Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 25.08.2016, Tartu 3-16-1076 Don-Maximilian Jaegeri kaebus Tartu Vangla vastu etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus Don-Maximilian Jaegeri määruskaebus määruskaebuste esitaja Don-Maximilian Jaeger Tartu Vangla
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
tasumiseks, aga kaebaja majanduslik seisund ei ole ainus kriteerium, mille alusel tuleks otsustada tema riigilõivust vabastamine. Isiku maksejõuetuse tuvastamine ei tingi automaatselt isiku vabastamist riigilõivu tasumisest. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta. Halduskohus märgib, et sarnastel asjaoludel on kinnipeetavad ka varasemalt hüvitamisnõuetega kohtu poole pöördunud ning kaebused on jäetud rahuldamata (nt haldusasjad 3-14-51309, 3-14-50790, 3-14-50691, 314-50981). Määruskaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas välja toonud midagi oluliselt erinevat võrreldes varasemate juba kohtu menetluses olnud kaebustega. Halduskohus nõustub kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustes ei ole üheselt määratletud, kui palju ruumi peab kinnipeetaval saatebussis olema. EIK praktikas on hüvitise väljamõistmise tinginud saatmistingimused kogumis (nt suure hulga kinnipeetavate paigutamine ühte autosse või vagunisse, igal isikul istekoha puudumine, valgustuse ja ventilatsiooni puudulikkus), mitte pelgalt arvestuslik põrandapind isiku kohta. Samuti on saatmisbussis oleva ruumi puhul asjakohane võrdlus ühistranspordis kasutatavatele reisibussidele ettenähtud ühele reisijale kehtestatud minimaalse ruumi suurusega (kuna siseriiklik õigus ei sätesta miinimumnõudeid saatmisbussi põrandapinnale). Määruskaebuse esitaja on kaebuses viidanud ka CPT raportile, kuid CPT standardid ei ole siduvad ega otsustava kaaluga. Ka muud määruskaebuse esitaja poolt välja toodud tingimused ei annaks kogumis tõenäoliselt alust hüvitise väljamõistmiseks. Liiklusseaduse § 30 lg 1 sätestab turvavöö kinnitamise nõude üksnes turvavöö olemasolul. Halduskohus märgib, et saatemasin on eriotstarbeline alarmsõiduk, mille istmed ei pea olema varustatud turvavöödega. Kuna saatmisbussis transporditakse kinni peetavaid isikuid, siis on põhjendatud ka bokside lukustamine. Samuti ei nähtu kaebusest, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud teravate äärtega restid oleksid talle tekitanud mingisugust kahju. Määruskaebuse esitaja viitab kaebuses oma tervise ohtu seadmisele, kuid mittevaralise kahju hüvitist ei ole võimalik nõuda tervise ohtu seadmise eest. Ka Riigikohus on 30.11.2015. a otsuses nr 3-3-156-15 leidnud, et ühekordne veidi üle kahe tunni kestnud etapeerimine oludes, kus kaebaja lukustati bussis eraldi ühekohalisse kambrisse, mille laius oli 0,6 m, pikkus 0,75 m ja kõrgus 1,5 m ning ohjeldusmeetmena paigaldati talle käe- ja jalarauad, ei alandanud kaebaja inimväärikust. Omavahel ühendatud raudades kitsas bussikongis viibimine võis põhjustada kaebajale ebamugavust, kuid seda mitte sellisel määral, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. Tuginedes eeltoodule jätab halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata, kuna peab kaebuse edulootusi väheseks.
Seadusest tulenevalt ei saa välistada pärast kümne aasta möödumist kahju tekkimisest hüvitamiskaebuse esitamist. Isegi olukorras, kus kaebaja esitab hüvitamiskaebuse kümne aasta jooksul, ei muuda aeg Tartu Vangla õigusvastast tegevust ega rikkumist olematuks. Määruskaebuse esitaja leiab, et hoolimata varasematest sarnastest asjadest on iga kaebuse ese erinev ning igas asjas võivad olla erinevad asjaolud. EIK on kinnipeetavate transpordi puhul alla 0,8 m 2 leidnud, et isikute transportimiseks on see ebapiisav ja see on EIÕK artikli 3 rikkumine, olenemata sõidu kestusest, ning on välja mõistnud hüvitise 3 000 eurot, mis peaks olema standardiks sellise rikkumise eest ja õiglane hüvitis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.