lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1517/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1517/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 4Ülerahvastatuse keeldHKMS § 114 lg 2Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi jätkuvusHKMS § 252Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHMS § 14 lg 1TaotlusPõhiseaduse § 46

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1517/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi 18.08.2016, Tartu 3-16-1517 M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastama 17.07.2016. a esitatud suulistele pöördumistele Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus M.L. määruskaebus Kirjalik menetlus Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja M.L. Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1.Jätkata M.L. le Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrusega antud menetlusabi määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Võtta M.L. määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta M.L. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav M.L. esitas 27.07.2016. a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Justiitsministeeriumit vastama 17.07.2016 esitatud suulistele pöördumistele. Taotleja väitel esitas ta 24.07.2016 Justiitsministeeriumile vaide, milles soovis kohustada vastama kahele pöördumisele kirjalikult. Ühtlasi esitas M.L. kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Justiitsministeerium kinnitas 08.08.2016 vastusena halduskohtu nõudele, et 18.07.2016 on Justiitministeeriumis registreeritud kaks M.L. le vanglas määratud telefonikaardilt suuliselt esitatud pöördumist, millest ühes esines M.L. A.L ina. Justiitsministeerium vastas M.L. esitatud suulistele pöördumistele 18.07.2016. a kirjaga nr 11-7/4655-6. M.L. esitas

vaide nimetatud Justiitministeeriumi kirja peale. Vaie registreeriti 24.07.2016 ja on lahendamisel.

3.Tartu Halduskohus vabastas 09.08.2016. a määrusega M.L. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (27.03.2016-26.07.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav riigilõivu tasumiseks. Menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi taotluse eduväljavaated on kasinad, on menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlik vabastada kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna Justiitsministeeriumi poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et M.L. vaie Justiitsministeeriumi 18.07.2016. a kirjale nr 11-7/4655-6 on menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib asjaolu, et ei selgu, milles seisnevad pöördumatult kahjulike tagajärgede oht taotluse esitajale juhul, kui esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ei kohaldata. M.L. väide, et tema suhtes ei kohaldu vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4, mille kohaselt pöördumised tuleb esitada kirjalikult, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et taotluse esitaja püüab sättest vastastikuste teineteise esindamise volitustega mööda hiilida, ei anna võimalust minna mööda seaduse mõttest ja eesmärgist, mis VangS § 11 lg 4 puhul on, et vangistuses viibides tuleb kaebajal kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitada kirjalikult. Kui M.L. leiab, et tema pöördumised on kiireloomulised, on tal võimalus esitada samasisulised pöördumised Justiitsministeeriumile kirjalikult. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Eeltoodu tõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.M.L. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada. Määruskaebuse kohaselt lubab tsiviilseadustiku üldosa seadus esindamist suuliste pöördumiste esitamisel ning taotleja isa ei ole kinnipeetav. Justiitsministeeriumisse peab kinnipeetav kirjaliku pöördumise saatma postiga, kuid ümbrik ja mark maksavad 70 senti. Suulise pöördumise esitamine on kordades odavam. Taotleja esindajana saaks isa suuliselt pöördumisi esitada ning ka taotleja saaks oma isa esindajana suuliselt pöördumisi esitada. Nimetatud argumenti toetab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2. Põhiseaduse § 46 kohaselt on õigus esitada avaldusi, märgukirju ning ametiasutus peab neile vastama. Seega on igati põhjendatud esialgse õiguskaitse vajadus, kuna suuliselt esitatud pöördumist ei arvestata, kuigi seda pöördumist oli vaja esitada ja oli vaja sellele ka vastus saada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine looks negatiivsed tagajärjed, kuna õigusvastane on jätta säilitatud pöördumistele vastamata ja olukorrale reageerimata. Määruskaebus sisaldab ka taotlust vabastada M.L. riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et M.L. menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja jätkata talle Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrusega antud menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. M.L. määruskaebus tuleb võtta menetlusse, kuid jätta rahuldamata.

6.HKMS § 114 lg 2 kohaselt, kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Halduskohus andis 09.08.2016. a määrusega M.L. le menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna halduskohus on kontrollinud määruskaebuse esitaja sissetulekuid perioodil 27.03.2016–26.07.2016 ning määruskaebus on esitatud 11.08.2016, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul hetkel vajalik täiendavalt kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud. M.L. le kehtib Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrusega antud menetlusabi andmine ja ta on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
7.M.L. määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohtus kehtib Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrusega antud menetlusabi andmine. M.L. on vabastatud seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.
8.Ringkonnakohus leiab, et M.L. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus muutmata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
9.Riigikohtu praktika kohaselt esineb isikul esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega saabuvad isiku jaoks pöördumatud või muud kahjulikud tagajärjed või selliste tagajärgede saabumise oht (RKHKm 21.12.2001, 3-3-1-67-01, p 3). Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks võimatuks või ebamõistlikult keerukaks kaebaja õiguste kaitse kaebuse rahuldamise korral. Käesolevas asjas selliste pöördumatute või raskete tagajärgede tekkimise ohtu ei nähtu. Kuna M.L. ei ole esitanud halduskohtule kaebust seoses Justiitsministeeriumile esitatud suuliste pöördumistega, ei saa ringkonnakohus hinnata kaebuse perspektiive. Seetõttu ei saa ka praegusel juhul väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks. Ringkonnakohtu arvates puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kaasne kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Samuti puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna puuduvad sellised kaebaja õigused, mille rikkumist ei oleks hiljem võimalik kõrvaldada.
10.Ringkonnakohtu arvates ei ole määruskaebuses välja toodud põhjendusi, mille alusel oleks võimalik väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks hädavajalik. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et olemas on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna suuliselt esitatud pöördumist ei arvestatud. Kaebajalt ei ole ära võetud õigust esitada Justiitsministeeriumile pöördumisi seoses erinevate asjaoludega vanglas, vaid seda õigust on kinnipeetavate puhul piiratud, millest tulenevalt tuleb pöördumised esitada kirjalikult. HMS § 14 lg 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi.

VangS § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Seega on seadusega sätestatud, et kui kinnipeetav soovib esitada haldusorganile avalduse (pöördumise, taotluse vm), tuleb lähtuda vangistusseaduses sätestatust ja esitada kõik oma pöördumised kirjalikult. Justiitsministeeriumil ei ole võimalik teha M.L. le erandit ja vastata tema suuliselt esitatud pöördumistele, kuna seadus sätestab, et pöördumised haldusorganile tuleb esitada kirjalikult. Eeltoodu tõttu ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ka määruskaebuses toodud väide, et suulise taotluse esitamine on odavam kui kirjaliku pöördumise saatmine postiga. Ka ei ole arvestatav määruskaebuses toodud väide, et taotleja esindajana saaks tema isa suulisi pöördumisi esitada, kuna isa ei ole kinnipeetav. Justiitsministeerim tuvastas, et suulised pöördumised olid tehtud M.L. le vanglas määratud telefonikaardilt. Kuna vanglas määratud telefonikaardilt saab kõnesid teha vaid M.L. ise, mitte tema vabaduses viibiv isa, ei ole viide vabaduses viibiva esindaja suuliste pöördumiste lahendamise kohustusele määruskaebuse rahuldamiseks aluseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja