Perekonnaõigus › Abielulahutus

Menetluse käik

B.G esitas 11.06.2026. a Tartu Maakohtule hagiavalduse V.M vastu abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxx. a. xxxxxxxxxxxxxxxxx Poolte abielulised suhted on lõppenud30.05.2026.a usalduse puudumise tõttu ja usalduse puudumise tõttu ei ole abielu jätkamine ka enam võimalik. Abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna pooled ei saa lahutust ühiselt vormistada. Hageja palub abielu lahutada. Hageja taotleb üksnes abielu lahutamist, poolte varalised suhted ei ole lahendatud, kuid hageja esitab need nõuded vajadusel eraldi menetluses. 18.06.2026. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja esitas 20.06.2026. a kohtule kirjaliku seisukoha hagiavaldusele. Kostja esitatud hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Ta on nõus abielu lahutamisega. Pärast lahutust soovib taastada oma perekonnanime „xxxx“. Ka kostja kinnitab, et poolte varalised suhted ei ole lahendatud. Vajadusel esitab kostja sellekohase nõude eraldi menetluses. Kohus pidas poolte osavõtul 13.07.2026. a kohtuistungi. Hageja jäi esitatud nõude juurde. Poolte kooselu lõppes juuni algusest, hageja lahkus poolte ühisest kodust. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hageja ei soovi abieluliste suhete lõppemise kohta enam midagi täpsemalt selgitada. Hageja leiab, et kooselu taastamine ei ole enam võimalik, leppimisaega ei soovi. Kostja andis seletuse, et ta oli teadlik abielu lahutamise hagi esitamisest hageja poolt, nad on omavahel sellest palju rääkinud. Kostja kinnitab, et kooselu ei toimi enam, nad omavahel ei suhtle ja puudub vastastikune usaldus. Kostja ei soovi enam usalduse puudumise põhjuseid arutada, ta soovib abielu lahutamist. Kostja sõnul abielu enam ei toimi, suhted on läinud inetuks. Suhte alguses on pooled käinud pikalt perelepitaja juures ja psühholoogi juures. Pooltel ühiseid lapsi ei ole. Kostja kinnitab, et ta leppimisaega ei soovi, soovib abielu lahutamist. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Rahvastikuregistri andme alusel (dtl 20) tegi kohus kindlaks, et poolte abielu on sõlmitud xxxxxxxxxx.a, EELK dokument nr 416-32-2021/7. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte tahe abielu lahutamiseks on kinnistunud ja abielu tuleb lahutada. Pooled on kooselu jätkamise võimalikkust omavahel arutanud, suhe on muutunud konfliktseks ja kumbki pool leiab, et perelepituse abil ei ole võimalik olukorda muuta. Nii hageja kui ka kostja kinnitavad, et nad ei soovigi mingi muuta. Sunniviisiliselt kedagi abielus hoida ei saa. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on pooled sellest kokkuleppest lahti öelnud ja kumbki pool ei soovi seda enam täita. Nii hageja kui ka kostja soovivad sellest suhtest lahkuda. Puuduvad argumendid, et sundida nii hagejat kui ka kostjat täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu nende endi tahtmist.

Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Kostja soovib taastada oma varasema perekonnanime „xxxx“. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi Abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p. 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt (nähtavad liidesena kohtute infosüsteemist), et V.M-i esimese abielu eelne perekonnanimi on olnud „xxxx“. V.M-i avalduse alusel ja tuginedes Nimeseaduse § 11 lg 1, lg 2 p2 taastab kohus V.M-i esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime „xxxx“. Nii hageja kui kostja avaldasid 13.07.2026.a kohtuistungil, et kui kohus lahutab nende abielu, siis nad ei soovi kohtuotsust edasi kaevata. TsMS § 452 lg 7 teise lause järgi ja § 630 lg 2 järgi märgib kohus kohtulahendis, et pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.