. Väide sade- ja pinnasevee sattumise ohust kaebaja kinnistule on paljasõnaline ja tõendamata. Asuda täna seisukohale, et projektikohane sade- ja pinnasevee ärajuhtimise süsteem ei toimi või et kolmas isik hakkab seda tulevikus kindlasti rikkuma, mille tulemusena sade- ja pinnasevesi satub kaebaja kinnistule, on ennatlik ega ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Kolmas isik on ehitusloa väljastamise ajal (19.06.2015) kehtinud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 § 19 punktis 2 toodud nõudeid täitnud - nii kaebaja poolne elamu sein kui ka kõik elamu muud seinad on kaetud tulekindla kivivillaga. Kaebaja viide Vabariigi Valitsuse 02.06.2015 määrusele nr. 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on asjakohatu, kuna nimetatud määrus ehitusloa väljastamise ajal veel ei kehtinud ja loa väljaandja ei saanud sellest juhinduda. Vaatamata sellele vastab vaidlusalune ehitusluba ka viidatud määruse nõuetele. Kaebaja kinnistul paikneva keldriga seoses esitatud väited ei anna samuti alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja ei ole mõistlikult selgitanud, kuidas võiks nimetatud tulekindlatest materjalidest ehitatud kelder põlema süttida ja/või selle kaudu tuli edasi levida.
16.Täiendavas 25.08.2016 seisukohas (tl 137-138) leiab kolmas isik, et kaebaja viide projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise ajahetkel kehtinud planeerimisseaduse § 3 lg 2
punktile 2 on asjakohatu. R 6a ehitise näol on tegemist üksikelamuga, mille kubatuuri laiendamisel üle 33% ei kohaldunud planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2. Seega puudus detailplaneeringu koostamise kohustus. Kaebaja väited elamu liikumisest tema kinnistu suunas on alusetud ja paljasõnalised. Seoses vundamendi rekonstrueerimisega ei ehitatud uut vundamenti väljapoole elamu algse vundamendi ringpiiri mitte üheski suunas, kaasa arvatud kaebaja kinnistu suunas. Rekonstrueerimistööde käigus ei teostatud uusi kaevetöid, kuivõrd need olid teostatud juba algse vundamendi rajamisel 1991. aastal antud ehitusloa alusel. Seega ei olnud Muinsuskaitseameti luba ja arheoloogilised uuringud vajalikud. Kaebaja nõuet, et tiheasustusega alal peab nimelt tema kinnistu olema täielikult avatud päikesevalgusele ja sellele ei tohi langeda ühegi naabruses asuva ehitise vari, on absurdne. Mitmelt kaebaja naaberkinnistult avaneb vaade kaebaja kinnistule, ometigi ei ole kaebaja esitanud naaberkinnistute omanike vastu privaatsuse rikkumisega seotud nõudeid ega rajanud täiendavaid piirdeaedu või kõrghaljastust. Kolmas isik selgitab, et kuuri lammutamise nõuet ei ole sätestatud ehitusloas ega Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19.06.2015 otsuses nr. 3-5/859, mille alusel väljastati ehitusluba. Märkus kuuri lammutamise kohta on kantud üksnes elamu rekonstrueerimise eelprojekti lisaks olevale asendiplaanile, kuid seal ei ole märgitud tähtaega kuuri likvideerimiseks ega mingeid muid nõudeid seoses kuuri likvideerimisega. Kolmas isik kinnitab, et tal on plaanis kuur likvideerida lähemal ajal. Kaebaja taotlused R 6a elamuga seotud dokumentide väljanõudmiseks vastustajalt jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 19.06.2015 otsust nr 3-5/859 ja sellega väljastatud ehitusluba nr 1512229/01611 ning taotletud nende tühistamist või siis õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist muutma ehitusluba selliselt, et oleksid tagatud avalik-õiguslikud nõuded tuleohutusele, kaebaja õigus privaatsusele ja omandiõigus. Peale haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist pidas kaebaja vajalikuks nõuet muuta ning piirduda tühistamise asemel üksnes nimetatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisega, viidates kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole kasutusloa vahepealse väljastamise järgselt sellele eelnenud ehitusloa tühistamine enam õiguslikult võimalik. Kaebaja taotlus või sooviavaldus on põhimõtteliselt aktsepteeritav, sest teised menetlusosalised ei ole sellele vastu vaielnud ning antud juhul ei muutu sellest ka vaidlustatud haldusaktidele antav hinnang. Üldjuhul on taoliste kaebuste edukaks osutumise eelduseks vastava haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis omakorda seostub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ning see kehtib nii haldusakti tühistamisele- kui ka selle õigusvastasuse tuvastamisele suunatud nõuete osas. Antud juhul kaebuse muutmise situatsiooniga otseselt siiski tegemist ei ole, sest haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõue oli kaebajal alternatiivse nõudena nagunii esitatud. Vastuolu väljendub veel selles, et haldusaktide tühistamise nõudelt nende õigusvastasuse tuvastamise nõude peale ülemineku korral osutub ehitusloa muutmisele suunatud kohustamisnõue sisutuks, kuid 08.08.2016 seisuga esitatud täiendavatest seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja oleks ka selles osas kaebusest loobuda või oma esialgseid nõudeid korrigeerida soovinud. Kaebusest osalise loobumise korral omakorda tuleks menetlus vastavas osas lõpetada arvestades seejuures HKMS § 153 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt võimaldatakse vastustajal ja kolmandal isikul eelnevalt veel vastata. Praegusel juhul ei oleks aga uute tähtaegade määramine enam menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas ega ka ühegi protsessiosalise huvides, sest kaebus jääb vaidlustatud haldusaktide õiguspäraseks osutumise tõttu rahuldamata olenemata sellest kas tegemist on tühistamisnõudega või õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Seega ei ole oluline kas käsitada kaebaja 08.08.2016 täpsustusi kaebuse muutmise taotlusena või varasemalt esitatud alternatiivse nõude täpsustusena olukorras, kus tühistamisnõuet ei saa mingisugustel põhjustel rahuldada. Kohus tõlgendab seda siiski pigem täpsustusena, sest tegelikult sisaldus haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõue ka esialgses kaebuses. Saavutatava eesmärgi kontekstis ei lange kogu situatsioon
täiel määral küll kokku olukorraga, mida reguleerib näiteks HKMS § 152 lg 2, kuid on mingil määral siiski võrreldav, sest ka taolistel juhtudel ei lõpetata (osaliselt) menetlust, vaid kaebaja taotlusel võidakse seda jätkata vastava haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks olenemata sellest kas haldusakt on selgelt sõnastatuna kehtetuks tunnistatud või on varasemalt antud haldusakti tühistamise nõue muudel põhjustel sisutuks osutunud. Käesolevas haldusasjas ongi vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist taotletud ning eelneva tühistamisnõude taustal, mis oli kaebuse esitamise hetkel lubatav nõue, on see ühtlasi ka kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Käesolevas haldusasjas nõuete muutmise või täpsustamisega seonduv temaatika kokkuvõttes siiski tähenduslik ei ole, sest vaidluse põhiolemus sellest ei muutu.
18.Hinnates menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja väiteid nende kogumis ja vastastikuses seoses, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja on pidanud kaebust algusest peale perspektiivituks, põhjendades seda kõigepealt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta saadetud vastuses, mida on kaebuse menetlusse võtmise järgselt veel ka täiendatud. Kolmas isik on vastustajaga samal positsioonil. Vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamiseks esitatud õiguskaitse taotlus jäi Tallinna Halduskohtu 20.10.2015 määrusega rahuldamata. Kohus esialgse õiguskaitse kontekstis protsessiosaliste kõiki väiteid küll väga põhjalikult ei hinnanud, kuid samas on nimetatud määruses märgitud, et üldjoontes võib vastustaja ja kolmanda isiku kirjalikes arvamustes toodud ja küllaltki veenvalt kõlavate põhiseisukohtadega nõustuda. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2015 määruses, millega lahendati esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutava määruse peale esitatud määruskaebust, märgiti muu hulgas samuti, et õigusaktides kehtestatud nõuete eiramist ei ole põhjust (etteulatuvalt) eeldada ja et kaebuse eduväljavaateid ei saa ülekaalukateks pidada. Ka hilisemas menetlusjärgus ei ole ilmnenud selliseid täiendavaid asjaolusid, mille pinnalt peaks esialgseid hinnanguid muutma ning kaebuse rahuldama. Kaebaja etteheited on jäänud suhteliselt paljasõnalisteks. Kaebuses väidetakse peamiselt privaatsuse ja omandiõiguse riivet seoses naaberkinnistul asuva hoone teisele korrusele rajatava rõduga, tuleohutusnõuete rikkumisega ning sademevee väidetava juhtimisega kaebaja kinnistule. Samuti on asutud seisukohale ja märgitud, et rekonstrueeritav elamu asukoht ei ole kooskõlas projekteerimistingimuste ning asukohaplaaniga ja et vastustaja on oluliselt eiranud haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramise järgselt on kaebaja veel selgitanud, et rekonstrueeritavat elamut on laiendatud ettenähtust suuremas mahus, mille puhul oleks pidanud koostama detailplaneeringu, et hoonet ei kavandatud täielikult olemasolevale vundamendile, millest tulenevalt pidi olema tegemist osaliselt uue vundamendi rajamisega. Veel on märgitud, et jätkuvalt ei ole lammutatud ehitusloa järgselt lammutamisele kuuluvat kuuri. Kaebaja taotleb ka rekonstrueeritava elamu osas väljastatud 1991. aasta ehitusloa ning selle aluseks olnud kõigi asjassepuutuvate dokumentide väljanõudmist vastustajalt. Haldusorgan seda põhjendatuks ega vajalikuks ei pea, sest ligikaudu 25-aasta vanuse dokumentatsiooni õiguspärasuse küsimusel ei ole enam mingisugust sisulist tähendust olukorras, kus ehitamist alustati 1991. aastal välja antud ehitusloa alusel ja enne ehitustööde seiskumist valati vundament ning osaliselt ehitati välja ka esimene korrus. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. Halduskohtumenetluseseadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Täiendavate dokumentide väljanõudmise taotluse esitas kaebaja peale haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist ning sellest tulenevalt on see formaalselt vaadatuna veel lahendamata, kuid lähtuvalt eeltoodud põhjendustest jääb taotlus rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 162 lõikest 1 kajastab kohus seda ka lahendi resolutsioonis.
19.Teised menetlusosalised on kaebaja väited praktiliselt ümber lükanud. Vastustaja on viidanud „Pärnu linna üldplaneeringule 2001-2025“, mille kohaselt on väikeelamumaal (näiteks R 6a) lubatud püstitada kuni kahekorruselisi elamuid, milles ei ole ka vaidlust. Vaidlustatud ehitusluba omakorda baseerub Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.02.2015 otsusega nr 3-5/166 väljastatud
projekteerimistingimustel, mida muudeti 17.06.2015 otsusega nr 3-5/839. Projekteerimistingimused väljastati poolelioleva elamu laiendamiseks. Planeerimisosakonna 10.02.2015 otsuses on ka selgitatud viitega sellel ajal kehtinud planeerimisseaduse § 3 lg 2 punktile 2, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik siis kui olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, maapealse osa kubatuuri laiendatakse üle 33 protsendi. Planeerimisosakonna 17.06.2015 otsusest nähtuvalt oli tegemist hoonestusala laiendamisega vastavalt faktiliselt väljaehitatud hoonemahule. Seega ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole projekteerimistingimusi vaidlustatud. Hoone kavandati vanale, varem valminud vundamendile, milles ei saa samuti mingisugust sisulist või põhimõttelist vaidlust olla. Seetõttu ei saa ka hoone esialgne asukoht rekonstrueerimise käigus muutuda. Ehitusloa puhul tuleb arvestada, et sellega on lubatud ehitamist alustada ning seejuures ei saa etteulatuvalt eeldada, et eiratakse erinevate õigusaktide ja projekteerimistingimuste nõudeid. Seonduvalt kaebaja väitega rekonstrueeritava elamu laiendamisest ettenähtust suuremas mahus, on vastustaja selgitanud, et hoone faktilist kogumahtu ei saa arvestada lõpetamata ning ehituslikult algusjärgus olevalt hoonelt, et tegemist on tavapärase kahekorruselise elamuga, mille lubatud kõrgus on sama, mis 1991. aasta ehitusloal ning mis oleks võinud kerkida ka juba 1991. aasta ehitusloa väljastamise järgselt. Nimetatud seisukoha või selgitusega võib nõustuda. Kolmas isik on märkinud, et kaebaja seisukoht arvestuste alusena nimetatud ca 700 m3 suuruse kubatuuri kohta on oletuslik, sest selle puhul võis olla tegemist poolelijäänud ühekorruselise ehitise kubatuuriga, kuid samas oli ka algne elamu kahekorruselisena projekteeritud. Kolmas isik on ka veel seisukohal, et vastavad nõuded ei peakski tegelikult üksikelamu puhul kohalduma. Haldusasja materjalist nähtuvalt on haldusorgan kubatuuri arvestamist siiski vajalikuks pidanud, kuid samas ei pea vastustaja siiski võimalikuks, et hoone kogumaht suureneks võrreldes kavandatuga enam kui 33% ning seetõttu ei kehtinud ka detailplaneeringu koostamise kohustust. Kaebaja väidab küll vastupidist, kuid siinkohal ei saa asuda seisukohale, et haldusorgani ja kolmanda isiku hinnang oleks ümber lükatud. Ehitusseadustiku § 12 lg 1 sätestab, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Vastupidist ei saa eeldada. Mis puutub kaebaja nendesse väidetesse, et osaliselt võidi rajada uus vundament, siis kolmas isik on selgitanud, et rekonstrueerimistööde alustamise ajaks oli algselt rajatud vundament amortiseerunud, mistõttu oli vaja vundamenti parandada, kuid väljapoole elamu algse vundamendi ringpiiri ei ole vundamenti üheski suunas ehitatud. Nimetatud selgitus kõlab veenvalt, kusjuures vastupidist ei ole tõendatud. Kaebaja etteheited seonduvalt tuleohutusnõuete võimaliku eiramisega on menetlusosalised samuti ümber lükanud selgitades, et olukorras, kus hoonete vahelise kuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kolmas isik kinnitab, et nimetatud nõue on täidetud, sest elamu seinad on kaetud tulekindla kivivillaga. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuses oli tuleohutuse teema põhiliseks küsimuseks, mis esile toodi, kuid sellega seonduvalt märgiti Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2015 määruses koos vastavate viidetega asjassepuutuvatele õigusaktidele, et tuleohutuse tagamiseks kehtestatud nõuete ning ehitusprojekti järgimata jätmist ei saa eeldada ja kui neid siiski eiratakse, siis saab vastustaja keelduda kasutusloa väljastamisest. Ka muude etteheidete või võimalike etteheidete osas saab vajalikke asjaolusid ning nõuete järgimist kasutusloa taotluse menetlemise raames veel täiendavalt kontrollida. Vastavalt ehitusseadustiku § 54 lõikele 1 antakse kasutusluba siis, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, kusjuures vastupidisel juhul jäetakse kasutusluba andmata. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on toodud ära ehitusseadustiku paragrahvis 55. Antud juhul on väljastatud kolmandale isikule vastav kasutusluba 2016. aasta juulis, mille kaebaja on haldusasja nr 3-16-1648 raames ühtlasi ka vaidlustanud, kuid see on eraldi teema. Käesolevas haldusasjas ei hinnata kasutusloa õiguspärasuse küsimust, mida kaebuse esitamise ajahetkel veel ka ei eksisteerinud. Väidetava sade- ja pinnasevee sattumise ohtu kaebaja kinnistule ei pea teised menetlusosalised samuti põhjendatuks. Siinkohal tuleb nõustuda kolmanda isiku selgitusega, mille kohaselt ei saa ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asuda seisukohale, et projektikohane sade- ja pinnasevee ärajuhtimise süsteem hiljem ei toimi või et kolmas
isik vastavaid nõudeid tulevikus kindlasti eirab. Kaebaja väited seonduvalt privaatsuse ja omandiõiguse riivega ning naaberkinnistul asuva hoone teisele korrusele rajatava rõduga ei ole ehitusloa väljastamist puudutava vaidluse raames põhjendatud. Selles osas nõustub kohus samuti vastustaja ning kolmanda isiku seisukohtadega. Tiheasustusalal ei saagi täielikku privaatsust tagada ega ka seda, et päikesevalgusest tingitud varjusid ei tekiks. Seoses kuuri kohta esitatud hilisema täiendava väitega märgib kolmas isik, et kuuri lammutamise tähtaega vastavates dokumentides ei sisaldu, et ehitamise ajal oli kuur tööriistade hoidmiseks veel vajalik, kuid lähemal ajal kavatsetakse kuur siiski likvideerida. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et kolmas isik on kaebaja sellekohase etteheite ümber lükanud. Nõustuda ei sa ka väitega, et kaebajat ei ole haldusmenetlusse kaasatud või kaasata püütud. Nähtuvalt Pärnu Linnavalitsuse 07.09.2015 vaideotsusest (tl 22-24) on kaebaja on osalenud vastava vaide arutelul. Vastustaja on veel selgitanud, et projekteerimistingimuste eelnõu saadeti kaebaja rahvastikuregistri järgsele aadressile, millelt aga posti vastu ei võetud. Eelnimetatud asjaolus kui sellises ei ole tegelikult vaidlust ka olnud. Seega ei ole vastustaja püüdnud vältida kaebaja haldusmenetlusse kaasamist. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul on tegemist õiguspäraste haldusaktidega ning nende tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alust. Seetõttu jääb rahuldamata ka vastupidisel eeldusel põhinev ja ehitusloa muutmisele suunatud kohustamisnõue.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulude hüvitamise taotluse on tähtaegselt esitanud kolmanda isikuna protsessi kaasatud E. V. Kolmas isik taotleb õigusabikulude hüvitamist kokku summas 1078 eurot ja 80 senti (tl 114). Maksekorraldused kulude tasumise kohta on samuti esitatud. HKMS § 108 lg-s 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik oli vastustaja poolel. Nimetatud kulu ei saa ka ülemääraseks pidada ning seega tuleb see kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 10.02.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud materjalid.
2.Jätta V. V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2544 muutmata.
3.Mõista V. Vlt E. Vi kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 1260 (tuhat kakssada kuuskümmend) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Riigikohtu 22.05.2017 kohtumääruse
RESOLUTSIOON
Jätta V. V kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.