Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

24 552,79 eurot. Algatatud on kaks täitemenetlust. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. FiMS § 2 lg 2, lg 4 järgi Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et 30.07.2025 esitas W.B kohtule avalduse tema võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Kohus võttis avalduse tsiviilasjas nr 225-12284. menetlusse 08.10.2025.a määrusega, nimetas usaldusisiku. Usaldusisik koostas ja esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Puudub nii vara, töökoht kui ka sissetulek ümberkujundamiskava täitmiseks. Võlgnik avaldas 21.01.2026.a toimunud kohtuistungil, et ta võtab avalduse tagasi. Kohus määrusega 23.01.2026 jättis W.B Gu1zi maksejõuetusavalduse läbi vaatamata.

lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu.

 







TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

Menetluse käigu tutvustamine võlgnikule ja menetlusdokumentide tutvustamine - 1 t Menetluse algdokumentide läbivaatamine ja analüüs– 1 tund; Võlgnikult andmete ja selgituste kogumine – 1,5 tundi; Teabenõuete ja päringute koostamine ja edastamine – 2 tundi; Saabunud vastuste läbivaatamine, analüüs - 2 tundi. Võlgniku varalise seisundi, sissetulekute ja kohustuste kaardistamine – 2 tundi;

-

Suhtlus võlgniku ja menetlusosalistega – 1,5 tundi; Usaldusisiku aruande koostamine kohtule – 2 tundi; Kohtuistungi eelne ettevalmistus- 0,5 tundi; Kohtuistung – 0,5 tundi; Kokku 14 tundi.

11.Kohus käsitleb usaldusisiku töö mahtu ja ajakulu menetluses. Nii usaldusisiku (kui ka pankrotihalduri) tööd tasustatakse ajakulu alusel, ajakulu ja tunnitasu suuruse määravad menetluse maht ja keerukus. Menetluse maht sõltub eeskätt menetlusosaliste hulgast ja vajaliku ja kogutava dokumentatsiooni hulgast. Käesoleva menetluse maht on keskmisest väiksem- kuus krediidiandjast/inkassofirmast võlausaldajat, kellest mitmel ka mitu nõuet. Kõigi võlausaldajate nõuded on tarbijakrediidinõuded, kõik võlausaldajad on oma tegevusvaldkonnas professionaalid, st neil on piisavad teadmised ja väljakujunenud dokumentatsioon, s.t. puudub vajadus võlausaldajatele selgitusi anda. Ka kaks kohtutäiturit, kes osalevad, on varasemast igati kursis taoliste menetlustega. Ka võlgnik on varasemalt maksejõuetusmenetluses osalenud (tsiviilasi nr 2-25-12284), s.h. osalenud kahel kohtuistungil, kus kohus on põhjalikult selgitanud maksejõuetusmenetluse sisu ja olemust. See tähendab, et usaldusisiku nõustamiskoormus selles menetlusetapis on minimaalne. Ka on menetluse algdokumendid, mis olid olemas enne usaldusisiku nimetamist menetlusse, minimaalsed- üksnes võlgniku avaldus. Usaldusisik on loonud esmase mulje selles menetluse faasis mõnede võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Selles menetluse faasis puudub vajadus täiendavalt uurida ja andmeid koguda. Seega on menetluse maht keskmisest väiksem ja ka keerukus on väike ehk tegemist on lihtsat tüüpi menetlusega. Kohus märgib selgituseks puutuvalt ajakulusse, et tavapäraselt ei ole suhtlus võlgniku või võlausaldajatega eraldi ajakuluna välja toodav, vaid suhtlus toimubki andmete või selgituste kogumisena, dokumentide tutvustamisena, s.t. see ei kajastu eraldi ajakuluna. Menetluses peab ka ajaga säästlikult ringi käima. Neil asjaoludel loeb kohus menetluses toimunud suhtlusi (ajakulu sellele 4 tundi) ülemääraseks ja põhjendatuks saab lugeda ajakulu suhtlustele 1 tund. Võlgniku varalise seisundi, kohustuste ja sissetulekute kaardistamisele loeb kohus põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Võlgnikul puudub igasugune vara, tema sissetulekud kajastuvad selgelt Maksu- ja Tolliameti teatisel ja kohustused on avaldatud võlausaldajate ja võlgniku poolt, mistõttu ajakulu varalise seisundi kaardistamisele (2 tundi) on ülemäärane. Ka teabenõuete ja päringute koostamine ja edastamine 2 tunni jooksul on ülemäärane, kohus loeb põhjendatuks 1 tunni. Ajakulu muus osas loeb kohus konkreetses menetluses põhjendatuks Kokku põhjendatud ajakulu 9,5 tundi. 12.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest. Määrates usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg 4, lg 5 1 sätete alusel 9,5 tunni eest tunnitasuga 66 eurot, on põhjendatud tasu summa 627 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et MTÜ MEL käibemaksukohustuslane, seega tasule käibemaksu ei lisandu.

võlanõustamine

ei

ole

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.