lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-14-51267/29

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-51267/29
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1044
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 7 lg 1Vastutuse alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel ja Einar Vene 25. august 2016, Tartu 3-14-51267

Haldusasi

Ken Kesseli kaebus Tallinna mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ken Kessel Vastustaja Tallinna Vangla

Vangla

tekitatud

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Tallinna Vanglalt Ken Kesseli kasuks välja hüvitis 50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. september 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ken Kessel oli vahistatu ja süüdimõistetuna Tallinna Vanglas 24. aprillist 2012 kuni 12. detsembrini 2012 ja 18. septembrist 2013 kuni 25. septembrini 2013.
2.Pärast seda, kui tema kohtueelses menetluses esitatud hüvitisenõue jäeti tähtaegselt läbi vaatamata, esitas K. Kessel kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule. Kaebuse kohaselt pidi ta vanglas viibima kambrites, kus kambripinda oli vähem kui kolm ruutmeetrit kinnipeetava kohta, mille tõttu tuleks talle hüvitada 5000 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebajale välja 650 eurot järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja oli vanglas nii vahistatu kui kinnipeetava staatuses. Mõlemal perioodil viibis kaebaja 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris. Talle võimaldati ühetunnist jalutuskäiku.
3.2.Kaebaja isiklik ruum kambris, kui kambripindalast maha arvata tualettruum, oli 33 päeval alla 2,5 ruutmeetri. 167 päeva oli see pind vahemikus 2,5-3 ruutmeetrit. Esimesel juhul rikkus vastustaja sellega justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 6 lg-t 6 (kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud redaktsioonis). Teisel juhul on tingimuste õigusvastasus selgunud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast.
3.3.Tervisekahjustuste tekkimine kaebajal ei ole tõendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ning kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Kambri pindala arvutamisel tuleks seda teha koos tualettruumiga. Sellisel juhul oleks kaebaja isiklik ruum alati vähemalt 2,7 ruutmeetrit.
4.2.Kohtuotsuses pole analüüsitud muid vangistustingimusi, mis oleksid põrandapinna puudust kompenseerinud.
4.3.Ette on võetud samme kinnipidamistingimuste parandamiseks.
5.K. Kesseli vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 27. aprilllil 2016 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-68-15 ja 27. mail 2016 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-21-16. Kokkuvõtlikult on neist lahenditest järeldatav, et Riigikohtu hinnangul ei ole kinnipeetaval, kes on viibinud alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris tavarežiimil, õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal oli tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 1819). Seevastu kui isik viibis alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris vahistatuna, kus tema liikumisvõimalus väljaspool kambrit piirdub peamiselt üksnes igapäevase ühetunnise jalutuskäiguga, siis on tal õigus hüvitisele (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12). Kambri suurust tuleb hinnata koos tualeti- ja mööblialuse pinnaga (samas, p 8).
7.Vastustaja poolt esitatud andmetest (tl 41-44) nähtub, et koos tualetiga oli kaebaja isiklik ruum kambrites alla kolme ruutmeetri järgneval – 109-l päeval oli see 2,78 ruutmeetrit, 8-l päeval 2,98 ruutmeetrit, 21-l päeval 2,9 ruutmeetrit, 14-l päeval 2,77 ruutmeetrit, 33-l päeval 2,7 ruutmeetrit. Kokku jäi kaebaja kasutuses olnud isiklik ruum seega alla kolme ruutmeetri 185-l päeval.
8.Halduskohus on märkinud, et kaebaja viibis kogu Tallinna Vanglas viibimise aja, st nii vahistatu kui kinnipeetava režiimil olles 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris.

Apellatsioonkaebuses ei ole sellele vastu vaieldud, mistõttu lähtub ka ringkonnakohus sellest eeldusest. Seega võib eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohtade valguses asuda samuti seisukohale, et selle perioodi osas on kaebajal on õigus kahju hüvitamisele, kuna sel ajal oli tema isiklik pind kambris alla kolme ruutmeetri ning samal ajal oli tema liikumisvõimalused väljaspool kambrit ahendatud ühe tunnini päevas. Muid õiguste rikkumisi selle aja osas ei ole halduskohus tuvastanud ning kaebaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud. Seega lähtub ka ringkonnakohus eeldusest, et kaebaja muude õiguste rikkumist aset ei leidnud.

9.Sellistes asjades hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid kogumis arvesse võtta (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12). Ringkonnakohus arvestab hüvitise määramisel seda, et perioodid, mil kaebaja isiklik ruum jäi alla kolme ruutmeetri, vaheldusid enamasti perioodidega, mil sellist rikkumist ei esinenud. See vähendas riive intensiivsust. Ka ei olnud sageli isikliku ruumi pindala märkimisväärselt alla kolme ruutmeetri – 8-l päeval oli see 2,98, 21-l päeval 2,9, 109-l päeval 2,78, 14-l päeval 2,77, 33-l päeval 2,7 ruutmeetrit. Seega ei langenud kaebaja isiklik ruum kordagi alla 2,7 ruutmeetri, mis on vaid 0,3 ehk 10% alla tänapäeval õiguspäraseks loetava 3 ruutmeetrisest kambripinnast. Sellist ruumikõikumist on ilmselt keeruline tajudagi, rääkimata sellest, et see tekitaks isikule arvestatavat kahju. Väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktikas, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas võib olla sarnastel juhtudel mõistetud kinnipeetavate kasuks välja suuri hüvitisi, ei tähenda see seda, et siseriiklikus kohtus väljamõistetav hüvitis peab olema alati võrdeline Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites väljamõistetud hüvitistega. Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 34) siiski üheselt sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem. Ka on vangla loetlenud üles hulgaliselt asjaolusid, mida ta võttis ette kinnipidamistingimuste parandamiseks – püüdis tagada kambrite õhutatust, andis kinnipeetavatele vett, tagas kambrites külma vee olemasolu (tl 33). Veelkord tuleb rõhutada seda, et kaebaja muude õiguste rikkumist vaidlusalusel perioodil ei esinenud, st kumulatiivset rikkumist ei esinenud. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus kohaseks hüvitise suuruseks kaebajale kokkuvõttes 50 eurot.
10.Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning mõistab Tallinna Vanglalt Ken Kesseli kasuks välja 50 eurot.
11.Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika, ning sealjuures ei ole aktsepteeritud hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas, ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud argumentidel.
12.Riigilõivu tasumisest oli K. Kessel kohtumenetluses vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja