L.J. kaebus Emmaste vallavanema 15.02.2016 käskkirja nr 13 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – L.J.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.04.2016 L.J. kaebus, milles isik palub tühistada Emmaste vallavanema 15.03.2016 käskkirja nr 13 koos selle lisadega. Kaebuse kohaselt registreeris Emmaste Vallavalitsus 16.03.2016 avalikus dokumendiregistris „Amphora“ Emmaste vallavanema 15.03.2016 käskkirja nr 13 koos lisaga, milleks oli vallasekretäri ametijuhend. Kaebuse esitaja leiab, et osundatud käskkiri on olulise puudusega (dokument on osaliselt varjatud). Kaebuse esitaja on pöördunud teabenõudega Emmaste Vallavalitsuse poole saamaks käskkirjaga kehtestatud terviklikku dokumenti. Emmaste Vallavalitsus ei ole teabenõudele vastanud, kuid 22.03.2016 asendati avalikus dokumendiregistris käskkirja lisa uue failiga, mis ei ole autentne originaaliga. Koos algse faili asendamisega on käskkiri saanud kaebuse esitaja väitel uue registreerimiskuupäeva, kuid selle registreerimisnumber on jäänud muutumatuks. Kaebuse esitaja hinnangul on avaliku võimu teostaja poolt väljastatud dokumendi õigusvastane muutmine (antud juhul dokumendi osa alusetu varjamine) käsitatav ametialase võltsimisena ning see tegevus kvalifitseerub karistusseadustiku § 299 lg 1 järgi kuriteoks. Kaebuse esitaja leiab, et vallasekretäri ametijuhendi p-s 2 kirjeldatud vallasekretäri ametikoha põhieesmärkide loetelu ei saa olla õiguspärane ning on kaebaja põhiseaduslikku subjektiivset õigust – olla kaitstud riigivõimu omavoli eest – rikkuv, sest valla haldusaparaadi töö järjepidevuse tagamine ei saa olla vallasekretäri pädevuses, kuna vallasekretäril puudub õigus valla haldusaparaadi töö üle otsustada. Samuti on ametijuhendi p-s 3.2 toodud kohustus – anda valitsuse määrustele ja korraldustele kaasallkiri – kehtivat õiguskorda eirav ning õiguskindlust kahandav, kuna puudub selge arusaam, millise osa vastutusest sellega vallasekretär omale võtab.
2.Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2016 määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu põhjenduste kohaselt selleks, et isik saaks nõuda mõne haldusakti tühistamist, peab vaidlustatav haldusakt puudutama tema õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kohtule ei olnud äratuntav, kuidas kaebuse esitaja õigusi on rikutud, kui ka eeldada tema faktiväidete õigsust ning sedastada Emmaste Vallavalitsuse eksimusi 15.03.2016 käskkirja avaldamisega seoses. Kohus palus kaebuse esitajal selgitada, milliseid subjektiivsed õigused on tal Emmaste Vallavalitsuse tegevuse tõttu jäänud realiseerimata või milliste õiguste teostamine on olnud takistatud. Kohus selgitas, et vallakodaniku subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda vallasekretäri ametijuhendis abstraktselt sõnastatud vallasekretäri ametikoha eesmärgid. Samuti juhtis kohus tähelepanu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 55 lg 4 p-le 2, mille kohaselt valla- või linnasekretär annab kaasallkirja valitsuse määrusele või korraldusele. Valitsuse all peab seadus silmas vallavalitust. Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et juhul, kui vaidlus puudutab valla kodaniku õigust saada avalikku teavet, ei ole kohaseks nõudeks soovitud haldusakti tühistamine, vaid kohustamisnõue soovitud avalik teave väljastada. Kaebusest nähtavalt pöördus L.J. 22.03.2016 e-kirja teel teabenõudega Emmaste Vallavalitsuse poole saamaks käskkirjaga kehtestatud terviklikku dokumenti, kuid Emmaste Vallavalitsus teabenõudele ei vastanud. Kaebusest selgub aga, et Emmaste Vallavalitsus asendas 22.03.2016 avalikus dokumendiregistris käskkirja lisa uue failiga (kaebuse lisa 10), millest nähtub, et Emmaste Vallavalitsuse vallasekretäri ametijuhend on kaebajale olnud kättesaadav. Sellega seoses palus kohus täpsustada, kas kaebaja on seisukohal, et tema poolt taotletud avalik teave ei ole talle senini kättesaadav ning kas Emmaste Vallavalitsust tuleks sellise teabe avaldamiseks kohustada.
3.Kaebaja esitas 31.05.2016 kaebuse täpsustuse.
3.1.Kaebaja pöördus 15.03.2016 avaldusega Emmaste Vallavalitsuse poole, milles palus õigusrikkumise eest vastutav isik seaduses ettenähtud korras vastutusele võtta. Kaebaja sai 05.05.2016 Emmaste Vallavalitsuselt vastuse pöördumisele, milles Emmaste Vallavalitsus põhjendas oma suutmatust õigusliku korda tagada järgmiselt: „Kahetsusväärselt selgus, et hetkel ei ole ametnikku, kellel oleks pädevus teostada väärteomenetlust ehitusseadustiku §-des 134–140 sätestatud väärtegude üle. Emmaste Vallavalitsusel on plaanis tegeleda vastavate ametnike koolitamisega, et tagada nende pädevus väärteomenetluse teostamiseks, mis annab aluse pädevust tõendava tunnistuse väljastamiseks. Enne ei ole meil kahjuks võimalik teostada väärteomenetlusega seotud toiminguid.“ Emmaste Vallavalitsuse vastus viitab üheselt olukorrale, mis on vastuolus PS §-ga 14 ning mis omakorda tingib vajaduse selgitada välja õigusvastase olukorra tekkimise või selle jätkuva eksisteerimise eest vastutavad avaliku võimu kandjad (füüsilised isikud). Seejuures tuleb arvestada kehtivate normidega (s.h. kaebuse aluseks oleva ametijuhendiga), mis määravad ära avaliku võimu kandja vastutuse. Tekitatud on olukord, kus õigusaktidega sätestatud norme eirates on omavoliliselt võetud kaebajalt õigusselgus kaebaja õiguste kaitse eest vastutava avaliku võimu kandja vastutuse osas konkreetse teo (väärteomenetluse alustamata jätmine) toimepanemisel. Seega on kaebuse aluseks oleva ametijuhendi kehtestamisega rikutud kaebaja subjektiivset õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest.
3.2.PS § 13 kolmandat lauset koosmõjus HKMS § 44 lg-ga 1 ei saa vaadelda üksnes mineviku vormis, vaid arvesse tuleb võtta olukord ajalisest skaalast sõltumatult (sellele viitavad ka riigivastutuse seaduse 2. peatüki §-d 3, 4, 5 ja 6). Seetõttu võib rikutav subjektiivne õigus olla 2(5)
3-16-735 vaadeldav ka teoreetilise olukorrana tulevikus ning seejuures tuleb arvesse võtta haldusakti õiguskindluse põhimõtet akti vaidlustamise tähtaja osas. Kaebaja tõi näite potentsiaalsest olukorrast tulevikus, mis oma olemuselt kattub kaebuse täpsustuses toodud näitega. Kaebaja pöördub (näite aluseks olevas olukorras pöördus 02.12.2013) maa ja ehitusküsimustes haldusmenetluse algatamiseks vallavalitsuse poole, kuid vallavalitsus menetlust tähtaegselt ei algata (ehitusjärelevalve menetlus algatati 20.11.2014) ja hiljem tuuakse ettekäändeks ametniku pikaajaline haigestumine (maa- ja ehitusnõuniku enam kui kolm kuud kestnud haigus) ja tema asendaja puudumine. Kaebuse aluseks oleva ametijuhendi kohaselt on sellisel juhul vastutus üheselt vallasekretäril, kuid kehtivate õigusaktide kohaselt vallavanemal. Nii on avaliku võimu kandjate omavoli vastutuse määramisel loonud mitte ainult potentsiaalse, vaid ka reaalse kaebajat eksitava olukorra õigusliku korra kaitse eest vastutavate ametnike määramisel. Kaebaja vaidlustas ametijuhendi tähtaegselt, mitte ei jäänud teoreetilise olukorra taasrealiseerumist ootama, sest kirjeldatud olukorra tekkides ametijuhendi vaidlustamine viib asja sisulise lahendamise venimise ja ebamõistlikult suurte kulutusteni.
3.3.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et vallakodaniku subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda vallasekretäri ametijuhendis abstraktselt sõnastatud vallasekretäri ametikoha eesmärgid. Vallasekretäri ametijuhendi punktis 2 ei ole absrtraktselt sõnastatud eesmärgid, vaid konkreetsete ülesannetega mõõdetavad põhieesmärgid (näiteks seadusega pandud ülesannete täitmise võimekus), mille eest vallasekretär on selle juhendi punkti kohaselt vastutav.
3.4.Halduskohtu 16.05.2016 määruse p-s 3 viimases lõigus on viidatud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, kas Emmaste Vallavalitsus on dokumente võltsinud ja kas sellises tegevuses esinevad kuriteotunnused. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kohus ei ole viidanud õigusaktile, mis välistab kohtu kohustuse õigusrikkumist uurida, selle uurimist korraldada või selle uurimiseks asjakohase õiguskaitse organi poole pöörduda. Kui niisugune õigusakt eksisteerib, siis tuleb PS § 15 alusel kaaluda selle akti vastavust põhiseadusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.EV põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtulik kaebeõigus haldusasjades on reguleeritud HKMS §-s
44.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 52 lg-le 1 määratakse ametijuhendis kindlaks ametikoha teenistusülesanded, ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded ning summeeritud tööaja, valveaja või öötöö kohaldamise korral sellekohane märge. Vallasekretäri ametijuhendi näol ei ole tegemist haldusakti ega toiminguga HKMS § 6 mõttes, mis mõjutaks kaebaja subjektiivsete õiguste või kohustuste realiseerimist. Seetõttu ei ole tegemist isiku enda õiguste kaitseks esitatud kaebusega HKMS § 44 lg 1 mõttes.
5.Kaebuse täiendusest nähtuvalt ei riku kaebja õigusi mitte Emmaste vallasekretäri ametijuhend, vaid valla tegevusetus (ehitus)järelevalve läbiviimisel. Efektiivse menetluse puudumise tõttu väidab kaebaja olevat rikutud tema subjektiivset õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest (PS § 14). Kuna kaebaja ei ole välja toonud, et rikutud oleks tema õigusi (nt naaber on talle ehitustegevuse käigus 3(5)
3-16-735 kahju tekitanud), vaid kaebus on suunatud sellele, et tagada efektiivne (ehitus)järelevalve Emmaste vallas üldiselt, on tegemist avaliku huvi kaitseks esitatud kaebusega HKMS § 44 lg 2 mõttes. Sellisel juhul võib isik kohtusse pöörduda, kui seadus sellise võimaluse ette näeb.
6.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 4. peatükk sätestab valla- või linnaelanike osalemise võimalused kohaliku omavalitsuse teostamises. KOKS §-st 32 tulenevalt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallavõi linnaelanikul õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. KOKS § 33 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kuna vallasekretäri ametijuhendit ei saa pidada vallaelaniku õigusi kitsendavaks õigusaktiks, ei saa vallaelanik nõuda vallasekretäri ametijuhendi muutmist või kehtetuks tunnistamist KOKS § 33 kohaselt. Sellist õigust ei tule ka teistest KOKS sätetest. Vallasekretäri ülesanded ja pädevus on sätestatud KOKS § 55 lg-s 4, samuti võivad need tuleneda teistest seadustest, valla või linna põhimäärusest, samuti muust kohaliku omavalitsuse õigusaktist (vt KOKS § 55 lg 4 p 10). Ei KOKS ega teised õigusaktid ei ole seega andnud vallaelanikule kaasarääkimisõigust selles, milline peaks olema vallasekretäri ametijuhend. Seega puudub kaebajal kaebeõigus Emmaste vallasekretäri ametijuhendi vaidlustamiseks. Seetõttu ei ole vaja ka analüüsida, kas vallasekretäri ametijuhend on seadustega kooskõlas ning tagab õigusselguse.
7.Halduskohus saab tuvastada isiku kaebuse alusel PS § 14 rikkumise üksnes siis, kui kaebus puudutab isiku enda õigusi. Sealjuures tuleb tuvastada, et muud võimalused isiku õiguste kaitseks on ammendunud. Isiku õiguste kaitsmisele on suunatud eelkõige haldusmenetlus. Süüteomenetlus läbi väärteo- ja kriminaalmenetluse on suunatud isiku karistamisele juba toimepandud õigusrikkumise eest, mitte niivõrd kolmanda isiku õiguste kaitsmisele. Kuigi karistuse määramisel on kahtlemata ka preventiivne eesmärk ning selle läbi tagatakse avalik kord, ei saa siiski PS § 14 alusel nõuda kellegi karistamist. Seda, kas Emmaste vald oleks pidanud peale kaebaja pöördumist koheselt järelevalvemenetluse algatama ning konkreetset järelevalvemeedet kohaldama, saaks otsustada siis, kui vaidlustatud oleks konkreetse järelevalvemenetluse läbiviimist. Ka sealjuures tuleb eelnevalt kontrollida, kas konkreetne järelevalvemenetlus puudutab isiku õigusi. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15 p 13 ja seal viidatud praktika) puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Seega on kaebajal juhul, kui ta vastab nimetatud kriteeriumitele, õigus vaidlustada järelevalvemenetluse läbi viimist, sh järelevalve menetluse algatamata jätmist või sellega viivitamist. Selle käigus on võimalik hinnata, kas avalik võim on jätnud oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. Käesoleva kaebuse raames on igal juhul ennatlik sedastada Emmaste valla poolt PS § 14 rikkumist.
8.PS § 15 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma vabaduste ja õiguste kaitseks kohtusse. Eesti kohtusüsteem on korraldatud selliselt, et halduskohus tegeleb haldusasjade lahendamisega (HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel), väär- ja kuritegude kohtulik arutelu toimub vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule (vt § 24 lg 1) ja väärteomenetluse seadustikule (vt § 13) maakohtus. Seega ei tegele halduskohus kuritegude ega väärtegude kohtuliku uurimisega ega saa hinnata seda, kas avaliku võimu kandja on rikkunud karistusseadustiku norme. Arvestades PS §-is 148 sätestatud 4(5)
3-16-735 kohtusüsteemi koostisosi, on selline jagamispõhimõte ka põhiseadusega kooskõlas. Kohtu pädevuses ei ole ka vastavate avalduste edastamine teistele kohtutele, kohtuvälisele menetlejale, prokuratuurile ega uurimisasutusele.
9.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus Emmaste vallasekretäri ametijuhendi vaidlustamiseks. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei tagastata riigilõivu, kui kaebuse tagastamine toimub HKMS § 121 lg 2 alusel.