menetluse lõpetamine, võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, usaldusisiku tasu määramine
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik: J T (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx) Usaldusisik: S S (isikukood xxxx, Xxxx, tel. xxxx, e-post xxxx ) Võlausaldajad: Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ, registrikood xxxx) Xxxx OÜ (registrikood xxxx) Xxxx AS (registrikood xxxx) Xxxx OÜ (registrikood xxxx) Xxxx AS (registrikood xxxx) OÜ Xxxx (registrikood xxxx)
RESOLUTSOON
1.Lõpetada J T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada J kohustustest.
T
(isikukood
xxxx)
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
3.Pankrotivõlausaldajate nõuded J T vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
Vabastada S S (isikukood xxxx) J T usaldusisiku kohustustest.
5.Jätta menetluskulud võlgniku J T kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad nende endi kanda.
6.Rahuldada usaldusisiku 19.05.2025 tasutaotlus. Määrata usaldusisiku tasuks 221,50 eurot (käibemaksuta).
7.Usaldusisiku tasu summas 221,50 eurot (käibemaksuta) hüvitada võlgniku poolt menetluse kestel loovutatud vara arvelt. Väljamakse teostada MTÜ Xxxx arveldusarvele XXXX LHV Pank.
8.Rahuldada usaldusisiku 19.05.2026 tasutaotlus. Määrata usaldusisiku tasuks 141,90 eurot (käibemaksuta).
9.Usaldusisiku tasu osaliselt, s.o summas 91,00 eurot (käibemaksuta), hüvitada võlgniku poolt menetluse kestel loovutatud vara arvelt. Väljamakse teostada MTÜ Xxxx arveldusarvele XXXX LHV Pank.
10.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu osaliselt, s.o summas 50,90 eurot (käibemaksuta). Väljamakse teostada MTÜ Xxxx arveldusarvele XXXX LHV Pank. Avaldada teade J T kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
1.18.05.2023 määrusega kohus kuulutas välja J T pankroti ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. 04.12.2023 määrusega kinnitas kohus J T pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, jätkas kohustustest vabastamise menetlusega ning nimetas võlgniku usaldusisikuks S S. Kohus selgitas võlgnikule ja usaldusisikule nende kohustusi. Kohus määras, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
2.Võlgniku J T pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised võlausaldajate II järgu nõuded: Xxxx OÜ – 2807,79 eurot (tsiviilasi 2-22-111766) ja 2225,96 eurot (tsiviilasi 2-22111770), Xxxx OÜ – 7569,48 eurot, Xxxx AS – 4942,92 eurot, OÜ Xxxx – 8325,88 eurot, Xxxx AS – 1501,28 eurot ja OÜ Xxxx – 10 753,70 eurot.
3.Usaldusisik on iga-aastased aruanded kohtule esitanud 17.05.2024, 19.05.2025 ja 19.05.2026 lõpparuande. 17.05.2024 aruande kohaselt on perioodil 04.12.2023 – 17.05.2024 tehtud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 1125 eurot, 19.05.2025 aruande kohaselt kokku summas 2528,50 eurot ning 19.05.2026 aruande kohaselt kokku summas 825,02 eurot, s.o kokku summas 4478,52 eurot. 19.05.2026 aruande kohaselt tegeles võlgnik alates septembrist 2025 hambaraviga, teenuste (ravi, protseduurid, proteesid) kogumaksumus moodustas 6700 eurot, mille võlgnik tasus teenuse osutajale osade kaupa sularahas (viimase makse mais 2026). Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud tal seetõttu võimalik teha ülekandeid usaldusisiku kutsekontole. Võlgnik töötab, tema töötasu on keskmiselt 1100-1300 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on 1 täisealine poeg. Võlgnik tegi regulaarselt vabatahtlikke makseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kokku loovutas võlgnik 4916,02 eurot, millest tehti väljamakseid võlausaldajatele summas 4478,52 eurot. Pankrotimenetluses on tehtud väljamaksed võlausaldajatele kokku summas 790 eurot. Kokku maksed võlausaldajatele seega 5268,52 eurot. Võlgnik esitas 19.05.2026 taotluse, milles palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada teda täitmata jäänud kohustustest.
4.Kohus küsis 03.06.2026 võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) jätab võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlgnik on teinud võlausaldajale makseid järgnevalt:
tsiviilasjast 2-22-111766 tuleneva nõude katteks kokku 388,24 eurot, nõude jääk 2477,73 eurot ning tsiviilasjast 2-22-111770 tuleneva nõude katteks kokku 307,66 eurot, nõude jääk 1964,42 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võlausaldaja Xxxx OÜ palus kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning jätab võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja 16.06.2026 vastuse kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud 172,51 eurot. Aruannetest nähtuvalt on võlgnik tasunud võlausaldajale kokku 1150,61 eurot (sh pankrotimenetluses 172,51 eurot ja kohustustest vabastamise menetluses 978,10 eurot), võlgnevuse jääk 7347,78 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võlausaldaja OÜ Xxxx teatel on võlgnik tasunud võlgnevuse katteks 1485,77 eurot, nõude jääk 9490,75 eurot. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi kohtuistungil ärakuulamist. Võlausaldaja Xxxx AS jätab võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlgniku võlgnevuse jääk on 1324,82 eurot. Aruannete kohaselt on võlgnik tasunud võlausaldajale kokku 207,57 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võlausaldaja Xxxx AS teatel on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses tasunud võlgnevuse katteks 580,42 eurot, nõude jääk 4362,50 eurot. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et kuna võlgnikul on maksevõime, siis tuleks menetlust pikendada, et ta saaks tasuda võlgnevust suuremal määral. Võlausaldaja ei soovi kohtuistungil ärakuulamist. Võlausaldaja Xxxx OÜ teatas, et võlgnik tasus kohustustest vabastamise menetluses võlgnevuse katteks 1045,83 eurot, nõude jääk 6680,49 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole pankrotivõlgnik üles näidanud piisavat initsiatiivi ega soovi. Võlgnik ei teinud ülekandeid rahasummades, mis kujutasid endast tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. Usaldusisiku poolt esitatud aruande kohaselt: 1) perioodil detsember 2023 - mai 2024 laekus usaldusisiku ametialasele kontole 1 250 eurot. Laekumata osa on 4394,20 eurot; 2) 19.05.2025 esitas usaldusisik aruande, mille alusel võlgniku sissetulek ja tulu osa, mille saab sissenõuet pöörata, on 3258,56 eurot. Usaldusisiku ametialasele kontole laekus aga võlgnikult kokku 2 750 eurot. Laekumata osa on 508,56 eurot; 3) 19.05.2026 esitas usaldusisik aruande, mille alusel võlgniku sissetulek ja tulu osa, mille saab sissenõuet pöörata, on 2577,52 eurot. Usaldusisiku ametialasele kontole laekus aga võlgnikult kokku 916,02 eurot. Laekumata osa on 1661,50 eurot. Kokku jäi võlgnikult seega laekumata 6564,26 eurot. Võlgnikul puudub õigus valida, millises summas ta vabatahtlikult soovib enda kohustusi täita. Kogu summa, mis ületas seaduses sätestatud minimaalse kaitstud osa, oleks tulnud loovutada usaldusisikule. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik rikkus võlausaldajate huve ja FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlausaldaja palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi kohtuistungil ärakuulamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 näeb ette, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud
18.05.2023 määrusega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on seega möödunud 3 aastat.
6.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus kontrollib, kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5). FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
8.Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS §s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku aruannetest ja võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et menetluse kestel on võlgniku igakuiseks püsivaks sissetulekuks olnud töötasu (1100-1300 eurot kuus). Seega on võlgnik menetluse ajal töötanud ja saanud stabiilset sissetulekut ulatuses, millele oli võimalik sissenõuet pöörata ning millest võlgnik on teinud makseid usaldusisiku kontole, seda nii pankrotimenetluse kui ka kohustustest vabastamise menetluse käigus. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku sissetulekutest piisaval määral. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitatud. Kohustustest vabastamise menetluse käigus tegi võlgnik regulaarselt makseid usaldusisiku kontole, kokku summas 4 916,02 eurot, millest on võlausaldajate nõuete katteks tasutud 4478,52 eurot. Võlausaldaja Xxxx OÜ esindaja teatas, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate huve, kuna ei teinud ülekandeid usaldusisiku kontole summades, mis kujutasid endast tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. Võlausaldaja arvamusel moodustas laekumata osa kokku 6564,26 eurot (2024. aastal 4394,20 eurot, 2025. aastal 508,56 eurot ning 2026. aastal 1661,50 eurot). Kohus,
tutvudes toimiku materjalidega, nõustub iseenesest, et võlgnik on loovutanud usaldusisikule rahalisi vahendeid ettenähtust väiksemas ulatuses, kuid esitatud andmetest nähtuvalt siiski väiksemas ulatuses kui väidab võlausaldaja, s.o summas 3694,19 eurot. 19.05.2026 aruandest nähtub samas, et võlgnikul kulus suur summa, s.o 6700 eurot, tervisega seotud probleemide lahendamiseks, mistõttu ei saa kohtu hinnangul kuidagi nõustuda, et võlgnik on tahtlikult rikkunud võlausaldajate huve. Võlgnik on seega kohtu hinnangul andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole FIMS §-s 47 lg 1 ja 2 nimetatud kohustusi rikkunud.
10.FIMS § 47 lõigetes 3–5 on sätestatud võlausaldajatele raha eraldamise kohustus. Aruannete ja võlausaldajate seisukohtade kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele rahalisi vahendeid eraldanud järgmiselt: Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) – 388,24 eurot (tsiviilasi 2-22-111766) ja 307,66 eurot (tsiviilasi 2-22-111770), kokku 695,90 eurot, Xxxx OÜ – 1045,83 eurot, Xxxx AS – 682,84 eurot, OÜ Xxxx – 1150,61 eurot, Xxxx AS – 207,57 eurot ja OÜ Xxxx – 1485,77 eurot. Kokku on seega võlgnik võlausaldajate nõuete katteks kohustustest vabastamise menetluses eraldanud 4478,52 eurot. Lisaks on võlgniku pankrotimenetluses tehtud võlausaldajatele väljamakseid summas 790 eurot. Kokku on seega võlgniku väljamaksed võlausaldajatele summas 5268,52 eurot, mis moodustab 13,54% nõuete kogusummast. Kuigi kõik võlausaldajad ei pea tehtud väljamakseid nõuete rahuldamiseks piisavaks, leiab kohus, et võlgnik on tasunud võlgnevusi oma tegelike majanduslike võimaluste piires. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist.
11.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
12.Kohus arvestab ka, et võlgnik on menetluse kestel olnud usaldusisikule ja kohtule kättesaadav ja esitatud on ka usaldusisiku aruanded. Võlgnik on seega andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole FIMS §-s 47 nimetatud kohustusi rikkunud. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske hooletuse) hindamiseks.
13.FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 või 7 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks ka pikendada menetlust.
14.Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgnik tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. FIMS § 49 lg 11 kohaselt, kui kohus vabastab
võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab ka, et vastavalt FIMS § 50 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel; 6) kui võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpeb kohustustest vabastamisega enne, kui lõpeb tema suhtes läbiviidav pankrotimenetlus, loetakse pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõppenuks alates pankrotimenetluse lõppemisest; 7) võlgniku kohustustest vabastamine ei takista pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotiseaduse § 165 lõikes 4 või §-s 166 sätestatu kohaselt.
15.FIMS § 51 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib FIMS § 51 lg-s 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
16.FIMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku.
17.Tulenevalt FIMS § 49 lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
18.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate kulud, mis jäävad nende endi kanda.
19.FIMS § 54 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu FIMS §-s 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Kuutasu alammäär alates 01.01.2025 kuni 31.03.2026 moodustas 886 eurot, alates 01.04.2026 on see 946 eurot.
Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. FIMS § 54 lg 9 alusel võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik esitas 19.05.2026 kohtule tasu taotluse ja arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele (aruande koostamine, väljamaksete tegemine) kokku 1,5 tundi. Usaldusisik palub ülesannete täitmise eest määrata tasuks 141,90 eurot (tunnitasu 94,60 eurot). Kuna usaldusisiku tasu ei saa täielikult katta loovutatud vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu osaliselt menetlusabi korras riigivahenditest, summas 50,90 eurot (käibemaksu ei lisandu). 91 eurot palub usaldusisik välja maksta võlgniku poolt loovutatud vara arvelt. Usaldusisik esitas kohtule ka 19.05.2025 tasu taotluse ja arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele (aruande koostamine, väljamaksete tegemine) kokku 2,5 tundi (esimene taotlus oli esitatud 19.05.2025). Usaldusisik palub ülesannete täitmise eest määrata tasuks 221,50 eurot (tunnitasu 88,60 eurot). Usaldusisik palub tasu 221,50 eurot välja maksta võlgniku poolt loovutatud vara arvelt. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlused rahuldada ning usaldusisiku tasuks 2026. aastal määrata 141,90 eurot (käibemaksuta) ning 2025. aastal 221,50 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd 2026. aasta usaldusisiku tasu ei saa täielikult katta loovutatud vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu osaliselt menetlusabi korras riigi vahenditest, s.o summas 50,90 eurot (sh käibemaks). FIMS § 54 lg 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd 19.05.2026 taotluse kohaselt puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks ja usaldusisiku tasu katteks antav menetlusabi ei ületa seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära, määrab kohus võlgnikule FIMS § 54 lg 7 ja TsMS § 183 lg 2 alusel 19.05.2026 usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista usaldusisiku tasu osaliselt, s.o summas 50,90 eurot (käibemaksuta), ülejäänud ulatuses usaldusisiku tasu (nii 2025 kui ka 2026 aasta eest) tuleb katta võlgniku loovutatud vara arvelt.