Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 17.06.2026 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-25-23029 R. T. (T.) ja M. T. (T.) hagi M. T. (T.) vastu elatise väljamõistmiseks R. T. nõude osas 2715.66 eurot M. T. nõude osas 2308.32 eurot Hageja I: R. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja II: M. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hagejate I-II seaduslik esindaja: K. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post XXX) Kostja: M. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post XXX)
Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot, alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot ja alates 01.04.2026 on baassummaks 295.86 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. II Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 17-aastane tütar ja ühine 15-aastane poeg, kes elavad hagejate seadusliku esindajaga. Kostja leiab, et tema majanduslik olukord ei ole piisav hagejatele miinimumelatise tasumiseks (vt nt dtl 15). Kostja ei ole esile toonud, et tema töövõimet oleks piiratud. Kostja ei ole esile toonud, et tema ülalpidamisel oleks täiendavalt alaealisi lapsi. Pooled ei ole esile toonud, et hagejad ja kostja suhtleksid määras, mis mõjutaks elatise suurust. Ainuüksi asjaolu, et kostja majanduslik võimekus ei ole hea, ei ole aluseks jätta miinimummääras elatis välja mõistmata. Seda eriti olukorras, kus kostjal on kohustus mõlemale hagejale elatist tasuda kuni 17.08.2026, mil hageja I saab täisealiseks. Seejärel jääb alles vaid kohustus hagejale II elatist tasuda kuni 04.03.2029. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Küll on aga põhjendatud arvestada kostja menetluse kestel tasutud elatist 1038.65 eurot kummagi hageja osas (vt dtl 41). III Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt, s.o ajavahemiku 31.12.2024 kuni 30.12.2025 eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne
elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista ajavahemiku 31.12.2024-31.12.2025 eest 798.10 eurot. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista ajavahemiku 31.12.202431.12.2025 eest 798.10 eurot. Kostja ei ole võlgnevusele vastuväiteid esitanud (vt dtl 14). IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et R. T. ja M. T. hagi M. T. vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks välja miinimumelatise alates 31.12.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), millest on maha arvatud menetluse kestel tasutud elatis 1038.65 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks välja miinimumelatise alates 31.12.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja millest on ma arvatud 15% kuni 17.08.2026), millest on maha arvatud menetluse kestel tasutud elatis 1038.65 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks tasumata elatise ajavahemiku 31.12.2024-30.12.2025 eest 798.10 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks tasumata elatise ajavahemiku 31.12.202430.12.2025 eest 798.10 eurot. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatise tasumise hiljemalt kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega: "elatis". Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel ja hageja taotlusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.