2-26-6828
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
02. juuli 2026, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-26-6828 W.I maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: W.I (isikukood: XXX; aadress: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: ). Usaldusisik: U.L ((isikukood XXX), MTÜ MEL võlanõustamine, Asula tn 3, Tallinn 11312, telefon XXX, e-post: 17.06.2026
Kohtuistungi aeg Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine, võlausaldajate üldkoosoleku aja määramine, kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku W.I (ikXXX) pankrot 02. juulil 2026.a kell 12.00 ja algatada W.I kohustustest vabastamise menetlus.
kohtumäärust
pankrotihaldur
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1.W.I esitas 25.03.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga võlgnik ei tööta. Sissetulekuks on toetus 380 eurot ning töötuskindlustushüvitis 577 eurot.
Maksab igakuiselt elatist summas 250 eurot. Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 14 774,06 eurot. Algatatud on täitemenetlused (kohtutäitur Y.W ). Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
PankrS § 1 lg 1 järgi pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. FiMS § 2 lg 2, lg 4 järgi Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu
Menetluse käigu tutvustamine võlgnikule ja menetlusdokumentide tutvustamine - 1 t Menetluse algdokumentide läbivaatamine ja analüüs– 1 tund; Võlgnikult andmete ja selgituste kogumine – 1 tund; Teabenõuete ja päringute koostamine ja edastamine – 1,5 tundi; Saabunud vastuste läbivaatamine, analüüs - 1,5 tundi. Võlgniku varalise seisundi, sissetulekute ja kohustuste kaardistamine – 1,5 tundi; Suhtlus võlgniku ja menetlusosalistega – 1 tund; Usaldusisiku aruande koostamine kohtule – 2 tundi; Kohtuistungi eelne ettevalmistus- 0,5 tundi; Kohtuistung – 0,5 tundi; Kokku 11,5 tundi.
11.Kohus käsitleb siinkohal edaspidise praktika huvides usaldusisiku töö mahtu ja ajakulu menetluses. Nii usaldusisiku (kui ka pankrotihalduri) tööd tasustatakse ajakulu alusel, ajakulu ja tunnitasu määravad menetluse maht ja keerukus. Menetluse maht sõltub eeskätt menetlusosaliste hulgast ja vajaliku ja kogutava dokumentatsiooni hulgast. Käesoleva menetluse maht on minimaalne, Menetluses osalevast neljast võlausaldajast kolm on tarbijakrediidiandjad, üks kindlustusandja ja lisaks üks võlausaldaja kohtutäitur. Tegemist on
professionaalsete tegutsejatega, s.t. kellele peab olema ja ongi teada menetluse sisu, kulg ja dokumendid on nende poolt vastavalt vormistatud. Kuna kõigi nõuete aluseks on kohtulahendid, siis on puudunud vajadus selles menetluse faasis täiendavaid tõendeid ja andmeid koguda. Kohtulahendid on esitatud. Arvestades dokumentide (kohtulahendite) sisu ja olemust, on need selged, täiendavaid selgitusi ja lisadokumente ei vaja. Seega on menetluse maht minimaalne ja minimaalne on ka keerukus. Usaldusisikul on kulunud võlgnikuga suhtlemisele, temale asjaolude selgitamisele ja tutvustamisele aega menetluses kokku 2 tundi 45 minutit. Kohus loeb seda ülemääraseks. Usaldusisikul on küll võlgniku nõustamise ja abistamise ülesanne (FiMS § 53 lg 1), kuid usaldusisiku suhtlemine ja võlgniku nõustamine toimub üksnes menetluses vajaliku piires. Väikesemahulise ja vähese keerukusega menetluse puhul ei saa see ulatuda enamaks kui 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks väikesemahulises menetluses teabenõuete koostamist, saabunud vastuste ja andmete analüüsi enamat aega nõudvaks kui 2 tundi. Võlgniku varalise seisundi ja sissetulekute ja kohustuste kaardistamine (võlgnikul vara puudub, kohustused tulenevad üksnes kohtulahenditest ja see oli kirjas ka võlgniku esmases avalduses) ei saa nõuda enamat aega kui 0,5 tundi. Ajakulu muus osas loeb kohus konkreetses menetluses põhjendatuks. Kokku loeb kohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi. 12.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus
ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest. Määrates usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg 4, lg 5 1 sätete alusel 8 tunni eest tunnitasuga 66 eurot, on põhjendatud tasu summa 528 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et MTÜ MEL käibemaksukohustuslane, seega tasule käibemaksu ei lisandu.
võlanõustamine
ei
ole
Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.