2-26-104124/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja on parkinud oma sõidukit, reg märgiga XXX, erinevatel aegadel erinevates hageja poolt parkimist opereeritavates eraparklates, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Toodust tulenevalt on hageja kostjale väljastatud neli leppetrahvi kokku summas 195 eurot. Alljärgnevalt on üksikasjalikult toodud leppetrahvid ja nende summad, mille tasumata jätmisest tekkinud võlgnevusi hageja nõuab: leppetrahvi nr 1019020377 esitatud 30.01.2025 maksetähtaeg 13.02.2025 sõiduk XXX asukoht Toompea tn 8 parkla YT13 summas 55 eurot; leppetrahvi nr 1028020003 esitatud 13.02.2025 maksetähtaeg 27.02.2025 sõiduk XXX asukoht Pärnu mnt 67a parkla YT165 summas 55 eurot; leppetrahv nr 1019020952 esitatud 02.03.2025 tähtaeg 16.03.2025 sõiduk XXX asukoht Toompea tn 8 parkla YT13 summas 55 eurot; leppetrahv nr 1019021062 esitatud 12.03.2025 tähtaeg 26.03.2025 sõiduk XXX asukoht Telliskivi tn 61 parkla P46 summas 30 eurot. Kokku 195 eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõue/nõuded ja asetanud need kostja sõidukite esiklaasi kojamehe vahele. Hageja märgib, et teeb sõidukite omanike/vastustavate kasutajate välja selgitamiseks päringud Transpordiametile. Transpordiameti andmetel oli sõidukite omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja parkimistrahvide koostamise ajal. Hageja palub mõista H. L.lt hageja kasuks välja võlgnevus summas 195 eurot (põhinõue); viivised põhinõudelt 195 EUR käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 21,51 (6,39 + 5,86 + 3,11 + 6,15 = 21,51) eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 195 EUR alates 25.03.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; 5) mõista H. L.lt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu kokku summas 120 eurot (4 x 30 EUR = 120 EUR); menetluskulud ning viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 22.05.2026 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, vaatamata kohtukorraldusele (24.04.2026 /menetlusse võtmise määrus/ resolutsiooni p 6). Seega kohus hindab hageja õigusabikulusid kohtumaterjalide põhjal. Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu hageja muid kulusid, seega jäävad muud hageja kulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.