Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-961
Haldusasi
HIK, SAH ja ARH kaebused Tallinna Linnavalitsuse 14.01.2015 korralduse nr 10-k tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – HIK, SAH ja ARH, volitatud esindaja v.adv Karl Haavasalu Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inge Lumiste
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
HIK, SAH ja ARH apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta HIK, SAH ja ARH apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-961 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.09.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-961 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus jättis 14.01.2015 korraldusega nr 10-k rahuldamata HIK, SAH ja ARH taotlused Tallinnas Pärnu mnt 26, endisel kinnistul nr 1262 asuva elamu ja garaaži ning maa suurusega 508 m2 tagastamiseks. Sama otsusega otsustati jätta vara kompenseerimise menetlus alustamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Saksamaa Liitvabariigi Bayreuthi Lastenausgleichsarchiv’is säilitatava toimiku ZLA1/0596794 materjalidega tõendatud, et vara endisele omanikule HAA-le on Pärnu mnt 26 asunud kinnisvara eest määratud hüvitis ja see välja makstud. Vara tagastamisest keeldumise aluseks on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 17 lg 5.
2.HIK esitas 14.04.2015 ning SAH ja ARH esitasid 30.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavalitsuse 14.01.2015 korralduse nr 10-k tühistamiseks. Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse. Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaidlustatud korraldus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Korraldusest ei selgu, millise riigi milline institutsioon on kompensatsiooni määranud ja miks vastustaja leiab, et tegemist on kompensatsiooniga ORAS § 17 lg 5 mõttes. Korralduses on täpsustamata, millise riigi seadusega on tegemist ja millisele sättele on tuginetud. Korralduses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele tõendile, mis kinnitaks, et kompensatsioon on välja makstud. 2) Vastustaja esitatud dokumendid ei tõenda kompensatsiooni saamist, kuna võimalikud kontoandmed on kinni kaetud ja tempel on loetamatu. Kaebajatel ei ole olnud võimalik saada pangast tõendeid hüvitise väljamaksmise kohta, kuna praeguseks ajaks on möödunud pangas andmete säilitamise tähtaeg. Seda olukorda oleks vastustaja saanud välistada, kui ta oleks menetluse varem algatanud. Seetõttu on hüvitise väljamaksmise osas tõendamiskoormus vastustajal.
3.Tallinna linn vaidles kaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata. 1) HAA esitas 25.11.1991 taotluse Pärnu mnt 26 asuvate hoonete ja maa tagastamiseks. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusega nr 12380 tunnistati see vara omandireformi objektiks ja HAA õigustatud subjektiks. Pärast nimetatud otsuse tegemist sai vastustajale teatavaks, et Saksamaa Liitvabariigi Bayreuthi Lastenausgleichsarchiv’is säilitatava toimiku ZLA1/0596794 kohaselt on Saksamaa Liitvabariik määranud HAA-le varade hüvitamise seaduse (Lastenausgleichsgezetz, edaspidi LAG) alusel Pärnu mnt 26 kinnisasja eest hüvitise ning selle talle ka välja maksnud. Kõnealune asjaolu on tõendatud järgmiselt: - HAA esitas aprillis 1969 Saksamaa Liitvabariigile avalduse ümberasustamiskahjude – sõjakahjude – ida kahjude kindlakstegemiseks, sh Pärnu mnt 26 kinnisasjaga seotud kahju; - Stuttgardi Kompensatsiooniameti 15.05.1970 teate kohaselt hinnati kahju suuruseks 150 000 Saksa riigimarka; - Stuttgardi Kompensatsiooniameti 18.07.1970 teatega tunnustati põhihüvitist summas
32 940 DM;
- Stuttgardi Kompensatsiooniameti 01.09.1970 teatest põhihüvitise nõude täitmise kohta väljamaksena nähtub, et HAA-le on täitmiseks eraldatud summa 54 882,60 DEM. Hüvitise väljamaksmist tõendab märge „Üksikülekanne nr 1/14/77 /.../ 54 882,60 kuupäev 15.9.70 Allkiri“. 2(6)
3-15-961 Hüvitise maksmine on nende dokumentidega piisavalt tõendatud ning pangakonto väljavõtte puudumine põhihüvitise väljamaksmise kohta HAA-le seda järeldust ei väära. Seega jättis vastustaja ORAS § 17 lg 5 alusel kaebajate taotluse õiguspäraselt rahuldamata. 2) Korraldus ei ole vastuolus kohtupraktikaga. Tallinna Ringkonnakohus on mitmes lahendis selgitanud, et Saksamaa Liitvabariigi poolt LAG alusel Eestisse jäänud vara eest makstud põhihüvitis on käsitletav ORAS § 17 lg 5 nimetatud kompensatsioonina, mis välistab isiku õiguse nõuda Eesti Vabariigilt vara tagastamist või kompenseerimist. 3) Kaebajate etteheited motiveerimiskohustuse rikkumise kohta on alusetud. Vaidlustatud korraldus sisaldab nii õiguslikku kui ka faktilist alust – viidet ORAS § 17 lg-le 5 ja asjaolu, et kinnisvara on hüvitatud. Samuti on viidatud toimiku ZLA1/0596794 materjalidele. ORAS § 17 lg 5 alusel tehtav otsus ei ole kaalutlusotsus. Seetõttu ei ole oluline, et korralduses ei ole märgitud andmeid hüvitise maksja, maksmise aja ega konkreetsete dokumentide kohta. Vastustaja esitas korralduse eelnõu kaebajatele tutvumiseks ning lisaks oli kaebajatel võimalik enne korralduse vastuvõtmist tutvuda selle aluseks olevate dokumentidega. Kaebajate esindaja tutvus põhihüvitise määramist ja maksmist puudutavate dokumentidega 04.12.2014, s.o enne korralduse andmist, ega esitanud korraldusele sisulisi vastuväiteid. Seega ei ole väidetavad põhjendamispuudused piiranud kaebajate õigust kohtulikule kaitsele. Praegusel juhul on ilmne, et need puudused ei saanud mõjutada asja otsustamist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 11.01.2016 otsusega kaebused rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) ORAS § 17 lg 5 esimene lauseosa sätestab, et omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-09; Tallinna Ringkonnakohtu lahendid haldusasjades nr 3-102818, 3-10-2838 ja 3-10-2885) kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ega kompenseerimisele, kui kompensatsioon on Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel ümber asunud isikule antud Eestisse jäänud vara eest ja see vara on õigusvastaselt võõrandatud. ORAS § 17 lg 5 kohaldamist ei takista asjaolu, et taotlejale on kompensatsiooni maksnud Saksamaa, vaid oluline on see, et kompensatsioon oleks makstud Eestisse maha jäänud omandireformi menetluses taotletava vara eest. Asjaolul, kas õigusvastaselt võõrandatud vara eest antud kompensatsioon oli piisav, ei ole ORAS § 17 lg 5 mõttes tähendust, sest kompensatsiooni vastu võtnud isik pidi kompensatsiooni suuruse üle vaidlema selle andjaga. LAG alusel makstud põhihüvitis on käsitatav ORAS § 17 lg 5 kohase kompensatsioonina. LAG alusel kompensatsiooni saanud isikul ega tema õigusjärglastel ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et põhihüvitise saamist Saksa Liitvabariigilt ei käsitata kaotatud vara asukohas vara tagastamist või kompenseerimist välistava asjaoluna. 2) Praegusel juhul välistab asjaolu, et kaebajate õiguseellasele HAA-le maksti LAG alusel hüvitist, vara tagastamise ja kompenseerimise omandireformi menetluses. Vastustaja esitatud dokumendid tõendavad, et HAA-le on Pärnu mnt 26 asunud kinnisvara eest määratud hüvitis ja see välja makstud. Kaebajad ei ole kohtumenetluses vastupidist tõendanud. Hüvitise väljamaksmise kohta on piisav nii Saksamaa Liitvabariigi teatis hüvitise väljamaksmise kohta kui ka sellel olev märge, et ülekanne on tehtud. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis võiksid tingida tõendite ebausaldusväärsuse. 3) Kuna ORAS § 17 lg 5 alusel tehtav otsus ei ole kaalutlusotsus, ei saa lähtuda Riigikohtu praktikast kaalutlusotsuste motiveerimispuuduse kohta. Praegusel juhul on ilmselge, et kaebajate taotlus tuleks ka haldusakti tühistamise korral uuel läbivaatamisel rahuldamata jätta.
5.HIK, SAH ja ARH paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega nende kaebused rahuldada. 1) Halduskohus leidis ekslikult, et hüvitise väljamaksmine HAA-le on tõendatud. Vastustaja esitatud tõendid on HAA-le hüvitise väljamaksmist puudutavas osas vastuolulised. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusest nr 12380 nähtub, et andmeid Pärnu mnt 26 asuva vara eest HAA-le kompensatsiooni maksmise kohta ei ole. Samas väidab vastustaja, et hüvitise väljamaksmist tõendab „Teade põhihüvitise nõude täitmise kohta väljamaksena“. Lastenausgleichsarchiv`i 28.10.2015 kirjast järeldub, et kõnealune teade üksi ei kinnita seda, et hüvitis HAA-le kindlasti välja maksti. Kui vastustaja oleks kohe peale HAA 25.11.1991 taotluse saamist tõstatanud küsimuse selle kohta, kas Saksamaa Liitvabariik on HAA-le maksnud kompensatsiooni seoses Pärnu mnt 26 asuva varaga, oleks kaebajatel olnud võimalik saada pangast Dresdener Bank AG teavet selle kohta, millised kanded HAA pangakontolt nähtuvad. Kuna dokumente säilitatakse pangas 30 aastat, ei ole see enam võimalik. Sellest tulenevalt lasub hüvitise väljamaksmise tõendamise koormus vastustajal. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks 54 882,60 Saksa marga suuruse hüvitise tegelik väljamaksmine HAA-le. 2) Halduskohus ei analüüsinud seda, milliste eelduste olemasolul Saksa õiguse kohaselt väljastati teade põhihüvitise nõude täitmise kohta ning milline oli sellise teate õiguslik tähendus. Olukorras, kus vaidlustatud korralduses puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, miks peaks Saksamaa Liitvabariigi õigusest lähtudes Saksamaa Liitvabariigis HAA-le väidetavalt määratud kompensatsiooni näol olema tegemist kompensatsiooniga ORAS § 17 lg 5 tähenduses, ei saa väita, et asja uuel läbivaatamisel tuleks anda vaidlustatud korraldusega samasisuline korraldus.
6.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Asjas esitatud põhihüvitise määramist ja väljamaksmist puudutavad tõendid ei ole vastuolulised. Vastustaja ei saanud vara tagastamist otsustada enne maakonnakomisjoni otsust, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusele nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ eelneb vara tagastamise otsuse vastuvõtmisele vara tagastamist ettevalmistav menetlus, mille läbiviimine on maakonnakomisjoni pädevuses. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon tegi HAA taotluse kohta otsuse alles 21.07.2011. Asjaolu, et Pärnu mnt 26 asuva vara eest on Saksamaa Liitvabariik maksnud HAA-le põhihüvitist, ilmnes alles vara tagastamise otsustamisel 2014. aastal ehk pärast ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsuse vastuvõtmist. 2) Põhihüvitise väljamaksmist HAA-le tõendab arhiividokument „Teade põhihüvitise nõude täitmise kohta väljamaksena“, millel on märgitud ülekande number, ülekande tegemise kuupäev ning märge selle kohta, et põhihüvitise väljamakse on kajastatud statistikas. Senises õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise praktikas ei ole Lastenausgleichsarchiv`i toimikud sisaldanud hüvitise väljamaksmist tõendavaid pangadokumente (maksekorraldusi, pangakonto väljavõtteid jms). Kehtiva haldus- ja kohtupraktika (nt haldusasjad nr 3-10-2818, 3-10-2885 ja 3-13-70232) kohaselt on põhihüvitise väljamaksmine loetud tõendatuks, kui on olemas haldusaktid või tõendid põhihüvitise väljamaksmise kohta või andmed selle kohta, et väljamakstav põhihüvitis on kantud maksete kaardile, kajastatud statistikas, või esinevad muud andmed või kaudsed tõendid, millest saab järeldada, et hüvitis on välja makstud. Kaebajad pole esitanud tõendeid või väiteid, mille alusel võiks kahtluse alla seada ZLA 1/0596794 toimiku 4(6)
3-15-961 materjalide lubatavuse või usaldusväärsuse. Lastenausgleichsarchiv`i 28.10.2015 kiri ei sea kahtluse alla seda, et „Teade põhihüvitise nõude täitmise kohta väljamaksena“ tõendab hüvitise väljamaksmist HAA-le. 3) Nagu halduskohus märkis, on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt Saksamaa Liitvabariigi poolt LAG alusel makstud põhihüvitis käsitatav ORAS § 17 lg 5 kohase kompensatsioonina. Asjaolu, et vaidlustatud korralduses pole esitatud sellekohast õiguslikku analüüsi, ei saanud otsustamist mõjutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled põhiliselt selle üle, kas Pärnu mnt 26 asuva vara eest hüvitise väljamaksmine HAA-le on tõendatud või mitte. Kaebajate arvates ei piisa selle asjaolu tõendamiseks vastustaja esitatud arhiividokumendist „Teade põhihüvitise nõude täitmise kohta väljamaksena“ (tl 63-63p, tõlge tl 64-64p), vaid väljamakse (ülekande) reaalset toimumist saab kinnitada üksnes pangadokument hüvitise laekumise kohta HAA kontole. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja esitatud dokumentide põhjal mõistlikku põhjust kahelda, et HAA-le määratud hüvitis summas 54 882,60 Saksa marka maksti talle välja. Ringkonnakohus ei pea tõenäoliseks, et olukorras, kus isikule oli määratud hüvitis ning väljastati teade põhihüvitise nõude täitmise kohta väljamaksena, jäeti teatisel märgitud summa sellel märgitud pangakontole üle kandmata. Kaebajad pole ka esitanud usutavat versiooni, milline sündmus saanuks ülekande teostamisele takistuseks saada. Teatise allmärkuse nr 1 järgi on tegemist vormiga, mida kasutati lihtsate juhtumite korral, s.o olukorras, kus täitmisavaldus rahuldati täielikult ning puudus vajadus selgitada edasikaebamise korda. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et teatise esimese külje allossa pandud templit üksikülekande kohta ei ole võimalik mõistlikult tõlgendada muul viisil, kui raha väljamaksmise kinnitusena. Ülekande toimumisele järgmisel päeval on teatise keskossa pandud tempel „statistikas kajastatud“, mis samuti kaudselt kinnitab nõude täitmist. Kaebaja esitatud Lastenausgleichsarchiv`i 28.10.2015 kirjast (tl 100, tõlge tl 100p), milles üksnes nenditakse, et lisaks olemasolevale teatele hüvitise väljamaksmise kohta ei ole muid dokumente, millest kahtlusteta nähtuks väljamakse tegemine, ei saa teha vastupidist järeldust. Ringkonnakohus on ka varasemas praktikas leidnud, et hüvitise väljamaksmist ei pea tingimata tõendama pangaülekannet näitavad dokumendid või isiku kinnitus raha kättesaamise kohta (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-2995). Kuna praegusel juhul on veenvalt tõendatud, et HAA-le oli sama vara, mille tagastamist kaebajad Eestis nõuavad, juba Saksamaa Liitvabariigi poolt kompenseeritud, jättis vastustaja õigesti kaebajate taotluse ORAS § 17 lg 5 alusel rahuldamata.
9.Kaebajad väidavad alusetult, et asjas esitatud tõendid on HAA-le hüvitise väljamaksmist puudutavas osas vastuolulised. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsuse nr 12380 tegemise ajal ei olnud teada asjaolu, et Saksamaa Liitvabariik on Pärnu mnt 26 asuva vara eest HAA-le juba kompensatsiooni maksnud. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p-de 24 ja 25 kohaselt kogub valla- või linnavalitsus pärast maakonnakomisjoni otsuse tegemist toimuvas vara tagastamise menetluses täiendavaid tõendeid. Seega asjaolu, et maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsuses leiti, et HAA poolt Pärnu mnt 26 asuvate ehitiste ja maa eest kompensatsiooni saamine pole 5(6)
3-15-961 tõendatud, ei välistanud Tallinna Linnavalitsusel tema poolt täiendavalt kogutud tõendite põhjal teistsuguse järelduse tegemist.
10.Kaebajad leiavad, et kuna vaidlusaluses korralduses puuduvad põhjendused selle kohta, miks on Saksamaa Liitvabariigi poolt HAA-le määratud hüvitise näol tegemist kompensatsiooniga ORAS § 17 lg 5 tähenduses, asus halduskohus põhjendamatult seisukohale, et asja uuel läbivaatamisel peaks haldusorgan andma samasisulise haldusakti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellekohase põhjenduse välja toomata jätmine vaidlustatud korralduses selline puudus, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Nagu vastustaja ja halduskohus on märkinud, on vastavas küsimuses väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-184-09; Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-10-2818, 3-10-2838, 3-10-2885, 310-2995), mille kohaselt saab Saksamaa Liitvabariigi poolt tasutud hüvitist, mis on makstud Eestisse maha jäänud omandireformi menetluses taotletava vara eest, lugeda kompensatsiooniks ORAS § 17 lg 5 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks oma varasemaid seisukohti üle korrata ning jääb nende juurde. Eelnevast lähtuvalt on ilmne, et vastustaja peaks ka asja uuel lahendamisel kaebajate taotluse rahuldamata jätma.
11.Kuna ringkonnakohus ei otsusta asja apellantide kasuks ning vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.