(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-8918
Kohtuasi
OSAÜHING Incea Invest (pankrotis) hagiavaldus kohtutäitur Risto Sepa, H.P , L.K ja Omalaen OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/1934
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OSAÜHING Incea Invest (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): OSAÜHING Incea Invest (registrikood 10863044, pankrotis) Kostjad: Omalaen OÜ (registrikood 11980486) Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (isikukood XXX) H.P (isikukood XXX) L.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OSAÜHING Incea Invest (pankrotis) määruskaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud Harju Maakohtu 09.06.2025 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3.
2.Jätta OSAÜHING Incea Invest (pankrotis) määruskaebus rahuldamata osas, milles on vaidlustatud Harju Maakohtu 09.06.2025 määruse resolutsiooni punkt 1.
3.Harju Maakohtu 09.06.2025 määrus jätta muutmata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-25-8918 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHING Incea Invest (pankrotis) (hageja) esitas 06.06.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Omalaen OÜ, kohtutäitur Risto Sepa, H.P ja L.K (kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/1934 koos hagi tagamise avaldusega.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 06.11.2024 määrusega tsiviilasjas nr 224-13920 välja Osaühing Incea Invest pakroti ning otsustas ühtlasi täitemenetluse jätkamise täiteasjas nr 027/2024/1934. Täitemenetlust viis läbi kohtutäitur Risto Sepp (täitur). Hagejale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XXXXXXX alla kantud kinnistu. Täitur avaldas 22.04.2025 täitemenetluses nr 027/2024/1934 kinnisasja enampakkumise teate, mille kohaselt on enampakkumisele pandud hagejale kuuluv kinnistu registriosa number XXXXXXX. Enampakkumine algas 26.05.2025 ning lõppes 02.06.2025. Hageja esitas 18.11.2024 pankrotimenetluses kompromissettepaneku ja 30.05.2025 kompromissettepaneku täienduse, teavitas täiturit kompromissettepaneku tegemisest ning palus vara müük peatada. Täitur keeldus sellest, viidates, et täitemenetluse jätkamiseks on andnud loa kohus pankroti väljakuulutamise lahendiga. Tulenevalt PankrS § 134 lg-st 1 oli täitur kohustatud viivitamatult peatama hagejale kuuluva vara müügi. Hageja esitas 02.06.2025 kaebuse kohtutäituri tegevusele. Hageja esitas 02.06.2025 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-24-13920 taotluse, paludes pankrotimenetluse järelevalvekohtunikul lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt peatada pankrotivõlgnikule kuuluva vara müük. Lisaks esitas hageja 04.06.2025 täiturile nõude enampakkumise akti esitamiseks. Täitur keeldus enampakkumise akti esitamisest, väites, et esitab selle pärast raha tasumist 17.06.2025. Hagejale on saanud teatavaks, et notari juurde on kokku lepitud tehing 11.06.2025 võlgniku pankrotivara võõrandamiseks ning ostjateks on H.P ja L.K. Kuivõrd täitur võõrandab hageja vara ebaseaduslikult, siis on hageja sunnitud enda õiguste kaitseks esitama hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja hagi tagamise avalduse peatamaks hagejale kuuluva vara omandiõiguse ebaseadusliku üleandmise. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 09.06.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, määras mitte tagastada hagejale dokumente ja jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab TMS § 511 lg 1, et kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega
2-25-8918 läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
5.Hageja on põhjendanud hagi ja hagi tagamise avaldust järgmiste väidetega: Harju Maakohus kuulutas 06.11.2024 välja hageja pankroti, kohus otsustas 06.11.2024 määrusega jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/1934, hagejale kuulub kinnisasi registriosa numbriga XXXXXXX, hageja esitas 18.11.2024 pankrotimenetluses kompromissettepaneku, mida täiendas 30.05.2025 e-kirjaga, täiteasjas nr 027/2024/1934 on läbi viidud enampakkumine kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX müümiseks. Hageja on esitanud nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
6.Kohus oli seisukohal, et hageja pankroti väljakuulutamisega 06.11.2024 läks pankrotihaldurile üle hageja õigus olla kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara. Kui pankrotivara hulka kuuluv asi müüakse TMS § 511 lg 1 järgi enampakkumisel, puudutab TMS § 223 lg 1 järgi enampakkumise kehtetuks tunnistamise üle peetav vaidlus pankrotivara. Seetõttu kuulub TMS § 51 1 lg 1 järgi läbiviidud enampakkumise TMS § 223 lg 1 järgi vaidlustamise õigus PankrS § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt pankrotihaldurile, mitte pankrotivõlgnikule. See on ühtlasi kooskõlas põhimõttega, et pankrotimenetluse osalisel ei ole õigust esitada hagi pankrotimenetluses toimunud vara müügi kehtetuks tunnistamiseks.
7.Kui pankrotihaldur rikub vara müümisel oluliselt korda, on võlausaldajal ja võlgnikul õigus kaevata halduri tegevuse peale pankrotiseaduse (PankrS) § 67 alusel pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale. Lisaks on halduril kohustus hüvitada süüliselt tekitatud kahju PankrS § 63 lg 1 alusel (RKTKm, 25.04.2012 3-2-1-39-12, p 18; TlnRnKm, 24.11.2021 2-21-9317, p 6). TMS 51 1 lg 1 järgi täitemenetluse jätkamine enampakkumise läbiviimiseks on PankrS 8. peatükis sätestatud pankrotivara müügi erikord. Seetõttu on pankrotivõlgnikul TMS 511 lg 1 järgi läbiviidud enampakkumise vaidlustamiseks samad õigused, mis PankrS § 8. peatükis sätestatud viisidel pankrotivara müümise vaidlustamiseks ning pankrotivõlgnikul puudub TMS § 223 lg-s 1 nimetatud hagi esitamise õigus.
8.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seadus ei anna pankrotivõlgnikule õigust vaidlustada pankrotivara müümist enampakkumisel. Seetõttu on hageja esitanud hagiavalduse nõudes, millele seadus ei anna õiguskaitset. Kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi maakohtusse hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning määruskaebus tagada.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja maakohtu määrusega ja vaidleb sellele tervikuna vastu. Hageja hinnangul tuleb arvestamisele kuuluvatel asjaoludel teha teistsugune määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse ja rahuldada hagi tagamise avaldus.
2-25-8918 Kohus on määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning rikkunud menetlusõiguse normi. Kohus on jätnud olulises määras arvestamata hagis väljatoodud asjaoludega, sh esitatud väidete ja seisukohtadega.
11.Käesolev vaidluse ese ei puuduta pankrotivara, vaid kohtutäituri tegevust, mistõttu on võlgnikul õigust ennast kaitsta kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse eest olukorras, kus pankrotihaldur ei kaitse võlgniku seaduslikke huve. Antud juhul on tegemist vaidlusega, mis puudutab täituri poolt toime pandud menetlusõigusnormi rikkumist. Küsimus on selles, kas täitur oleks pidanud peatama pankrotivara müügi. Hageja hinnangul oli täituril kohustus peatada võlgniku pankrotivara müük, sest pankrotimenetluses esitati kompromissettepanek ning PankrS § 134 lg 1 keelab pankrotivara müügi olukorras, kus võlgnik on esitanud kompromissettepaneku.
12.Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-17-14 on võlgnikul õigus halduri asemel esindada ennast tekkinud vaidluses täituriga. Tegemist on vaidlusega küsimuses, kas täiturile rakenduvad PankrS-st tulenevad kohustused ja piirangud või mitte. Tegemist ei ole vaidlusega, mille sisuks on vara tagasinõue pankrotivara hulka. Hagejal peab antud juhul olema õigus kaevata täituri tegevusele, kui täitur on rikkunud menetlusõiguse normi ning veel on võimalik tekkivat kahju ära hoida. Sellise õiguse puudumine kujutab endast olulist hageja õiguste riivet. Täitur on võtnud võlausaldajatelt õiguse otsustada, kuidas võlgnik enda kohustused võlausaldajate eest täidab. Hagiavaldus ei ole suunatud varalisele nõudele ehk pankrotivara käsutamisele ega kasutamisele, vaid täituri ebaseadusliku tegevuse tuvastamisele, mistõttu ei puuduta antud vaidlus pankrotivara.
13.Isegi juhul kui vaidlus puudutaks võlgniku vara, siis teatud juhtudel on ka võlgnikul õigus sekkuda pankrotivara puudutavasse sfääri. Võlgniku vara puudutavad esindusõiguse piirangud ei ole absoluutsed ning seadus näeb ette erandid. Käesoleval juhul ei müü vara mitte haldur, vaid hoopis täitur. Seega ei ole hageja alust ega ka põhjust esitada mistahes kaebust halduri tegevusele. Antud asjas ei ole hagejal võimalik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, sest täituri tegevusele sarnase kaebuse esitamise võimalus seaduses puudub. Tegemist on lüngaga seaduses. Sõltumata asjaoludest, kas pankrotivara müüb pankrotihaldur või kohtutäitur, siis peab hagejal olema võimalik kaevata analoogselt PankrS §-le 67, täituri tegevusele seoses pankrotivara müügiga. Tulenevalt eelnevast on kohus ebaõigesti jätnud hagi menetlusse võtmata.
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse tagamata ning rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.
16.Harju Maakohus on vaidlustatud määruse edasikaebeõigusega seoses ebaõigesti märkinud, et määrus on kaevatav tervikuna. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt saab vaidlustada ainult määrust, millega kohus hagi tagas, kuid maakohus jättis hagi siinses
2-25-8918 asjas tagamata, puudub hagejal määruse resolutsiooni punkt 3 osas kaebeõigus. Seda õigust ei ole hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustikus antud ka resolutsiooni punktis 2 sisalduva korraldusliku määrangu osas. Eeltoodut arvestades tuleb hageja määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud Harju Maakohtu 09.06.2025 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3.
17.Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse osas, millega on vaidlustatud maakohtu määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist puudutavas osas (resolutsiooni punkt 1). Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
18.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule ei materiaalõiguse normi väära kohaldamise ega menetlusõiguse normi rikkumise osas.
19.Hagis esitatud asjaolude alusel saab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga aru nii, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist oli võlgniku suhtes täituri poolt algatatud täitemenetlus, millega seonduvalt otsustas pankrotiavaldust läbi vaatav kohus 06.11.2024 võlgniku pankroti väljakuulutamisel ühtlasi seda, et täitur võib täitemenetlust jätkata.
20.Nende otsustuste tulemusena oli õiguslik olukord seega järgnev: 1) pankroti väljakuulutamisega moodustus PankrS § 35 lg 1 p-de 1 ja alusel võlgniku varast pankrotivara ning haldurile läks üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse ja 2) täitur võis võlgnikule kuuluva (pankroti)vara müügiga jätkata täitemenetluse käigus korraldataval enampakkumisel üksnes TMS § 511 lg 1 järgi saadud kohtu eriloa alusel selles sätestatud tingimustel.
21.TMS § 511 puhul on tegemist alates 01.02.2021 jõustunud seadusemuudatusega, mille eesmärgina on nähtud eelkõige ajalist ja rahalist kokkuhoidu, st menetlusökonoomiat (vt Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 195 SE, lk 171).
22.Võlgnik esitas siinses asjas hagiavalduse tuginedes TMS §-le 223, mille kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
23.Kohtupraktikas on sedastatud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa. Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit (vt RKTKo, 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18).
24.AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise
2-25-8918 vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kuna võlgnikule kuuluv kinnisasi muutus PankrS § 35 lg 1 p-st 1 tulenevalt pankrotivaraks, saab sellega seotud vaidlustes PankrS § 35 lg 1 p-st 2 võlgniku asemel kohtumenetlustes osaleda (seega ka TMS § 223 järgse hagi esitada) üksnes pankrotihaldur, mitte võlgnik ise. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ei puuduta pankrotivara, on põhimõtteliselt väär.
25.TMS § 223 järgse hagi esitamise õigust ei saa võlgnikule tuletada ka kohtupraktikast. Määruskaebuses viidatud kohtulahend ei ole praegusel juhul asjakohane. Kuigi Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei lõpeta juriidilise isiku pankrot tõepoolest tema juhtorganite liikmete ametisolekut ega takista ka nende hilisemat asendamist ega välista ka juhatuse liikmete õigust esindada pankrotivõlgnikku asjades, mis ei puuduta pankrotivara (RKTKm, 16.04.2014, 3-21-17-14, p 20), on rõhutatud, et haldur osaleb PankrS § 54 1 lg 1 kolmanda lause järgi oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes ning seega ei ole pankrotivõlgnikul iseseisvat õigust osaleda pankrotivara puudutavas kohtumenetluses (RKTKo, 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 20).
26.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu järeldus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda põhjusel, et seadus ei anna pankrotivõlgnikule õigust vaidlustada pankrotivara müümist enampakkumisel, õige.
27.Määruskaebusest nähtuvalt on võlgnik ka seisukohal, et tal peab olema võimalik kaevata analoogselt PankrS §-le 67, täituri tegevusele seoses pankrotivara müügiga. Ringkonnakohus selgitas eespool, et selleks ei ole sobiv enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine. Kohaseks õiguskaitsevahendiks võib olla kaebuse esitamine täituri otsuse või tegevuse peale TMS § 217 alusel, arvestades, et täitemenetlus jätkub. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja selle ka esitanud. Seega saab küsimus sellest, kas täiturile (otse)kohaldub PankrS §-s 134 sätestatud müügikeeld ja ta oli kohustatud seda (ainuüksi kompromissi esitamise faktist teadasaamise järgselt) järgima, eelduslikult vastuse kaebuse lahendamisel. Ringkonnakohus on seadusest tulenevalt seotud kaebuse piiridega, mistõttu kohus selles osas määruskaebusele sisuliselt ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
28.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kostjad ei ole menetluses osalenud.
29.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg-st 5 ning TsMS §-st 178.