Perekonnaõigus › Abielulahutus

muutunud mõttetuks. Abieluliste suhete taastamine pole võimalik. Hageja palub lahutada M I ja K I vahelise abielu, milline on registreeritud xxx. 21.04.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 07.05.2026 esitas kostja kohtule vastuse hagile. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja terroriseerib hagejat vaimselt. Hageja elab kostjast eraldi kostjale teadmata elukohas alates 06.04.2026. Sellele eelneva 3-4 kuu vältel viis hageja järk-järgult ühisest elukohast xxx, ilma igasuguse sellekohase arutelu või kokkuleppeta minema osa asjadest. Väide abielulise suhte lõppemisest ca 10 aastat tagasi ei vasta tõele. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei soovi abielu lahutada. Kui abikaasa ja hageja seda siiski nõuab, siis kostja nõustub tema sooviga- abielu ei saa vägisi koos hoida. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 08.06.2026. Kohtuistungil selgitas hageja, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja selgitas, et poolte abielulised suhted lõppenud ei ole. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hoolimata kostja vastuväitest. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Kuna abielu on oma olemuselt väga isiklik leping, ei saa sundida ühte lepingu poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 19.04.2026 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr xxx. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotamine

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.